Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
18.11.19 11:21

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14057
Teemasid : 1467
Kasutajaid : 15474

Viimati registreerus: Just how to Make $8254 FA
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Jutupaun  |  Muud jutud  |  Teema: Huvitavad ajaleheartiklid
Lehed: 1 ... 32 33 34 [35] 36 37 38 ... 63   Alla
Trüki
Autor Teema: Huvitavad ajaleheartiklid  (Loetud 1578453 korda)
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #510 postitatud 18.11.08 12:26 »

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) aastakoosolekul määrati kindlaks järgmise aasta peamiste töönduslike kalaliikide väljapüügimahud. 

„Võrreldes tänavuse aastaga suureneb makrelli ja heeringa püügikvoot ning väheneb putassuu ning meriahvena püügikvoot,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Kaire Märtin.

Järgmisel aastal võivad Eesti kalamehed makrelli püüda ligi 160 tonni, meriahvena puhul ei tohi lubatud üldkogust keegi ületada.

Meriahvena kvoot Irmingeri meres jäi seekord määramata, seda arutatakse järgmise aasta esimeses kvartalis. Kuni 1. aprillini on meriahvena püük Irmingeri meres keelatud.

Lisaks pikendas NEAFC aastakoosolek ka kõikide tundlike merealadega seotud kaitsemeetmeid kuni 2009. aasta märtsini. Neil aladel on põhjatraalimine keelatud.

Kirde-Atlandil püüab kala kaks kuni kolm Eesti kalalaeva kahest ettevõttest ning see püügiala on Loode-Atlandi kõrval meie kaugpüügilaevadele oluline. Peamiselt püüavad Eesti laevad Kirde-Atlandil meriahvenat, makrelli, mitmeid süvaliike ning krevetti.
IP
puhh
Tegija
**
Postitusi: 142



« Vastus #511 postitatud 18.11.08 14:27 »

Pärnumaal jäi kalavõrku tõeline haruldus

IP

Internetis kala küll, nahh sinna Peipsile ronida.
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #512 postitatud 19.11.08 13:28 »

Padise vald kavandab Keibu külla paadisadamat

TALLINN, 19. november, BNS - Harjumaal asuv Padise vald esitas keskkonnaministeeriumile vee erikasustuloa taotluse, et rajada Keibu külla uus paadisadam.

Padise vallavalitsus tahab Keibu külla rajada lautri paatide sildumiskaiga, milleks kavandab süvendustöid mahus 45.000 kuuptmeetrit.

Kuna tegemist on olulise keskkonnamõjuga, peab vald kavale koostama ka keskkonnamõju hindamise. Keskkonnaministeeriumi vastusest vallavalitsusele selgub, et valla kavandatav lautrikoht on pigem käsitletav paadi- või väikesadamana.

Keibu uue paadisadama rajamiseks keskkonnaministeeriumile esitatud vee erikasutusloa taotlusest selgub, et väikesadamas oleks kohti kaheksale väikelaevale ning autoparkla.

Paadisadama maa-ala on riigimetsa majandamise keskuse omandis. Süvendustöödega kavatseb vald alustada järgmise aasta teises pooles.
IP
Aldo Tatter
Moderaator
****
Postitusi: 629



« Vastus #513 postitatud 21.11.08 08:45 »

Keskkonnaminister kinnitas harrastusliku kalapüügi võimalused
Kalastuskaarte 2009. aastaks saab taotleda juba detsembris

IP
Aldo Tatter
Moderaator
****
Postitusi: 629



« Vastus #514 postitatud 21.11.08 10:48 »

Ministeerium lõpetab Saaremaal kaks aastat väldanud püügikeelu

IP
talupoeg
Tegija
**
Postitusi: 173


« Vastus #515 postitatud 25.11.08 08:45 »

Emajõe veetee saab uued sadamad

IP

adraga vees
kolviku
Tegija
**
Postitusi: 173



« Vastus #516 postitatud 25.11.08 11:03 »

illegaalid,okupandid hakkavad praagal vette kargama ju
IP
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #517 postitatud 02.12.08 14:08 »

Toronto ülikooli teadlased analüüsisid Kanada kalakasvanduste andmeid eesmärgiga selgitada välja, kuidas mõjutab kalakasvatust nõue püüda ainult suuri kalu. Nagu selgus, on nõude tulemuseks jätkusuutmatu kalakasvatus.


Jätkusuutlik kasvatus nõuab vastupidist suhtumist — püüda noori kalu ning visata suured ja vanad tagasi. Lühidalt — parem suur kala vees kui kaks väikest kahvas, vahendab ScienceDaily ajakirjas Proceedings of the Royal Society B ilmunud uuringut.

Lühidalt on toimemehhanism järgmine: kalade populatsioon toodab rohkem noori kalu — ja võimaldab seetõttu tihedamat püüki —, kui see koosneb suurtest, vanadest kaladest.

Teadlaste töörühm ökoloogia- ja evolutsioonilise bioloogia teaduskonna teise astme üliõpilase Paul Venturelli juhtimisel kasutas lihtsat populatsioonimudelit ning analüüsis lisaks ka andmeid 25 merekala liigi kohta. Meetodeid kohandati nii, et need võtaksid arvesse muid potentsiaalseid tegureid, näiteks kliima mõju.

Kalavarude taastamise ning nende haldamise tõhustamise uute viiside avastamisest oleks otsest tulu nii keskkonnale kui majandusele.
IP
JAN
Nupuklubi
*
Postitusi: 589



« Vastus #518 postitatud 02.12.08 15:28 »

Lühidalt — parem suur kala vees kui kaks väikest kahvas,

Kas siin pole mitte vastuolu? Kui väikesed ka vees on, kes siis peaks kahvas olema?
IP

Pole olemas kehva kala, on kehv kokk!
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #519 postitatud 02.12.08 20:23 »

See ilmsel läbimõtlemata väljend jah, jäin isegi korduvalt seda lugema, a idee on mujal. Ja päris üllatav.
IP
Aldo Tatter
Moderaator
****
Postitusi: 629



« Vastus #520 postitatud 02.12.08 21:06 »

Audru kalafarm ootab keskkonnaametnike heakskiitu
Riik hakkab toetama hülgekindlate mõrdade valmistamist

IP
Bruno Suvi
Vana kala
***
Postitusi: 52



« Vastus #521 postitatud 08.12.08 23:13 »

ERR.ee: looduskaitsjad tahavad Narva koske osaliselt taastada

http://www.postimees.ee/?id=56305
IP

One Life? Live It!
Bruno Suvi
Vana kala
***
Postitusi: 52



« Vastus #522 postitatud 08.12.08 23:34 »

Kas siin pole mitte vastuolu? Kui väikesed ka vees on, kes siis peaks kahvas olema?

ee väikesed peaks ikka kahvas, kotis ja potis olema. mõned aastad tagasi ilmus mingis soome kalastusajakirjas artikkel "Suured patta, väikesed tagasi", mida üritasin tõlkida eesti keelde. Ilmselt see ka ürituseks jäi. Aga mõte oligi see, et püük peaks olema valikuline ja nimelt suured kalad tuleks vette tagasi lasta, et ta oma geenid edasi annaks. Samuti annab suur kala tunduvalt rohkem järglasi kui samas kogukaalus väiksemad liigikaaslased.

Kaks lõiku ilmselt jõudsin ära tõlkida. Kahjuks on artikkel kadunud :(

"Suure püügikoormusega kaasneb kalade arvukuse vähenemine ja suuruse kahanemine. Kogenud kalastaja harvendab kannatlikult ja annab suurtele kaladele võimaluse jätkata kasvamist.
Algul teismelisena õpetasin vanaisale, et landiotsa jäänud haug oli sentimeetri võrra alamõõduline ja tuleks lasta tagasi kasvama. Uhkena põhimõtete üle lasin kala tagasi vette, samal ajal vangutas vanaisa pead ja mõtles kas minust kunagi kalameest saab. Paarkümend aastat hiljem jõudsid teadlased arusaamisele: haugi alammõõdul pole mõtet ja see tühistati. Nüüd on mõned arvamusel et haugile tuleks kehtestada ülemmõõt, et liigi vanade isendite geneetika siirduks järglastele. Oh ajad, oh kombed.
Kui kalastajatelt küsida milliseid kalu nad püüda tahavad siis vastus on ilmselge: suuri kalu. kuid mõeldes viisidele kuidas sellist tulemust saavutada, hüppab mõnigi alt ära, sest sellega kaasneb oma püügitavade ja harjumuste muutmine. Peene monofiiliga nakkevõrgud, mootorsaan, mootorpaat, navigaatorid jms liikumist hõlbustavad ja kalapüügi efektiivsust tõstvad seadmed, võimaldavad endisest tõhusamat püüki, mis aga ei väljendu kalade arvukuse ja isendisuuruse kasvus. Tendents on hoopis allamäge.
Mõnes piirkonnas on harrastus ja võrgupüük kasvanud nii, et suured isendid püütakse välja, kui p&v-mist (p&v- püüa ja vabasta, inglise keeles catch & release) ei harrastataks. Ja enamus seda ka ei tee. Soome kalapüügi kultuuri eripära on see, et mida rohkem kala saadakse, seda enam kalal käiakse. Ja kogu saak fileeritakse, isegi kui sellega midagi teha pole.

Võrk või lant

Pürgides kalastuse ja kalavete parandamisele liigub jutt ikkagi võrgupüügi piirangute suunas. Mispeale veekogu haldajal tõusevad kuklakarvad püsti. Teema tõstatab vastakaid tundeid, mis ei vii sihile. Mitmed uuringud näitavad, et võrgu silmasuuruse ja kala alammõõdu tõstmine, tooks kaasa kutseliste ja harrastuskalastajate saagi tõusu. Sellegipoolest levib vana "vahetpole" mõtteviis. Ühe kurva näitena võib tuua rannikumere territooriumi, kus püütakse kala 41mm võrgusilmaga koha. Ligi pool saagist on seetõttu alamõõduline.
Ajad muutuvad ja kalapüügiseadust tuleb vaadelda ehk teise pilgu alt, kui ajal mil se kirjutati. Seaduse mõte on kindlustada kalade võimalikult suur arvukus ja tootlikkus.
Suurimat ohtu kujutavad need kalastajad, kes pikkade võrgujadadega suunavad püügi kindlale kalaliigile. Nende püügivahendite asetamisel ei tunta piire- kiirelt raha nüüd ja kohe, kui ametnikud ei sekkuks.
Kui keegi väidab, et küll kutselised kalurid teavad kuidas veekogusi hallata ja millist püügikoormust nad taluvad, siis mitmed kaitsealused liigid ja vähenev kalade arvukus ümber maakera räägib millestki muust. Kui jutt on oma vorstiviilu paksusest võileival, ununeb kalakarja jätkusuutlikkus kiiresti."
IP

One Life? Live It!
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #523 postitatud 11.12.08 10:53 »

EPL Iiri sealihast leitud mürk peitub ka Läänemere kalas

IP

wrz/vares
Aldo Tatter
Moderaator
****
Postitusi: 629



« Vastus #524 postitatud 12.12.08 08:49 »

Uus hullus — dresseeritud kalad
Kalajäätmetest biodiislit

IP
Lehed: 1 ... 32 33 34 [35] 36 37 38 ... 63   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi