Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
14.07.20 17:30

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14077
Teemasid : 1472
Kasutajaid : 21952

Viimati registreerus: eo3
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Jutupaun  |  Muud jutud  |  Teema: Huvitavad ajaleheartiklid
Lehed: 1 ... 48 49 50 [51] 52 53 54 ... 63   Alla
Trüki
Autor Teema: Huvitavad ajaleheartiklid  (Loetud 1691906 korda)
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #750 postitatud 01.06.10 10:37 »

Erastvere järvest sikutati välja tõeline purakas

IP

wrz/vares
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #751 postitatud 09.06.10 10:19 »

Pärnu Postimees: Pärnu kalur püüdis hiiglasliku vinträime

IP

wrz/vares
Kroon
Kalastushuviline
*
Postitusi: 117



« Vastus #752 postitatud 12.06.10 18:03 »

Mehhiko lahe osariigid on kalanduskatastroofi piirkond.

USA valitsus kuulutas meresaadusi tootvad osariigid Louisiana, Mississippi ja Alabama kalanduskatastroofi alaks, millele laieneb õigus saada toetust föderaalfondidest.
See samm astuti leevendamaks majandusraskusi, kuhu selle kandi kalamehed, -töötlejad ja -kaupmehed USA kõigi aegade suurima õlikatastroofi tõttu vältimatult satuvad.
Louisiana mereannitööstus annab toodangut 2,4 miljardi dollari eest aastas ehk 40 protsenti Ühendriikide mereandide kogutoodangust ning seal töötab üle 27 000 inimese. Üheski teises osariigis ei varuta nii palju krevette, austreid, krabisid ja languste.
Kõnealuses teates ei ole juttu ei summadest ega tähtaegadest, millal fondid avatakse.

Allikas: Uudistaja / IEMA
IP
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 286



« Vastus #753 postitatud 15.06.10 14:01 »

Neptun hellitab kalastajaid iseäranis hästi:
http://www.tartupostimees.ee/?id=276512

IP
talupoeg
Tegija
**
Postitusi: 173


« Vastus #754 postitatud 15.07.10 08:55 »

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=287284

IP

adraga vees
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #755 postitatud 30.07.10 19:45 »

Postimees: Vastse-Kuustes püüti rekordkarpkala

IP

wrz/vares
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #756 postitatud 30.07.10 19:46 »

Postimees: Võrtsjärves ja Peipsis surevad kalad

IP

wrz/vares
saareke
Tegija
**
Postitusi: 113



« Vastus #757 postitatud 05.08.10 13:50 »

Kasulik lugemine: http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/kalapyygiseaduse-muudatused-lihtsustavad-kalastajate-elu-360.php

IP
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 286



« Vastus #758 postitatud 08.08.10 13:00 »

http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=295833

Suve algul kehtima hakanud kord loksutab Viljandi järve paadimehi
07.08.2010 22:59
Katrin Johanson, toimetaja

Viljandi linnavalitsuse hiljutine määrus paneb mõne kalamehe valiku ette, kas olla seaduskuulekas või loobuda oma harrastusest Viljandi järvel.

