Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
18.11.19 18:41

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14057
Teemasid : 1467
Kasutajaid : 15479

Viimati registreerus: shellybn2
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Jutupaun  |  Muud jutud  |  Teema: Huvitavad ajaleheartiklid
Lehed: 1 2 3 [4] 5 6 7 ... 63   Alla
Trüki
Autor Teema: Huvitavad ajaleheartiklid  (Loetud 1578584 korda)
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #45 postitatud 10.07.07 11:36 »

Pärnus valmivad landid Botswana kalameestele

Autor: Toivo Tänavsuu (09.07.2007 15:56), Ekspress online

Pärnus valmivad landid Botswana kalameesteleDenis Georgievski / Presshouse

Pärnus tegutsev Rapala Eesti kalastus­tarvete tehas on üks kiiremini kasvavaid suurtööstusi, mullu kasvas selle käive poole võrra ja aasta varem koguni 70 protsenti.

http://www.ekspress.ee/viewdoc/189141034E96BFFAC225731300471040

 
IP
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #46 postitatud 11.07.07 08:19 »

Postimees: Suvine mõrrapüük põhjustas tuhandete Peipsi kiiskade ja kohade hukkumise
IP

wrz/vares
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #47 postitatud 11.07.07 08:44 »

Tänane Postimees kirjutab kah samal teemal.
IP

wrz/vares
Juss
Kalastushuviline
*
Postitusi: 14


« Vastus #48 postitatud 12.07.07 07:26 »

Eesti ja Venemaa leppisid Alatskivil kokku haugipüügi kvootide tõstmises Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel, sest selle aasta püügikvoot on esimese kuue kuuga Eestis juba täis püütud.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teaduri Väino Vaino sõnul võeti arvesse Peipsi kalavarude hetkeolukorda ning sellele tuginedes suurendati haugi püügikvooti Eestile 40 tonni võrra, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».

Uus kvoot on 110 tonni haugi aastas.
IP

Parimatega, Juss
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #49 postitatud 12.07.07 09:44 »

12. juuli 2007, 08:09, BNS

Eesti ühes suurimas vähipüügipiirkonnas Saaremaal Põduste jões kolmapäeval tehtud katsepüük näitas, et vähke selles veekogus enam ei ole.

"Sada protsenti me väita ei saa, et seal neid üldse pole. Võib-olla mõnes jõesopis on mõni vähk alles jäänud," ütles vähiuurija Margo Hurt ajalehele Meie Maa.

Neljapäeval lõpetavad bioloogid katsepüügi Põduste jõel ja selle lisajões Laugi peakraavis, et kindlaks teha, kui kaugele on vähikatk arenenud ning milline on vähkide tervislik seisund. Kolmapäeval püüdsid biloogid Laugi peakraavi ülemisest osast mõrdadega välja vaid kolm veel elusat jõevähki, kirjutab ajaleht.
IP
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #50 postitatud 13.07.07 14:26 »

KKmin teatas:

Eesti ja Venemaa kooskõlastasid Tartu maakonnas Alatskivi vallas toimunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude kasutamise ja säilitamise alase kalapüügikomisjoni töögrupi koosolekul omavahelised püügireźiimid 2007. aasta teise poolaasta kohta.

Kooskõlastamisel arvestati, et püükides esineb väga arvukalt koha 2005.
aasta rikkaliku põlvkonna isendeid, kes eeldatavasti suve lõpuks on kasvanud 35 cm pikkuseks. „Seetõttu lepiti kokku, et II poolaastal lubatakse püüda põhjanootadega ja mõrdadega koha, mille pikkus on vähemalt L-35 cm,“ ütles kohtumisel osalenud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Enno Kobakene, täpsustades, et teadlaste hinnangul see koha varule kahju ei tekita.

Osapooled leppisid kokku, et mõrdadega võib püüda kuni 15. oktoobrini ja põhjanooda (mutnikuga) ajavahemikus 10. septembrist kuni 15.
oktoobrini, kusjuures ajavahemikus 10. september kuni 25. september on lubatud põhjanooda päras kasutada silmasuurust alates 24 mm, mis võimaldab püüda ahvenat. Alates 26. septembrist tuleb põhjanooda päras üle minna silmasuurusele mitte alla 35 mm. Nii mõrdade kui ka põhjanoodaga on lubatud püüda koha, mille pikkus on vähemalt 35 cm.

Nakkevõrkudega püüki lubatakse 1. septembrist kuni 15. oktoobrini, kusjuures nakkevõrkude minimaalseks silmasuuruseks on 130 mm ja lubatud alamõõdulise kala kaaspüügimäära tõstetakse 30 protsendini.
Püügivahendite piirarvud jäid samaks.

Kohtumisel jõuti ka järeldusele, et riikidevaheline teadusalane koostöö on toimunud vastavalt XXII istungil vastuvõetud teadusalase koostöö programmile. Järelevalvealasele tööle hinnangut andes märgiti, et see on paranenud. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vaheline kohtumine toimus 9.-11. juulini Tartu maakonnas Alatskivi vallas.
IP
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #51 postitatud 13.07.07 14:27 »

Marianne Mikko: Euroopa Komisjon peaks toetama Peipsi järve teadusuuringuid

Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmed soovivad teada, kuidas plaanib Euroopa Komisjon toetada Peipsi järvel Eesti ja Vene ühiseid teadusuuringuid.

„Peipsi ökosüsteemi säilitamise ning kalavarude säästva kasutamise prognoosimiseks on vajalikud korralikud teadusuuringud,“ kinnitas Mikko.

Varasematel aastatel on Eesti ja Venemaa teadlaste koostöö olnud rahuldav. Siiski, tänasel päeval ei saa kumbki pool vajalikul määral teadustööd teha. Peapõhjuseks on mõlema poole uurimislaevade kehv tehniline tase. Nii Eesti kui Vene poole uurimislaevad on ehitatud ennekõike jõealusteks, millega tugeva tuule korral Peipsil töötada ei saa. Samuti on laevad väga amortiseerunud.

Uuringuteks sobiva laeva maksumus on ligi 15,6 miljonit krooni.

„Samuti peavad Vene teadlased oma uuringute rahastamiseks väljapüütud kala müüma,“ informeeris Mikko Euroopa Komisjoni. „Teadlaste mureks peaks olema Peipsi uurimine, mitte aga väljapüütud kala müük,“ leiab Marianne Mikko.  „See on ilmselgelt vastuolus teadlaste tegevuse põhieesmärgiga. See on ohusignaal Vene teadusuuringute jätkusuutlikkusest,“ leiavad kalanduskomisjoni liikmed.

Järelepärimise Euroopa Komisjonile esitasid Euroopa Parlamendi Kalanduskomisjoni liikmed Marianne Mikko, Heinz Kindermann ja Rosa Miguéléz. Nad kuulsid teadlaste murest hiljutisel tööviisiidil Eestisse.
IP
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #52 postitatud 13.07.07 16:32 »

Soomes varastavad paadimootoreid Baltimaade kurjategijad

HELSINGI, 13. juuli, BNS - Suures osas Soomes toimepandud paadimootorite vargustest on süüdi Balti riikide kurjategijad.

"Paadimootorite vargusi on meil alati olnud, kuid uus nähtus on nii välismaised kurjategijad kui ka mootorite müümine Lääne-Euroopasse," ütles politseikomisaar Risto Lohi Yle uudistele.

Tänavu on varastatud juba umbes 800 paadimootorit, kallimad neist maksavad kümme tuhat eurot.
IP
Aldo Tatter
Moderaator
****
Postitusi: 629



« Vastus #53 postitatud 13.07.07 18:58 »

EPL:
Põhja prefektuur sai endale patrullkraatri http://www.epl.ee/uudised/392941
IP
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #54 postitatud 18.07.07 08:39 »

EPL, 18.07.07
Kalateadlased hakkavad hävitama ohtlikku unimudilat
IP

wrz/vares
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #55 postitatud 23.07.07 17:35 »

23. juuli 2007 kl 16:52 http://www.epl.ee/artikkel/393965
EPL Online; Tuuli Aug

Soome teadlane uurib, kas akvaariumi lähedal mängivad rokkbändid mõjuvad kaladele pahasti.

Uurija Mikko Erkinaro sõnul jälgib ta, kas rokkmuusika tingib kaladel mistahes laadi ebatavalist aktiivsust.

500 000 liitrises akvaariumis peavad kontserti kuulama lõhed, forellid, ahvenad ja teisedki Soome vetes tavalised kalad.
IP
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #56 postitatud 23.07.07 22:22 »

TV3 VIDEO: möödunud ööl purunes Valgejõel kahtlastel asjaoludel Kotka tamm

http://www.epl.ee/artikkel/393974

23. juuli 2007 kl 20:26
EPL Online, Tuuli Aug


Ööl vastu tänast purunes seni teadmata põhjustel Valgejõel asuv Kotka tamm, mida asus kohe omaalgatuslikult parandama kohalik Kotka Forelli kalakasvatus.

Tammi purunemise asjaolud on hämarad, seda enam, et hetkeseisuga puudub kalakasvatusel parandustöödeks keskkonnainspektsiooni luba, teatasid Seitsmesed Uudised.
IP
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #57 postitatud 24.07.07 15:13 »

TALLINN, 24. juuli, BNS - Keskkonnainspektsioon plaanib osta ligi 30 miljonit krooni maksva patrull-laeva, et euroliidu nõuetele vastavalt tagada kalakaitset.

Inspektorid on huvitatud 22-24 meetri pikkusest, kuni 5,7 meetri laiusest ning 1,2-1,3-meetrise süvisega alumiiniumkorpusega alusest. Vähemalt 1800-kilovatise võimsusega mootor peab arendama minimaalselt 25 sõlme kiirust. Samuti peab laevaga saama sõita purustatud jääs.

"Laeva kättesaamise aega on raske öelda, sest seda hakatakse pärast riigihankekonkursile laekunud pakkumiste võitja selgumist alles projekteerima ja ehitama. Oletatavalt võib laev valmis saada järgmise aasta lõpus või 2009. aasta alguses," ütles keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul BNS-ile.

Laeva soetamise tingivad Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika nõuded, mille järgi peab Eesti tagama järelevalve oma kalalaevade tegevuse üle sõltumata püügikohast.

Praegu on Eesti lipu all kala püüdvate laevade peamine tegevuspiirkond Läänemeri ja Atlandi ookeani põhjaosa. "Laeva hakatakse kasutama tursa-, kilu- ning räimepüügi järelevalveks Läänemerel euroliidu majandusvööndis ehk lisaks Eesti vetele peamiselt ka Soome, Rootsi, Taani, Saksa ja Läti vetes," lisas Tuul.
IP
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #58 postitatud 24.07.07 15:36 »

3. juunil 2007 avastas tuntud geobioloog Rein Hanstein Eestis uue maa-aluse jõe. Uurimisretke tegid kaasa geodeesiainsener Heiki Potter Eesti Kaardikeskusest ja

Ants Talioja Tuhala Looduskeskusest.

Lutsa maa-alune jõgi jääb Nabala ja Tuhala vahele. Alguse saab see Tuhala jõest, kulgeb läbi moodustamisel olevate Rahkvälja (Kose vald) ja Tagadi (Saku vald) maastikukaitsealade ning tuleb päevavalgele kahest Mõllu allikast Tammiku looduskaitsealal, voolates edasi ilusa loodusliku ojana Angerja jõkke. Salajõgi on üle kümne kilomeetri pikk, kuni neli meetrit lai ja voolab alaliselt 5-6 m sügavusel paekihtide vahel.

Oma nime on karstijõgi saanud läheduses asunud Lutsa talu järgi, mille nimi omakorda tuleneb samanimelisest maapealsest ojast, mis arvatavasti kunagi oli lutsukalarikas. 1834. aastal anti sama talu pererahvale perekonnanimeks Lutsoja. Rahkvälja on aga seal kunagi asunud küla nimi, mille elanikud asustati 19. sajandi keskpaiku ümber ja asemele rajati Tuhala karjamõis.
IP
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« Vastus #59 postitatud 24.07.07 21:46 »

Põhjarannik kirjutab: Kalateadlased saadavad haugid unimudilat hävitama
IP
Lehed: 1 2 3 [4] 5 6 7 ... 63   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi