Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
18.08.17 00:32

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 13825
Teemasid : 1443
Kasutajaid : 3376

Viimati registreerus: floraah1
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Jutupaun  |  Muud jutud  |  Teema: Huvitavad ajaleheartiklid
Lehed: 1 ... 58 59 60 [61] 62   Alla
Trüki
Autor Teema: Huvitavad ajaleheartiklid  (Loetud 1284315 korda)
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #900 postitatud 19.11.12 08:56 »

Kalamees pääses märjast hauast tänu plastkastile

IP

wrz/vares
ain017
Kalastushuviline
*
Postitusi: 18



« Vastus #901 postitatud 23.11.12 19:33 »

http://www.epl.ee/news/majandus/untsu-lainud-hange-jattis-kalalaevad-seisma.d?id=65299834
IP
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #902 postitatud 13.12.12 14:44 »

Kalamees püüdis 14kilose haugipurika

IP

wrz/vares
Kroon
Kalastushuviline
*
Postitusi: 117



« Vastus #903 postitatud 27.02.13 21:09 »

Euroopa kalanduspoliitika põhjalik reform leidis toetust.


6. veebruar oli rõõmupäev neile, kes on seisnud sellise EL kalanduspoliitika eest, mis aitaks paremini kaitsta merekeskkonda ja piirata kalapüüki. Reformikava näeb ette lõpetada aastakümneid väldanud ülepüük aastaks 2015 ja lasta enim kannatanud kalavarudel taastuda aastaks 2020: selle poolt hääletas Euroopa Parlamendis (EP) esimesel lugemisel 502 EP liiget ja vastu oli 137. Kavale andsid poolthääled ka kõik kuus Eestist valitud EP liiget.

Just ülepüük on olnud 2002. aastal jõustunud praeguse ühise kalanduspoliitika suurim läbikukkumine. Euroopa Komisjoni statistika näitab, et ligi 80% Vahemere ning 47% Atlandi kalavarudest on ülepüütud. Uus ühine kalanduspoliitika peaks hakkama kehtima 2014. aastal.

Muudatuste keskmes on kestlikkus. Peale selle, et kalavarud peavad taastuma vajalikul tasemel, on tähelepanu pööratud sellele, et ligi veerand praegusest kogupüügist on oma suuruse või kalaliigi tõttu nn soovimatu püük ning need kalad lastakse vette tagasi. Paraku enamik tagasi lastud saagist sureb. Et selline raiskamine lõpetada, soovivad saadikud alates 2014. aastast kehtestada üldise lossimiskohustuse. Alamõõduline saagiosa võidakse kasutusele võtta mujal kui inimtarbimises.

Alates 2015. aastast ei tohi liikmesriigid määrata kalapüügi kvoote, mis ei võimalda tagada kalavarude kestlikku saagikust. Kindlat kalaliiki ei tohi püüda rohkem, kui on selle liigi reprodutseerimisvõime ühe aasta kohta. Selle asemel et määrata iga-aastased kvoodid, tuleb tulevikus tugineda mitmeaastasele kalavarude planeerimisele. Mitmeaastased plaanid peavad omakorda lähtuma usaldusväärsetest teadusandmetest, mida liikmesriigid on kohustatud koguma ja avalikustama.

Euroopa Parlament alustab nüüd läbirääkimisi nõukogu ja komisjoniga enne reformiplaani teist lugemist. Euroopa Liidu eesistujariik Iirimaa on mitu korda väljendanud soovi saavutada kokkulepe juuni lõpuks.

Vt ka Euroopa Komisjoni ühise kalanduspoliitika reformi kodulehte ec.europa.eu/fisheries/reform/index_et.htm.

Allikas: EP infobüroo Eestis / Loodusajakiri
IP
Arx
Nupuklubi
*
Postitusi: 303



« Vastus #904 postitatud 27.02.13 22:57 »

Ülepüügi pärast saamegi jätkuvalt väiksemaid saake(isendeid)
http://uudised.err.ee/index.php?06273605
IP

Õnne ja Armastust Teile !!!
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #905 postitatud 08.05.13 09:18 »

EPL: Teadlased: paari aastakümne pärast ei saa Peipsil kala püüda

selgub, et lisaks räimesaakide drastilisele vähenemisele ei ole edaspidi peipsil enam jääd kah oodata
IP

wrz/vares
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 280



« Vastus #906 postitatud 10.09.13 09:41 »

http://www.parnupostimees.ee/1823044/rannakalurid-viisid-lappaja-slepis-parnu-lahte-hulgepeletaja

Rannakalurid viisid lappaja slepis Pärnu lahte hülgepeletaja

 Pärnu rannakalurid Urmas Margus ja Vahur Heinlaid vedasid kolmapäeval lappaja slepis merele Eesti mereinstituudis valmistatud päikesepatareidel töötava riistapuu, millel pole eesti keeles kokkulepitud nimegi, kuid mis peab hülgeid hirmutama.

Hülgeid on vaja eemale peletada kalapüüniste juurest, sest need arukad veeloomad on õppinud võrke ja mõrrasabasid lõhkuma ning püünistest loomust võtma.

Teadlaste arvutuste järgi teevad hülged kalurite püüniseid lõhkudes Eestis aastas kahju ligikaudu miljoni euro eest. Samal ajal ei tohi meil erinevalt Soomest ja Rootsist hülgeid küttida sesoonseltki, ei viiger- ega hallhülgeid, kelle populatsioon erinevalt viigritest on paranenud Läänemeres sedavõrd, et näiteks merebioloogid ei pea hallhülgeid siinsetes vetes enam ohustatud liigiks nagu aastat 30 tagasi, kui hüljeste arvukus oli langenud mõne tuhandeni.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja Markus Vetemaa, kes on tegev siinse hüljeste populatsiooni toitumise uurimise ja hüljeste kalapüünistest eemale peletamise katsetega, ütles, et Läänemere hallhüljeste populatsiooni kriitiliseks piiriks loeb teadlaskond 10 000 isendit. Praegu arvatakse hallhülgeid eri loendusandmete järgi Läänemeres ringi ujuvat 25 000 – 30 000.

Peletatakse heliga

Riistapuu, mille kalurid kolmapäeval Pärnu lahte linnaranna lähedusse vette ulpima jätsid, kujutab endast päikesepaneelidel elektrienergiat akumuleerivat seadeldist, mis veekindla valjuhääldi abil saadab voogudesse korrapäraseid signaale sagedusega 15 000 hertsi.

Kõrge helinivoo on inimkõrvale peaaegu kuuldamatu, kuid mitte täiesti. Aparaadi merel sisse lülitamise hetkel võis kuulda panni kraapimist meenutavat kriuksuvat heli, mis peaks hülged aparaadist 100 meetri raadiuses eemal hoidma.

Seadeldis on välja töötatud Norras rannaäärsete kalakasvatuste kaitsmiseks hülgerünnakute eest. Vetemaa sõnade kohaselt muudab Eestis rannakalurite püüniste kaitsmise hülgepeletiga keerulisemaks see, et seadeldis tuleb panna kaldast kaugele vette kalapüüniste lähedusse, kus pole võtta statsionaarset elektrit, mistõttu tuli seade varustada päikesepaneelidega ja konstrueerida lainetusekindlaks.

“Oleme katsetanud seadeldist Lääne-Eesti rannikuvetes ja Saaremaal, kuid kesksuvel, kui päikesepaistet on küllaldaselt,” rääkis Vetemaa. “Nüüd, kus päevad muutuvad aina lühemaks, võib probleemiks kujuneda seadeldise toitmine energiaga päikesepaneelide abil.”

Samal ajal on just nüüd algamas hilissuvine ja sügisene rannapüügi kõrghooaeg ning vajadus kalleid püüniseid hüljeste lõhkumise eest kaitsta aktuaalne.

Varsti on pilt selge

Margus, kes hülgepeleti oma püügialas mõrdade juurde üles seadis, rääkis, et läinud nädalavahetusel oli hüljes lõhkunud kaks mõrda.

“Küllap pidi seal hülge jaoks midagi eriti head sees ujuma, koha või lõhet, sest vimba praegune meri eriti ei paku,” arvas Margus. “Latikast, särjest ja ahvenast ei näi hülged hoolivat – söö ise, kui tahad, – ning jätavad mõrra rahule.”

Samal ajal on peale kalade kaotuse kaluritele suur kahju lõhutud mõrdadest endist, sest tegu on kallite püünistega.

Hülgepeleti vette ankurdanud kalurid kontrollisid, et mõlema läheduses asuva mõrra saba oleks hüljeste rüüsteretkest puutumata.

“Nüüd jääb üle oodata ja vaadata, kas röövlid tulevad veel püüniste kallale või töötab peleti tõesti ning mõrrasabad jäävad terveks,” ütles Margus. “Usun, et nädala-paari pärast on pilt selge.”

Hülgeid peletav elektriline seade on Vetemaa selgituse järgi ehitatud selliselt, et lähedale ujujatele võib see olla küll ehmatav, kui heliimpulss vees lähenejani jõuab, kuid inimesele ja hülgele see tervist kahjustavalt ei mõju. Ka pole ohtu, et seadeldis hakkaks elektrit vette lekitama.

Kui peleti tõepoolest hüljestele mõrdade juures tuule alla teeb ja päikesevaesel ajalgi end elektriga toidab, on sel riistapuul ainult üks häda – kõrge hind.

Hülgepeleti maksab ligikaudu 6000 eurot, kuid põllumajandusministeerium on lubanud kaluritele peleti soetamiseks rahalist toetust.

See konkreetne seadeldis, mis nüüd Pärnu lahte ankurdati, kuulub Tartu ülikooli Eesti mereinstituudile ja on katseeksemplar.
IP
Kroon
Kalastushuviline
*
Postitusi: 117



« Vastus #907 postitatud 11.09.13 16:19 »

Eesti panustab Läänemere puhtusesse
http://www.envir.ee/1201740
IP
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #908 postitatud 16.09.13 16:32 »

Koolidirektor läks avaaktuse asemel kalale

IP

wrz/vares
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 280



« Vastus #909 postitatud 07.10.13 11:16 »

http://f.pmo.ee/f/2013/10/02/2424116t100hf853.jpg

Kalur Urmas Marguse avatud õue püstitatud tammepuidust taies peab möödujaile meelde tuletama Rotiküla rannakalureid, keda on järel vaid ehk kümmekond.
Foto: Urmas Luik
Rannakalur Urmas Margus, kes püstitas Pärnu vallikraavi rekonstrueerimistööde käigus hukkunud kalade mälestuseks Rannaparki kivist kalakuju, pani nüüd oma avatud koduõue Kalevi puiesteel püsti puust voolitud suure ahvena koos hiigelrotiga.

Nii kivist kalakuju Rannapargis kui puust voolitud kala ja hiigelroti figuraalkuju tellis kalur oma ala meistrilt, professionaalselt kujurilt Rait Pärjalt.

“Kui midagi tõsiselt teha, siis koos oma ala tundvate inimestega,” tähendas Margus, kui tuli jutuks, et kujud oleks võinud ju ka mõnelt vähem kuulsalt meistrilt tellida kui kuursaali juurde Raimond Valgre skulptuuri teinud Pärjalt.

Teisalt, kui kivist kalakuju, mis nüüd Tallinna värava lähedal seisab, poleks teinud tunnustatud kunstnik, poleks linnavõim ilmselt seda sinna üles panna lubanudki.

Puidust kala ja roti kuju püstitamiseks polnud Margusel linnavalitsuse luba tarvis, sest see asub tema enda maa peal ja kui skulptuur ei solva, vaena ega irvita, ei saa kellelgi selle vastu midagi olla.

Et me ei unustaks

Marguse seletust mööda teenib roti ja kala kuju kahte eesmärki.

“Kõigepealt tahan selle kujuga öelda, et siinne kant oli kunagi täis talusid, mis teenisid peamise elatise rannavetes kalu püüdes, ja nõnda oli see vähemalt paar sajandit,” sõnas Margus. “Skulpturaalne kala meenutagu neid sadu visasid kalamehi, kes rannapüügiga oma pere toitsid.”

Mis rotisse puutub, siis seda selgitades muutus Marguse nägu naeruseks.

“Aga see koht ongi Rotiküla,” sõnas Margus käega ümberringi laiuvale Raekülale viibates. “Rotiküla ja Raeküla tänapäevastes piirides päris kokku ei lange, sest Rotiküla on ainult osa Raekülast.”

Rotikülaks hüüti Raeküla vanimat osa, mis asub mere ja jõe vahelisel alal tänapäevase Raeküla linnapoolses osas. Rotiküla nime saamisloost on mitu legendi. Üks vaimukamaid neist kõlab alljärgnevalt.

Roti kullaauk

Umbes kaks aastasada tagasi näinud üks mees kõrtsi juures, kuidas suur rott pagenud ta jalgade ees urgu, kuldmünt hammaste vahel hiilgamas.

Teisel päeval sama lugu.

Hakanud mees asja lähemalt uurima, kaevanud rotiuru lahti ja mis ta leidnud: terve hunniku roti varastatud kuldrahasid. Raha olnud rotiurus nõnda palju, et mees ehitanud selle eest mitu maja ja pannud aluse uuele külale, mis saigi nimeks Rotiküla.

Rott, kelle kokku kraabitud varanduse mees leidnud, poonud end suurest kurvastusest üles.

Nüüd on kalur Margus jäädvustanud oma kodukandi ajaloolise nime kunstis ja tuletanud skulptuuriga ühtlasi meelde, et kui mujalt Raekülast käidi saevabrikutes, tellisetehases ja tselluloosivabrikus tööl ning kasvatati linnale juurvilja, siis Rotikülas oli peamiseks rahaallikaks meri, nagu see aegade algusest välja kujunes.

“Nüüd on siinkandis tegutsevaid kutselisi kalureid ühe käe sõrmedel kokku lugeda, kogu Raeküla peale tuleb neid vahest kümmekond,” arvas kodumajas võrgupoodi pidav, kuid hooaegadel koos paarimehega kalal käiv Margus. “Kui selline kalanduspoliitika, mida riik praegu ajab, jätkub, on ajaloolise kutselise rannapüügiga varsti lõpp.”

Peamiseks veaks riigi kalanduspoliitikas peab Margus harrastuskalapüügi utsitamist, mis on kasvanud ammu oma saakide poolest kutseliste kalurite omast suuremaks või vähemalt sellega võrreldavaks.

“Tänavu suvel, 20. juulil loendati Kihnu praami pealt Pärnu lahel 223 väikest alust, mis vedasid merel lanti, püüdes tõenäoliselt koha, kes sooja tõttu kaua siinsetes vetes ujus,” rääkis Margus. “Olen kindel, et nii sel päeval kui kogu suve jooksul püüti valimatul hulgal alamõõdulist kala, mis turustati Tallinnas või lähemal. Vanasti oli selline landi paadi järel vedamine ehk trollimine keelatud.”

Nüüd on keelatud harrastuskaluritelt kalasaagi kokkuost, aga harrastajaid on nii palju, et neid ei jõuta kontrollida, kas nad püüavad alamõõdulist kala või turustavad oma püüki turgudel. Riik teenib harrastajatele kalastuslube müües.
IP
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #910 postitatud 15.10.13 13:13 »

Eestis alustati tuurakala asustamisega

IP

wrz/vares
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 280



« Vastus #911 postitatud 02.11.13 18:41 »

Pärnu Postimehe tänases numbris kirjutatakse meile tuttavast Pööravere Pöörasest nii:

http://f.pmo.ee/f/2013/11/01/2593728t100h9c32.jpg
http://f.pmo.ee/f/2013/11/01/2593730t100hc13f.jpg

“Mind kisub lihtsalt sellise koha peale elama, on mõningaid, kes tahavad inimestest eemal olla,” räägib teekannu tulele sättides Ukuaru talu peremees Urmas Osula, kes teenib leiva lauale RMK Vändra metskonna metsakorraldajana. Puuslike pargi rajas kunstiandega mees lageraielangile, see on tema diplomitöö Non Grata lõpetamisel.
Foto: Urmas Luik

Pööraverest mööda uut teekatet sahinal läbisõitjale jääb mulje, et siin pole kedagi ega midagi enamat kui tohutud varemed, park, bussipeatus ja teine teisel pool otsas silt, mis ütleb, kust maalt küla lõpeb või algab.

Halinga vallavanema Ülle Vapperi saadetud spikri järgi on aga tegemist sedavõrd huvitava maakohaga ja nii tegusate inimestega, et sinna, Pärnust ligi 40 kilomeetri kaugusele, tuleb oma silmaga vaatama ja kõrvaga kuulama minna.

Kuigi elanikke on selles külas vaid 19, seega vähem kui mõnes korrusmajas trepikoja kohta, ei jõua ega saagi me kõigile neile tere ütelda, sest noorem rahvas teenib leiba kodust kaugemal. Aga nii nagu eelmised “Külalood” sellest vallast Vee, Kaelase ja Maima kohta, toob seegi tutvus lugejale lähemale paigatruude inimeste mõtted.

Vana metsavahikoht

Riigimetsa majandamise keskuse Vändra metskonna metsakorraldja Urmas Osula ütleb, et tegelikult peaks ta kontoris istuma, aga mis sa seal istud, kui tsivilisatsioon kadus koos elektriga ja pimedat arvutiekraani on mõttetu vahtida.

Kunagise Haapse metsavahikoha ostis kunstikumeelega noor mees endale 1995. aastal. Sõbrad ja tuttavad arvasid otsesõnu, et ta on lolliks läinud, kolis niisugusesse pärapõrgusse. Aga nagu Urmas kinnitab, said nad ajapikku aru, et see ongi tema elustiil. Kaugemat maailma näinuna kinnitab ta, et Euroopa kontekstis peaks see inimene olema miljonär, kes sellise koha peal elada suudab.

“Siin ei olnud õiget teed, alati ohkasin, kui sai siin metsavahikohas ära käidud, see oli nagu Ukuarul käimine, sellest talu uus nimigi,” räägib Urmas pliidisoojas elamises, millest vool kadus koos esmaspäeva varahommikuse marutuulega.

Ukuaru nimi meeldis talle Veera Saare samanimelise romaani, aga veelgi rohkem 1973. aastal Tallinnfilmis valminud mängufilmi järgi, milles ennast vaatajate mällu mängisid peaosalistena Elle Kull ja Lembit Ulfsak ning kõrvus kumiseb veidi nostalgiline “Ukuaru valss”.

Tupsu küüned

“Seda metsavahikohta teadsin töö kaudu, maja jäi tühjaks, pretendente polnud, nii ma ta ära ostsingi,” seletab taluomanik ja hakkab gaasipliidile sättima suurt emailitud teekannu ja puistab teise taimepuru tõmmiseks. “Võsa olen siit maja ümbert aastatega raiunud, veranda tuli sunniviisiliselt ära lammutada, osa seina oli mäda, tulid sõbrad külla, natuke teejoomist, sügasime kukalt ja siis hakkas elamuehitus pihta, kaks aastat sai teha, siis oli valmis.”

Väljas kallab vihma nagu oavarrest. Pehkinud veranda asemele ehitatud avara vaatega majaosa jääb näoga metsa poole ja üht akent säratab klaasvitraa¸.

“Mummu tegi, see on mõisas üks tüdruk,” jätab teekeetja vitraa¸i autori saladusse. “Ilmestab nüüd tuba, alguses mõtlesin värvilisi ruute panna, aga nii on ilusam.”

Mõis tähendab siin Pööravere küla südant ja sõna linn kasutab maarahvas Pärnu tähenduses.

Must, valge maniskiga säravkollaste silmadega kass lööb mulle köögis küüned säärde ja näitab saba vongeldades, et ta on seltskonnast häiritud.

“Võõrad lõhnad häirivad teda,” tõlgib peremees hiirepüüdja rahulolematuse inimkeelde.

Loominguline saetöö

Võimsad palkseinad ilmestavad elamist seestpooltki, põrandalauad on laiad, aga uued, sest vanadest vajus jalg läbi. Maja ümber kasvavad puud on habemikeks sammaldunud, andes tõendust, et õhk on igasugusest saastast puhas.

“Mis siin ikka, varsti läheb siitsamast maja tagant Rail Baltic läbi, nii et – mis teha, meie oma vennad ja õed seal kamandavad, geneetiline eliit,” nendib Urmas ega tea, kas siis näeb ta oma aknast metsloomaaeda nagu siiani ja kas karu julgeb tulla mesilastarust maiust pihta panema.

Tahame näha Urmase rajatud puuskulptuuride parki, see jääb kodust veidi kaugemale, metsalagendikule. See on tema diplomitöö Non Grata lõpetamisel, ja tudengile hinde andmiseks võtsid kunstiakadeemia professoridki loodusmatka ette.

Paarimeetrised puuslikud, igaühel oma nägu ja tegu, püsivad veel pehkimata kändudel. Need, millel alus aastatega läbi kulunud, pikutavad tulundusmetsa maal.

“Mis silma seal ikka vaja, harjutamine teeb meistriks, lihtsalt õpid, proovid, vaatad – kui välja ei tule, siis läheb ahju,” seletab Urmas, kuidas tema taiesed valmisid ja valmivad. “Kunagi oli Dru¸ba saag, siis kui selle käima said, hakkas teatejooks ühe puu juurest teise juurde, aga kui tulid Rootsi saed, sai vaadata, siuh-säuh saagida, niimoodi see puuskulptuuride tegemine tuligi ja kuna ma ei tahtnud ateljeepinda üürida, valisin puuslike esitlemiseks alternatiivvariandi, looduses.”

Keegi püüab Urmasele mobiilikõnega pihta saada, aga levi katkeb.

“Mobiililevi ei ole, on ainult täishäälikute ja silpide pakett,” pistab ta kõneabilise tasku tagasi. “Mulle on öeldud telefonifirmastki, et vaheta paketti, sest see, mida kasutan, ei vastavat nüüdisaja nõuetele, aga palju siin siis valida on.”

Puuskulptuuride parki rajas Urmas nii, et vormis kodu juures paarimeetrisest jämedast tüvest vahva viguri välja, ladus taiesed metsaveotraktorile koormasse ja jagas lageraielangil laiade kändude peale laiali. Igaüks ise otsustagu, kas tegemist on orava, karu, põdra või vanakuradi endaga.

 

Pööravere küla

* Halinga valla 43 küla hulgas üks väiksemaid, 19 elanikku.

* Kaugus vallakeskusest Pärnu-Jaagupist 12 ja maakonnakeskusest Pärnust 40 kilomeetrit.

* Lähim toidu- ja esmatarbekaupade pood asub Uduveres.

* Maanteeameti Lääne regiooni tellimusel lõppes sügisel Pärnu-Jaagupi – Kergu tee remont, korraliku mustkatte ja märgistuse saanud tee rõõmustab pööraverelasi.

* Esmamainitud ürikutes teadaolevalt 1601. aastal kui Perrauer.

* Pärnu lossilääni revisjoniraamatu järgi oli küla 1624. aastal maha jäetud, talud asustamata.

* Pööravere mõis (saksa keeles Pörafer) sai omaette majandusüksuseks 17. sajandil pärast eraldamist Tori mõisast.

* Pööravere mõis kuulus kuni võõrandamiseni von Middendorffide aadlisuguvõsale.

* Mõisa häärberi ja viinavabriku põletasid 1905. aastal mässulised talupojad.

* Mõisast on pärit maailmakuulus akadeemik Alexander Theodor von Middendorff (1815–1894), kellele on parki püstitatud mälestuskivi.

* Ajalugu talletab õpetaja Ülle Kask, kes on korraldanud kokkutulekuid ja koostanud mitu numbrit Pööravere Päevalehte.

* Lambakasvatusega tegeleb Karja talu.

* Kuusiku talu peremehe Vambola Lillemäe dendropargis on 240 puu- ja põõsaliiki.

* Ukuaru talu peremehe Urmas Osula puuskulptuurid ilmestavad metsalagendikku.
Silvia Paluoja, reporter
silvia.paluoja(at)parnupostimees.ee

IP
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #912 postitatud 31.03.14 09:20 »

Eelnõu nõuab Sindi paisu lammutamist


IP

wrz/vares
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 280



« Vastus #913 postitatud 18.09.14 11:34 »

http://tartu.postimees.ee/2916875/puugi-algus-toi-peipsil-mitu-piiririkkumist

Püügi algus tõi Peipsil mitu piiririkkumist

Navigatsiooniseadmed võivad kalastajat alt vedada. Kalapüügi kõrghooajal tõmbab kutselisi kalureid nagu magnetiga Peipsi järvele, kust loodetakse välja sikutada suur saak. Püügi käigus kogemata üle riigipiiri kandumine võib kaasa tuua aga sekeldusi, mis võtavad kalastamisisu.
Kutselised kalurid tohivad praegu püüda nii võrkude kui ka põhjanoodaga. Seni, kuni riiklikult paika pandud püügikvoodid on ammendatud.
Kalapüügifirmad panevad välja kõik oma kalurid ja laevad. Selles saginas tuleb ette aga ootamatult palju piiririkkumisi, mis päädivad väärteomenetluse ja kuni 800-eurose trahviga.

Kalurid usaldavad tehnikat

Möödunud nädalal registreerisid Mustvee ja Mehikoorma kordon tervelt kolm piiririkkumist ning kõik juhtumid on seotud kutseliste kalurite tegevusega. Vähemalt üks kord rikuti Peipsil piiri veel ka Ida-Virumaal. Mustvee kordoni juht Jal­mar Ernits ütles, et ühtegi ebaseaduslikku piirire¸iimi rikkumist ei pandud toime meelega. Põhjus on hoopis selles, et suve jooksul on mitmed kalurid soetanud endale uusi paate ning navigatsiooniseadmeid. Paraku on seadmed jäänud häälestamata ning GPS-koordinaadid valed.
«Mees võttis taskust oma vana GPSi välja ja nägi isegi, et on juba 50 meetrit Venemaa poolel,» tõi Ernits näite. Uus seade näitas aga, et viibitakse endiselt Eesti vetes.
Üks seaduserikkumine õnnestus piirivalvureil ka ära hoida. Nad sõitsid kaatriga kalalaevale ette, et viimane ei liiguks keelatud alasse.
Et kaardirakendused ei ole täpsed, seda on Peipsil töötavad piirivalvurid kohanud ka varem ning sellest järvel sõitjaid teavitanud.
Talvel tähistavad piirivalvurid riigipiiri puust lattidega, kuid suvel pole järvel piiri tähistamiseks poisid. Need poid peaksid olema aga toekad ja suurte ankrutega, sest Peipsi laine on väga tugev.
Selliste poide paikapanekuks pole piirivalvureil õigupoolest tehnikatki. Tähistuse paigaldamist on edasi lükanud seegi, et Eesti ja Venemaa vaheline piirileping pole siiani jõustunud. Poisid võib näha üksnes Värska lahes ja Narva jõel.
Niisiis peavad piiri ääres liiklevatel alustel olema head navigatsiooniseadmed ning nende koordinaadid hästi paigas. «Me aitame inimestel hea meelega neid koordinaate sisestada,» kinnitas Ernits.

Rohkem kala
Piirile meelitab kalureid usk, et seal on rohkem kala. Riigipiirile ei tohi minna lähemale kui 200 meetrit. Vene poole kalamehed lähtuvad vanadest regulatsioonidest, et piirist tuleb hoida lausa 500 meetri kaugusele. Niisiis on keset järve umbes 700 meetri laiune ala, kus mingisugust püüki ei tehta ning kala saab rahulikumalt elada.
«Seal on supp tõesti pisut paksem,» märkis Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi Peipsi töörühma juht Väino Vaino teadlaste kontrollpüükidest rääkides. Vaino lisas, et järve keskel on koha elupaigad ning kutselised kalurid püüavad oma võrke tõesti üsna piiri äärde sisse panna.
Mitte ainult Eesti kalureid, vaid idanaabreidki peibutab piiri äärde, tõdes ka Jalmar Er­nits, kelle tähelepanekud kin­nitavad samuti, et kaldast paarikümne kilomeetri kaugusel käijate saak on suurem. Moodsad heade mootoritega väikelaevad katavad selle vahemaa kiiresti.
Harrastuspüüdjad, kes talvel autoga Peipsi jääl käinud, on pannud samuti tähele, et ilusa ilmaga sõidab piiri äärde auke puurima märkimisväärne hulk rahvast. Ilmselt usuvad sikuskamehedki, et õige koht on just seal, kust enam kaugemale minna ei saa.

Kas teate?

Piiriveekogule minnes
• Veendu, et tead, kus asub riigipiir. Peipsil tohib ajutisele kontrolljoonele läheneda kuni 200 m, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel 50 m kaugusele.
• Riigipiirini tohib sõita vähemalt C-kategooria paadiga, millel on kaasas päästevahendid (päästerõngas, päästevest iga paadis oleva inimese jaoks, kolm kehtiva säilivusajaga säratuld, ankur). Suurematel alustel ka tulekustuti ja veepump.
• Ujuvvahend peab olema registreeritud ning kandma registreerimisnumbrit.
• Võta kaasa navigeerimisseadmed (kompass, GPS) ja sidevahendid vajaduse korral abi kutsumiseks.
• Kui lähed kaldast kaugemale kui üks kilomeeter, registreeri sõit lähimas kordonis.
• Kaasa võta isikut ja juhtimisõigust tõendav dokument ning aluse registreerimistunnistus, kala püüdes ka püügiõigust tõendav dokument.

Kas teate?

Kolm piiririkkumist Peipsil ja Lämmijärvel läinud nädalal
• 5. septembril kella 15.15 ajal avastas Mustvee kordoni radarvaatleja Peipsi järvel piirire¸iimi alasse sisenenud aluse. Piirivalvurid pidasid kinni 45-aastase Eesti kodaniku ja vormistasid talle riigipiiriseaduse rikkumise eest rahatrahvi.
• 6. septembri hommikul sõitis järvel üle ajutise kontrolljoone Venemaa Föderatsiooni ja tagasi mootorpaat, mida juhtis 26-aastane mees. Riigipiiriseaduse rikkujale määrati rahatrahv.
• 7. septembril avastas Mehikoorma kordoni radarvaatleja Lämmijärvel ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületuse Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Piirivalvurid pidasid kont­rolljoont ületanud 56-aastase mehe kinni ning määrasid karistuseks rahatrahvi.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Tartu Postimees»Uudised
IP
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 280



« Vastus #914 postitatud 17.12.14 12:03 »

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/riigikogus-on-tana-esimesel-lugemisel-kalapuugiseaduse-eelnou-mis-lubab-ka-kadiskaga-puuki?id=70383795

Riigikogus on täna esimesel lugemisel kalapüügiseaduse eelnõu, mis lubab ka kadiskaga püüki
Maaleht


Kehivat kalapüügiseadust on pärast selle vastu võtmist korduvalt muudetud, selle struktuur on muutunud ülikohmakaks ning seaduse sisust arusaamine on raske. Täna lugemisele tuleva eelnõukohane kalapüügiseadus lihtsustab regulatsiooni arusaadavust olulisel määral ja see ongi seaduse tähtsaim uuendus.

Kadiska määramine harrastuspüügivahendite hulka annab harrastuskaluritele suurema püügivahendite valiku võimaluse.

Püügivõimaluste mõiste laiendamine lubab kehtestada püügivõimalusi ja anda kalapüügiluba ka laeva püügikoormuse ja püügivõimsuse alusel.

Kahju mõiste määratlemine KPSis tagab parema arusaadavuse kahju tekitamise juhtudest. Varem loeti kalavarudele kahju tekitamiseks tegevust, mis sisuliselt on seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine. Eelnõu kohaselt märgitakse seaduse tasandil konkreetsed nõudeid eiravad teod, millega kahju tekitatakse.

Eelnõukohases seaduses on väärteokoosseise seni kehtiva seadusega võrreldes rohkem, need on sõnastatud konkreetsemalt ja see tagab selguse ja arusaadavuse, millised normide rikkumised on väärteod.

Kalapüügi regulatsioon jääb sisuliselt suures osas samaks, mis kehtivas õiguses, ega too kaasa olulist sotsiaalset mõju ega olulist mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ning majandusele.

Eelnõu ja selöle seletuskirjaga saab tutvuda SIIN:
http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=bcb05d44-3ee7-47c9-8b97-ea6070fd84c8&
IP
Lehed: 1 ... 58 59 60 [61] 62   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi