Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
08.12.19 02:36

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14060
Teemasid : 1468
Kasutajaid : 16206

Viimati registreerus: friedarw1
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Varustus  |  Elektroonika  |  Teema: Milline kajalood osta?
Lehed: 1 [2] 3 4 5 6   Alla
Trüki
Autor Teema: Milline kajalood osta?  (Loetud 140413 korda)
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #15 postitatud 15.10.07 08:01 »

Vajaduse tõttu soetasin ka omale just kajaloodi. Eagle 245DS Portable. Portable natuke kallim kui "mitteportable" (letikad 3800.- vs. 2500.-). Portable eelis on just see, et kui tahad, võtad klõpsti paadi küljest ära, iminapaga andur paadi tagant ära ja kasutad käsikajaloodina. S.t. kaasas on lisaks tavaversioonile aku(patarei)hoidik, mahutab 8xAA ja karp, kus on akud sees ning monitor küljes. Ise peab vaatama lisaks vaid mõne varda, kuhu otsa andur riputada.
Kui on tavaversioon 245DS ja soov seda käsitsi kasutada, tuleb lisaks soetada jääkomplekt, 3300.- eeku. Komplekt sisaldab akut, kajaloodi alust, seljakotti, kuhu see kompott panna, vist ka eraldi andurit ning ca 30 cm pikkust varrast, mis võib minumeelest lühikeseks osutuda. Meil jää märtsis ligi 50 cm, siis varras võiks vähemalt meeter pikk olla.
Portable võtta tundub rahaliselt igal juhul kasulikum, kui tahta lisaks ntx talvel jääauku uurida. Edasi saab minna hinnas veel värvilise monitori peale, mis väidetavalt suurte miinustega pidi erksam olema. Must-hall monitor miinustega aeglaseks jääb, nagu telefoni displeigi.
245DS eelis Cuda 168 ees on see, et esimene on kahe kiirega, soneeritav ala palju laiem, annab eelise meie madalatel (kuni 10 m) veekogudel.
Kasutada seda veel pole saanud, aga usun, et mu loogika loodi soetamisel oli õige. Äkki on abiks ka teistele, kel sama plaan või soov.
IP
Ustus
Külaline
« Vastus #16 postitatud 16.10.07 13:29 »

Ilmselt äärmiselt rumal küsimus, aga ei ole kunagi kajaloodi näppinud. Kas seadme idee on põhjareljeefi, veetemperatuuri, jms. info saamine või on abi ka kalade liikumise jälgimisel ehk aitab valida püügi kohta?
IP
moiva
Tegija
**
Postitusi: 85



« Vastus #17 postitatud 16.10.07 20:00 »

Tavaline kajalood ikka rohkem sügavuse mõõtmiseks, seega ka põhjareljeefi kohta infot saab. Kala põhimõtteliselt näitab, aga sa ei saa kindel olla, et see just kala on, mis seal ekraanil kalana paistab. Ta näitab igasugu sodi, mis vees ujub ka kalana.
Sel suvel olin Matsalu lahe suudmes ja üritasin haugi tabada. Kajalood kord näitab kala all, kord jälle mitte, samas ei ühtegi tonksu. Mõne aja pärast hakkasin tabama seaduspärasust. Nimelt kasvasid seal meres paiguti sellised pika varrega (kuni 4m) ja ca 10cm pikkuste lehtedega vesikasvud. Nagu paat vesikasvude piirkonda sattus, nii kajalood paksult kala all näitas, nagu vesikasvud kadusid nii kadus ka kala ekraanilt.
Sellest järeldus, kui tead et vesi püügipiirkonnas on sodist ja veetaimedest puhas, võid uskuda et ekraanil paistev kujutis on kala, kui vesi tundmatu võib see olla kala, kuid võib ka mitte. Reaalselt näed kala sonariga, aga need on hoopis teisest hinnaklassist riistad.
IP
Ustus
Külaline
« Vastus #18 postitatud 18.10.07 13:59 »

Kas http://www.kalale.ee/pood/MiwxNDUsMTQ5LDE1NjQ/ on siis ainult nime poolest kalaleidja?
IP
mudahai
Kalastushuviline
*
Postitusi: 10



« Vastus #19 postitatud 18.10.07 15:55 »

Ma ei saanud aru sellest EGLE 245 DS- st.  Peaks olema justkui kahe kiirega aga spetsifikatsioon ütleb et kaasa tuleb üks andur millel on 20kraadine nurk?
IP
moiva
Tegija
**
Postitusi: 85



« Vastus #20 postitatud 18.10.07 19:32 »

Ustusele: Ei ole ainult nime poolest, kui kala on all siis ta näitab ka kala, aga näitab ka igasugu muud sodi kaladena. Sonaril on lisaks vertikaalsetele kiirtele ka horisontaalsed ja ta näitab 3-mõõtmelist pilti nagu mustvalgest telekast, http://www.humminbird.com/productLines_wide.asp?ID=798 Artikli lõpus on rida ekraanipilte, kus ühel on näha ka kalaparv.
Veelkord soovitus - vaadake seda Šerbakovide filmi kajaloodidest, seal on väga hästi asjad lahti seletatud.

mudahaile: Üks andur peabki olema, aga see on kahesageduslik - erinevad sagedused annavad erineva kiirenurga ja nurk peaks olema ümberseatav.

Väljavõte Eagle FishEasy 245DS manuaalist:
Frequency:..83/200 kHz.
Transducers:....A dual search Skimmer® transducer with built-in temperature sensor is packed with your unit. It has a wide fish detection area of up to 60°/120° with high sensitivity settings.
Operates at boat speeds up to 70 mph (61 kts).
IP
Aldo Tatter
Moderaator
****
Postitusi: 629



« Vastus #21 postitatud 19.10.07 08:16 »

Kajalood (või siis reklaamitud kalaleidja) on Eestis siiski peamiselt veekogu põhjareljeefi ja sügavuse näitaja. Peamiseks põhjuseks on meie madalad veed ning lisaks näitab lood korralikult kalasid ainult juhul, kui neid on parves ja palju. Siis on tõesti võimalik aru saada, et selles kohas on kala. Reaalselt olen Eestis näinud kala Pärnu lahel koha püüdes, Peipsil ahvenal ja Tallinna lahel räimeparve. Lisaks veel Pärnu jõel liinide all tihtipeale läheb kajalood väga kirjuks - ju seal miskid lepiskalad passivad. Norras on asi huvitavam - kuna sügavused on suuremad, siis mahub loodi anduri skaneeritavasse koonusekujulisse alasse rohkem infot ja kala. Kuid ka seal on kala üldiselt parvedes, mis on kajaloodi ekraanilt kergelt tuvastatavad. Seda peaks muidugi arvestama, et lood ei erista põhjas elavaid kalu põhjareljeefist ehk siis lesta, angerjat ega üksikut põhjas kükitavat latikat lood ei tuvasta. Lisaks tuleb arvestada, et lood näitab igasuguseid taimi, lima ja muud mudru ka potentsiaalsete "kaladena". Kuigi kaladel ja taimedel vahet tegemise loogika varieerub loodide tootjate ja mudelite kaupa.

Kiirusest niipalju, et kiirusel umbes 15 km/h läheb juba kajaloodi ekraan sõidul tekkivate õhumullide tõttu "hulluks" ning pole sealt võimalik enam midagi välja lugeda.
IP
moiva
Tegija
**
Postitusi: 85



« Vastus #22 postitatud 19.10.07 08:42 »

Mul paadi küljes Eagle Cuda 128 üks odavamaid ja kehvemaid, aga sügavusi näitab korralikult ka 30 sõlme juures Samas hakkab kiire sõidu puhul kohe hästi palju kala näitama, ekraan on paksult suuri purikaid täis. Alguses läksin õnge, võtsin hoo maha ja ei midagi, kui jälle hoo üles võtsin, näitas jälle parvedes kala all. Tõenäoliselt ta neid õhumulle kaladena näitabki ja kuna nad on praktiliselt anduri pinnal, siis hästi suurte kaladena paistavad.
Teine asi, mille õnge alguses läksin, oli see, et merel korraliku lainega lanti vedades näitab kajalood hästi kivist põhja, üks rahn on teise järel. Sellises kohas peaks ju ka kala olema. Hiljem taipasin, et see tekib paadi aeglasest liikumisest ja paadi üles-alla kõikumisest laines. Mida kõrgem on laine, seda suuremaid rahne näitab, lisad kiirust juurde, kohe kivid kadunud.
IP
kolviku
Tegija
**
Postitusi: 173



« Vastus #23 postitatud 22.10.07 16:26 »

oleks vaja andurit kinnitada nii et saaks vajadusel 20cm üles tõsta.Varnjas nägin sellist alumiinium profiili sees ,pitskruviga, varianti.Kust saaks osta sellist värki?
IP
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #24 postitatud 23.10.07 08:05 »

Sai enda uhiuus kajalood ka ära testitud. Reeglina kala näitas, kui kala oli. Üksikuna näidanud kalasid ei oska kommenteerida, äkki oli, äkki ei olnud. Ise ostuga rahul, ei teagi, kuidas enne ilma sai. Väga mugav paadiga sõita, ei pea keegi ninas passima (v.a. madalas). Siiski tähelepanelik peaks olema, kuna põhjareljeef meredes kohati heitlik. Sai isegi ühe korra splinti vahetatud, natuke oli oma viga ka.
Aga kala tuvastamise seisukohast soovitab manual võtta Fish I.D. maha ja õppida ise lugema kalakaari. See peaks võtma kajaloodi programmilt vastutuse, panema selle operaatorile. Usun, et oleks õigem, aga vajab vähe kogemust, et matsu jagada.
Meie mootorpaatkönnid võtsid välja ca 13 km/h, selle kiiruse peal kajalood "kalast" mustaks ei läinud. Väike kiirus muidugi, aga ju sõltub palju ka anduri asukohast, mootorist, vibratsioonist, anduri paigaldusviisist jne. Vahepeal viskas triipe ekraanile, kui põhja vaatasin, olid nii 3 m-sed kasvud, mida ta ka kalaks ei pidanud. Saladuskatte all, ikkagi, paar korda viskas kalakesi, mida tegelt vist polnud.
Kokkuvõtteks, vähesel kasutamisel ei tahaks olla sellega nõus, et kajalood ainult sügavuse mõõtmiseks hea on. Ta ikka kala ka tuvastab. Tahaks loota, et talvel Peipsil ka kergem on - ei pea tühja augu all kaua passima. Soovitan kõikidel paaditajatel (ja talikalastajatel, paberil kannatab kuni -20 kraadi C) endale sellised vidinad soetada. Pakub äkki mõne lisavõimaluse.
Kasutada väga lihtne, menüü väga labane.
IP
moiva
Tegija
**
Postitusi: 85



« Vastus #25 postitatud 23.10.07 13:04 »

kolviku: vaata siia http://www.osculati.com/catalog/27-28-29/27-28-29_en.pdf lk. 283 all servas on kolm sihukest asja olemas. Tüki 29.758.00 hinnaks pakub Pro Marine Trade 815.- kr, teiste hindu hinnakirjas ei olnud.
Selle fiksaatorkruviga variandi puuduseks on see, et nt minu paadi puhul ei ole võimalik paadist seda fiksaatorkruvi lahti/kinni keerata, lihtsalt ei ulata selleni. Ainuke võimalus oleks kinnitada paat parema pardaga paadisilla/kai külge ja siis kõhuli silla peal olles asi paika panna. Mõnel pool on aga kaid nii kõrged, et ka see variant langeb ka ära.
Omale tegin sarnase asja ise kahest roostevaba torust, millest pikem jupp on kõrvade abil kinnitatud ahtripeegli külge ja teine lühem jupp, mille küljes on andur, liigub selle peal üles alla. Välimine toru koos anduriga liigub vabalt üles alla ja pööramise vältimiseks on sisemise toru sees soon ja välimises tihvt, mis jookseb soones. Vees olles hoiab andurit alumises asendis tinaraskus ja ülemisse saab tõmmata paadiistmelt nööriga, aga nööri pole olnud veel vajadust külge panna.
Asja mõte on paadi vettelaskmisel andur üles tõsta, et see vastu põhja ei läheks, aga reaalselt pole minul seda veel vaja läinud, sest anduri põhjamineku ohtu pole olnud. Olen hooaja jooksul 7-8 erinevast kohast (slipiga ja ilma) 460 kg paati sisse lasknud, nii et selle jubina otstarbekust tasub kaaluda.
IP
Ago
Tegija
**
Postitusi: 83


« Vastus #26 postitatud 23.10.07 19:36 »

selliseid vardaga kajaloodi anduri kinnitusi on müügil sõpaka tornis hind miski 600 eeku
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #27 postitatud 24.10.07 09:46 »

Mul on see polt millega andur kronsteini külge käib parasjagu tugevalt kinni keeratud, et kui kuskile vastu peaks andur minema, siis keerab ennast ise ära. Paati sisse sisse lastes ja välja tõmmates pole nagu kunagi andurit ära keeranud, isegi siis kui võtan maadi maast käru peale või lasen. Pigem on oht kivide vahel ukerdades andurit vigastada.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
kolviku
Tegija
**
Postitusi: 173



« Vastus #28 postitatud 24.10.07 10:25 »

No kui lased järsust slipist paadi vette ,võõras kohas ,ei tahak et kivi vastu läheb-sellepärast seda ülestõstetavat tahakski.Lihtne ka koos selle sisemise pulgaga andur kaasa võtta ,kui paadi vette jätad.Kus sõpaka tornis seda müüakse?Tahaks ise sihukest al. profiili osta, et kruviks erinevatele paatidele selle niiöelda selle tagumise liistu paika ja ümber tõstaks ainult sedad üles-alla liikuvat latti.Kui 3paati siis nii mugavam.teab keegi äkki kus sihukest materjali osta saab?
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #29 postitatud 24.10.07 11:07 »

Ma ei soovitaks alumiiniumiga jantima hakata. Selle ``lifti`` konstruktsioonis on ``kere`` ja ``sisu`` , mis omavahel liiguvad, kinnitus paadikeresse, kinnitus anduri külge või kronsteini. Keermestatud poldid ja kruvid on roostevabast paremad. Alumiiniumit ja roostevaba koos kasutada ei ole hea. Mõtekam teha (kui on ikka kindel plaan ise midagi teha) kogu konstrui roostevabast.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
Lehed: 1 [2] 3 4 5 6   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi