Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Talipüük arrow Talvine ja hilissügisene lutsupüük
 
 
Talvine ja hilissügisene lutsupüük
Kirjutas Alo   
neljapäev, 14 detsember 2006

Lutsu võib püüda pea kõikjalt Eestist. Suuremad isendid elutsevad siiski kõige tihedamini asustatud suurimates jõgedes nagu näiteks Suur-Emajõgi, Väike-Emajõgi, Narva, Kasari, Pärnu ja Pedja jões ning ka suuremates järvedes ehk siis Peipsis, Pihkva- ja Võrtsjärves, kuid püük järvel erineb jõepüügist nagu öö ja päev.

Varustus
Klassikaliselt kasutatakse lutsupüügil tonka ritvu (2,1-3,0 m), vastavalt voolu kiirusele tina raskust (tavaliselt 60-120 g) ning kahe konksuga ja lipsuga (10-20 cm) püügi rakendust.

Image Talipüügi puhul kasutatakse (0,3-1,0 m) ritvu ning lipsudega püük ei ole kõige parem, sest jääaugust kala väljatõstes jääb rakendus alatihti augu taha kinni. Minu rakendus ongi ca 1 m (vaata pilti). Jääaugust püüdes peaksid lipsud rakendusel tunduvalt pikemad olema (alumine 20-30 cm ja ülemine väikese lisaraskusega 50 cm), sest muidu ei ulatu voolus mänglev konks söödaga alati põhjani ja kala näkkamine võib venida isegi olematuseni. Tegelikult on lutsupüügil igasuguse rakendusega jääaugust kala välja tõstmine omaette seiklus.

Tänapäeval kasutatakse lutsu konksu otsa meelitamiseks erinevaid lante ja peibutisi. Näiteks vana pronksist tursalant või tina täis valatud lusikas, millel on nii üleval kui ka all kolmikkonks kalatükiga. Sellise rakendusega toksitakse õrnalt vastu põhja - seda just lutsu huvi äratamiseks - ja nii tunned lutsu landile istumist kui õrna võtmist ehk liha lutsutamist kolmikul. Parimaks pean siiski oma väljamõeldud rakendust, sest nii tunneb igat kala puudutust või näkkamist ja tina saab vastavalt voolule lisada või eemaldada. Rakenduse alumine raskus on 16g ja ülemine ca 7g. Sellise püügirakendusega saan veevooluga isegi piki jõge alla liikuda ilma, et jääauku peaksin vahetama.

Image Ise ma pean parimaks püüki jääl või jäävabas vees paadiga ankurdatuna jõe põhja läbi kammides. Leides järsu kõrgendiku või kivises jõepõhjas auguäärse serva, kus põhi järsult tõuseb, jätan koha alati meelde. Võimalusel joonistan ka paberile kalda täpse seletuse - nii saan edaspidi häid sõpru püügitulemustel aidata. Ka suuremate kivide tagused on head kohad lutsu pikemateks peatumisteks ning sinna jään ka ise tavaliselt pikemalt peatuma. Kui aga lutsu selles kohas ei leidu, on läheduses ilmselt röövkala.

Tamiil või nöör?
Pideva katsetuse käigus olen hakanud kasutama extra strong säga nööre, kuna tamiil on juba aastaid lutsupüügil alt vedanud. Tamiiliga püüdes on kalakogus ja näkkamine alati halvem olnud, kuid ma ei tea mis võib olla selle põhjuseks. Võib-olla luts näeb sogases vees tamiili? Seda ei tea meist keegi. Hetkel on mul kasutusel nöör läbimõõduga 0,16mm ja ma ei ole pidanud kahetsema tehtud otsust. Peenemate (0,06-0,20 mm) tamiilide kasutamisel olen peale igat kalalkäiku tamiili rullilt maha kerinud. Võtan tüki riiet, kastan toiduõlisse ja hoides tamiili riide vahel kerin aeglaselt tamiili rulli peale tagasi. Tänu sellele on tagatud mitme hooaja korralik kalapüük ilma, et tamiil kusagilt katkeks.

Nööriga püüdes tõmban peale igat püüki kettalt kogu nööri maha ja kuivama. Nöör peab ülesriputatuna loomulikul viisil ära kuivama. Peale seda võtan tükikese kilet ja kilet sõrmede vahel hoides kerin kogu nööri rullile tagasi. Kile tõmbab nöörilt liigse mustuse maha samas seda kahjustamata. Nöör ei tohi algselt pingule jääda. Nööri koos rulli ülemise osaga või pooliga uputan tavalisse toiduõlisse. Peale ca kümmet minutit kerin nööri uuesti rullilt maha ja kuivama. Hiljem kerin nööri rullile tagasi ja nöör jääbki järgmist kalapüüki ootama. Nii olen taganud oma nööridele pika eluea, kuigi natuke suurem ettevõtmine teine on. Pikemas perspektiivis tasub see end ära. Kasutada võib ka spetsiaalseid õlisid.

Sööt
Klassikaliselt on kasutuses olnud ööussiga püük samas ise pooldan püüki kohalikust veekogust kättesaadava kala tükiga. Parimaks on osutunud siiski kiisa selja ja saba fileetükid. Lepiskala puhul puhastan kala soomustest ja lõikan kääridega 2-6 cm pikkused ning ca 3 cm läbimõõduga tükid. Seejärel asetan tüki või tükid konksu otsa nii et konksu teravik jääks õige vähe kala lihast välja ja ei segaks lutsu haakumist. On hea kui tamiili või nööri ühendus konksuga on ära peidetud. Lutsude kõhud on tavaliselt 2-6 cm pikkuseid maime täis, järelikult võib ka maimuga püüki teostada.

Püügitehnika
Image Põhiline püük toimub pimedas või selle saabudes, kuid tavaliselt on luts hommikuti aktiivsem kui eelmisel õhtul. Kõik oleneb ilmast - kui öösel ilm muutub liiga järsku, siis on tal hommikuks suu kinni ja isu läinud.

Eristada võib kolme tüüpi lutsuvõttu. Halva võtu korral ta nagu toksiks õrnalt vastu rakendust. Seda ei ole reeglina näha tonka otsal, aga on tunda nööri sõrmede vahel hoides. Sellisel juhul tuleb tal rahulikult kuni tõmbeni süüa lasta. Kuid tõmmet ei tohi maha magada, sest säärase võtuga kala ei ahmi sööta kõrri vaid hoiab seda õrnalt suus.

Teist tüüpi ehk normaalse võtuga luts rabistab rakenduse otsas ehk neelab tõmmete ajal või enne mitut korralikku tõmmet. Kolmas variant on hirmus rabamine ehk kõva ja järsk pauk, kus elamused ka kõvasti suuremad. Eelnevad aastad on näidanud et jäält või paadist püüdes on nii mõnigi kord luts võtuga ridva kas käest tõmmanud või suisa esimese korraga pooleks tõmmanud - seega elamusi kui palju.

Võin kindlalt väita et õige püük ja head tulemused on siiski jaanuari esimesel poolel ja veebruari alguses pimedatel öödel kui luts kõige aktiivsemalt sööb. Mitte mingil juhul ei tohi kuu taevast mingilgi moel paista, sest siis on kala loid. Ka järsud ilmamuutused on halvad. Mina alla 300 grammiseid lutse ei hakka endale jätma, vaid lasen need vette tagasi, sest poegade tapmine on mõttetu ja neid tuleb öö jooksul tavaliselt kümmekond tükki. Eks meie järelkasvgi tahaks mingit fiilingut kalapüügist saada.

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 18 detsember 2006 )
 
Foorum
Error fetching Recent Topics: 1064 You have an error in your SQL syntax; check the manual that corresponds to your MariaDB server version for the right syntax to use near ') LEFT JOIN smf_log_mark_read AS lmr ON (lmr.ID_BOARD = b.ID_BOA...' at line 8