Lapsest saadik paadiga järvel käinud viljandlane Rein Kaarmäe on nördinud, et juulis kehtima hakanud kord nõuab 1000-kroonise tagatisraha maksmist neilt, kes ei soovi lunastada alalist kaikohta. Nõue kehtib sõidukitele, mille mootori võimsus on 10 kilovatti või rohkem.
«Ma tahan suve jooksul käia mitmel pool,» rääkis Kaar­mäe, kes tavatseb oma paati viia Õisu järvele ja mujalegi. «Kõigil teistel veekogudel saab kalamees paadi vabalt vette lasta, kuid Viljandi järvel on järsku selleks ettenähtud kohas kett ees.»
Eelmisel nädalal tabas uudis nimetatud piirangust teda ebameeldiva üllatusena, sest ehkki määrus on üleval linna koduleheküljel, pole paljud kalamehed sellest midagi kuulnud.
«Ei mina ega ükski tuttav paadiomanik aimanud, et sellist muudatust ette valmistatakse, ja nüüd oleme järsku lihtsalt fakti ees,» lausus Kaarmäe. Veel kahele «Sakalaga» vestelnud kalastajale tuli teade üllatusena.
Linnavalitsus on teinud munitsipaalasutusele Viljandi Spordikeskus ülesandeks panna asjakohane info välja vetelpäästemaja ja paadilaenutuse juurde ning loo valmimise ajal olid eeskirja tutvustavad tahvlid rannas üleval.
Samuti näeb määrus ette, et inimestele jagavad uue korra kohta teavet eelmainitud asutustes ametis olevad isikud.
«Kui mina tookord uurisin, kuhu ja kuidas maksta ning kelle poole peaksin pöörduma, et kett eest võetaks, ei osanud keegi täpselt vastata,» kirjeldas Rein Kaarmäe segadust ajal, mil tagatisraha nõue oli juba mitu nädalat kehtinud.
Määrusest võib lugeda, et tagatisraha saab maksta nii terve hooaja kui eraldi iga järvele mineku korra eest. Seda saab teha pangaülekandega või tasuda sularahas paadilaenutuses vettelaskmislubasid väljaandvale isikule. Kord näeb ette, et enne järvele minekut tuleb talle esitada pangaülekande kviitung.
Paraku pole paadilaenutus kõige magusamal näkkamisajal lahti ja nii ei saagi iga kalastaja enam tuju ajel kell viis hommikul järvele minna.
«24 tundi me paadilaenutust lahti hoida tõesti ei saa,» lausus Viljandi abilinnapea Rein Triisa.
Tema meelest võib tagatisraha tasumisega raskusi tekkida vaid erandjuhtudel, sest enamikule peaks sobima võimalus maksta summa ette terveks hooajaks või sooritada vajalikud toimingud päev varem. Triisa ütles, et raha on maksnud kaks või kolm kalameest.
Abilinnapea sõnul teetõkked kedagi ei takista, sest need eemaldab ööpäev läbi ametis olev rannavalvur. Seda, et rannavalvel lõpeb hooaeg varem kui kalastajatel, pidas ta väikseks mureks, mille linnavalitsus lahendab.
«Universaalset seadust või määrust koostada on võimatu,» nentis Triisa. Selle kohta, et määrus võtab mõnelt kalamehelt võimaluse spontaanselt järvele minna, tõi ta võrdluseks alkoholimüügi piirangu.
«Võib ju öelda, et see ahistab ühte osa inimestest, kel võib tulla ootamatu mõte napsi võtta,» lausus ta.
Rohkem kui maksmise kord häirib Rein Kaarmäed asjaolu, et nõue kehtestati üksnes mootorsõiduki omanikele.
«Väga kiiduväärt, et linnavalitsus soovib järvel korda hoida, ent seda võivad rikkuda ka aerupaatide omanikud,» sõnas ta ning tõi näiteks alkoholijoobes veekogule mineku.
«Kust üldse tekkis see 10-kilovatise mootori määratlus?» küsis kalamees.
Rein Triisa ei osanud tagantjärele öelda, kuidas üks või teine punkt määruse eelnõusse jõudis, sest uus kord sündis ajapikku ja terve linnavalitsuse koostöös.
Ta kinnitas, et muudatuse tegemise ettepanekuid tuli mitmelt poolt ning ühtki kindlat erakonda selle tagant otsida ei maksa.
«Meile olid mootorsõidukite hoolimatute juhtide kohta kaebusi esitanud nii järvel treenivad sportlased kui kalastajad ja paate laenanud lõbusõitjad,» rääkis abilinnapea. Ta lisas, et alalise kaikoha omanikud on Viljandi järvel kehtiva korraga kursis ning muret valmistavad hoopis juhukülalised. Tagatisraha aitaks nende tegevust kontrollida.
IP
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 286



« Vastus #759 postitatud 09.08.10 11:01 »

http://www.tartupostimees.ee/?id=297313

Veesõidukite tankla tuleb Kavastusse
09.08.2010 09:23
Kristiina Kruuse, reporter

Ettevõtja Tiit Veeberile kuuluvast Kavastu randumispaigast saab terves Bal­tikumis ainus koht, kust veesõidukitel on võimalik sisejõel kütust võtta. See on suur samm edasi, ent tanklaid ja randumiskohti oleks veelgi vaja.

«Müts maha meeste ees, et nad selle tankla ära tegid,» ütles SA Emajõe Jõeriik juhataja Viktor Nukka.
Tema hinnangul on Kavastu randumispaigal väga hea asukoht: jääb täpselt Tartu linna ja Peipsi järve vahelisele teekonnale, kus nii mõnelgi veesõidukil on vajadus kütusevarusid täiendada.
Ettevõtja Tiit Veeber, kelle firmale Kavastu randumispaik, parv ja hotell kuuluvad, on paatide hoiuala  arendanud viimased paar aastat. «Nägin, et vajadus sellise koha järele oli, ja tegin ära,» lausus Vee­ber.

Mitmeid mugavusi
Ettevõtja sõnul on randumispaik veel pooleli ning kui kõik plaanid ellu viia, jätkub tööd mitmeks aastaks. Kuid juba praegu suudab Kavastu Vee-beri meelest jõeturiste teenindada paremini kui enamik teisi paadihoiupaiku Emajõel.
Kavastus on ööpäev läbi valve, parkimisplats, piisavalt sügavad randumiskohad ka suurematele jõesõidukitele, pesemis- ja ööbimisvõimalus hotellis ning augusti jooksul hakkab tööle tankla, tutvustas Veeber.
Kavastu objektimeistri Heino Saare kinnitusel on vajalikud seadmed tankla avamiseks olemas, kuid tankla töökorda seadmine võtab veel nädal-paar aega. «Üritame teha nii kiiresti kui võimalik,» lubas Saar.

Jõelinn sadamata
Eesti Mereakadeemia merekooli Tartu osakonna juhataja Paul Kooser ütles, et just tankimiskohtade ning korralike, valve ja muude teenustega jõesadamate puudus on suurimaks kaikaks Emajõe turismiarenduse kodaras. «Praegu on vaid hädavariante paadihoiuks, kuid ühtegi korralikku teenindussadamat pole,» rääkis ta.
Tartu abilinnapea Karin Jaanson nentis, et jõesadamat on kahtlemata Tartusse vaja: «Kui on jõelinn ja selline suurepärane jõgi nagu Emajõgi, on sadam oluline.» Seni on aga sadamaplaanid jäänud raha taha.
«Sadama ehitus nõuab miljoneid ja linnal on olnud kogu aeg pakilisemaid asju, kuhu investeerida,» selgitas Jaanson.   

Eurotoetuse (l)ootus
Emajõe Jõeriigi juhi Nukka sõnul vajaksid Emajõe kaldad täies pikkuses väljaarendamist ja korralike randumiskohti. «Ma ei ütle, et Emajõgi on surnud, kuid korralikud tingimused annaksid jõeturismile hoopis uue hoo sisse,» lausus ta.
Samas nentis Nukka, et täies pikkuses Emajõe randumiskohtade välja arendamine nõuaks kõvasti raha, vähemalt 100 miljonit krooni, ning sellist raha pole praegu ei era- ega avalikul sektoril kuskilt võtta.
Nukka sõnul on siiski väike lootus saada toetust Euroopa Liidust. Kas euroraha õnnestub tuua Emajõe randumiskohtade arendamisse, selgub uue aasta alguses. Avaldus on igal juhul sisuliselt valmis, kinnitas Nukka.
Kui kaugemas tulevikus peaks jõutama korralike jõesadamate ehituseni Emajõel, ei pea merekooli Tartu juht Koo­ser utoopiliseks ka mõtet hakata laevu merest Peipsile transportima.
«Skandinaaviast tuleks meile väga palju turiste, kui neil oleks võimalik oma teekonda Peipsist jätkata,» visioneeris Kooser ja lisas: «See pole hull mõte. Unistama peab, sest kui me ise ei jõua, siis lapsed teevad selle kunagi ära.»
IP
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #760 postitatud 12.08.10 10:51 »

ERR: Eesti ja Venemaa teadlased uurisid ühiselt Peipsi järve seisundit

IP

wrz/vares
Kroon
Kalastushuviline
*
Postitusi: 117



« Vastus #761 postitatud 21.08.10 13:46 »

Keskkonnaamet kutsub üles loobuma Riksu ojas ja järves igasugusest kalapüügist http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10588

IP
Kroon
Kalastushuviline
*
Postitusi: 117



« Vastus #762 postitatud 24.08.10 21:01 »

Inspektorid avastasid ettevõttest ilma dokumentideta alamõõdulist kala. Ainult 1 kala oli mõõdus! http://www.kki.ee/index.php?id=181918

IP
Kroon
Kalastushuviline
*
Postitusi: 117



« Vastus #763 postitatud 25.08.10 12:37 »

Kes tapab kalu?

Liivarand ise aga igatseb reha, kogu veepiir on täis surnud kalu. Hunnikuteviisi saab neile tänavu Peipsi ääres osaks põletusmatus. Räägin kohalikele kalameestele ka järveuurijate versiooni kalahukust – ikka sellest soojaga kaasnenud hapnikupuudusest. Kavalalt küsivad nad aga minult vastu: „Kas Sa märkasid, millal kalad randa uhuti – ikka järgmisel päeval, kui laevad järvel?“ Mõrratühjendamise hukuteooriat ei usu aga jälle järveuurijad, Arvo Tuvikese arvates oleks siis kaldal ka kohasid ja teisi kalu. Teisipäeval Kauksis oma suvepäevi pidanud SA Arhimedese töötajad leidsid õuesõpet tehes küll peamiselt kiiskasid, aga ka pisemat sorti Peipsi tinte. Samas arvutasid nad ühelt järvelõigult leitud kalade järgi välja, et kilomeetri kohta on rannas 30 000 kala. See arv peaks kalavarude hindajad tõsiselt mõtlema ja tegutsema panema.

Allikas: Looduskalender
IP
talupoeg
Tegija
**
Postitusi: 173


« Vastus #764 postitatud 27.08.10 07:39 »

http://www.tartupostimees.ee/?id=304749

IP

adraga vees
Lehed: 1 ... 48 49 50 [51] 52 53 54 ... 63   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi