Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
21.07.18 12:58

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 13967
Teemasid : 1456
Kasutajaid : 2257

Viimati registreerus: darlenefy4
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Jutupaun  |  Muud jutud  |  Teema: stenogramm: hiina võrkude teema Riigikogus
Lehed: [1]   Alla
Trüki
Autor Teema: stenogramm: hiina võrkude teema Riigikogus  (Loetud 5738 korda)
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 284



« postitatud 18.12.12 21:14 »

http://tinyurl.com/butggk9

12. 19:12 Arupärimine kalavõrkude kohta (nr 238)

Aseesimees Jüri Ratas
Liigume edasi järgmise arupärimise juurde, mis on nr 238, teemaks on kalavõrkude temaatika. Sellele vastab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Ma palun Riigikogu kõnetooli Kadri Simsoni, et seda arupärimist tutvustada. Palun!

Kadri Simson
Lugupeetud istungi juhataja, lugupeetud minister, head kolleegid! Ka antud arupärimisele on alla kirjutanud seitse Riigikogu liiget, nende seas ka Aivar Riisalu, kes ikka on abiks seal, kus kodanikud on mures. Antud arupärimise puhul on mures ausad kalurid, kes järgivad reegleid ning austavad kehtestatud püügipiiranguid. Nende mure on see, et on ka selliseid kalureid, kes kehtestatud reegleid rikuvad ja rikkumise teeb suhteliselt soodsaks see, et Eestis, erinevalt naaberriikidest, on lubatud niinimetatud Hiina kalavõrkude müük ja kasutamine kalapüügil. Tegemist on madalakvaliteediliste odavvõrkudega, mida kasutavad lubadeta röövpüüdjad ja samuti ka kutselistest kaluritest röövpüüdjaid, kes püüavad lubatust väiksema silmasuurusega või lubatust suurema hulga püünistega. Kuna Hiina kalavõrgud on odavad, on ka rahaline risk keeldusest üleastujatele mitmekordselt väiksem kui kallite ja kvaliteetse võrkudega püüdjatel. Vahelejäämise ohu korral jäetakse lihtsalt odavvõrgud merre ja vabanetakse neist enne, kui kontroll kohale jõuab. Aga need võrgud, mis merre on jäänud, ei lagune, nad jäävad hulpima merre ja sageli püüavad kala n-ö hulpides edasi, tuues seega väga pika aja jooksul kalavarudele kahju. Just seetõttu on need võrgud keelatud ka naaberriikides. Kalurid hindavad, et vähemalt 30-40% võrkudest võibki merre jääda ja samuti on Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor Enn Keeman Maalehele antud intervjuus öelnud, et ainuüksi Pärnu maakonnaga piirnevast merest võetakse aastas välja umbes tuhat nakkevõrku ja need on sinna merre jäänud või jäetud ja neist enamik on Hiina päritoluga. Nii et antud temaatika puudutab kõiki kalureid, kes reegleid täidavad ja ühe lihtsa lahendusena nähakse tõsisemat tegelemist odavate võrkudega. Ministrile on esitatud viis küsimust, mida ma ette lugema ei hakka. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, et antud teemale vastata. Palun!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, austatud juhataja! Head arupärijad! Esimene küsimus teie poolt kõlas nii: "Kas teie olete ebakvaliteetsete keskkonnavaenulike kalavõrkude probleemiga kursis?" Oleme kursis küll ja oleme teadlikud ka sellest, et neid nn Hiina võrke, nagu te neid oma arupärimises nimetate, Eestis müüakse ja kasutatakse. Hiina võrkudeks nimetatakse selliseid väga nõrkadest ja lihtsakoelistest materjalidest tehtud odavaid võrke ja asjatundjad ütlevad, et neid on kasutatud Eestis umbes 2000. aastate algusest. Hind on tõesti madal ja see on nende võrkude eripäraks, aga lisaks ka püügiefektiivsus, mis on ilmselt üks põhjusi, miks need nn Hiina võrgud kalapüüdjate hulgas väga laialdaselt kasutusel on. Meie andmetel kasutavad neid võrke aktiivselt nii kutselised kalurid kui ka harrastuspüüdjad, sest tõsi on ka see, et kui nendega n-ö heaperemehelikult või kenasti ümber käia, siis  nende võrkudega on võimalik püüda pika aja vältel ja loomulikult, kuna hind on odav, siis teha seda üsna kuluefektiivselt. See, et võrkude sellisel kujul veekogudesse jätmine võib osutuda keskkonnaprobleemiks, on loomulikult teada. Kui inspektsioon käib neid võrke välja püüdmas ja  paraku alati üsna mahuka saagiga tagasi tuleb, on iüsna suure avaliku tähelepanu osaliseks saanud.
Teine küsimus: "Miks ei ole Eestis sarnaselt naaberriikidega keelatud kasutada kalapüügil Hiinas valmistatud väga madala kvaliteediga odavaid võrke?" Ma pean ütlema, et me kontrollisime ja küsisime oma kolleegide käest. Kui te väitsite oma arupärimise sissejuhatuses, et Hiinas valmistatud madala kvaliteediga odavad võrgus on naaberriikides keelatud, siis meie andmetel ei ole Soomes, Rootsis, Lätis nakkevõrkude kasutamine nende kvaliteedist või odavast hinnast tulenevalt keelatud. Võib-olla te saate hiljem seda täpsustada. Loomulikult  on see küsimus olnud arutelu all rohkem kui korra ja paraku ilmselt te nõustute, et puhtalt hinna järgi odavate võrkude defineerimine ja selle kaudu müügile lubamine või keelamine oleks väga-väga keeruline ja keelata kauplemist  selle järgi, et tegu on odava võrguga, ei ole ilmselt otstarbekas ega praktiline. Raske oleks põhjendada, mis sellise keelu aluseks on, kui tegelikult ei ole probleem mitte võrgu hind või see, kas ta on toodetud Hiinas või mitte-Hiinas, vaid see, et röövpüüdjad tegutsevad. Nende nn odavate võrkude kasutajateks, nagu ma ütlesin, on nii kutse- kui harrastuspüüdjad. Kui  keelata kasutamine lihtsalt hinna järgi, siis seetooks kindlasti kaasa lihtsalt kulutuste asjata suurendamise.
Kolmas küsimus: "Kuidas plaanib teie ministeerium olukorda lahendada? Mida te olete te juba selles osas ette võtnud?"
Me oleme pidanud mõistlikuks mitte minna seda teed, et defineerime odavad võrgud ja rakendame sealtkaudu sanktsioone, mis paraku  puudutaksid ilmselt täiesti põhjendamatult neid samu teie poolt nimetatud ausaid kalureid, küll aga on väga selgelt fookus kontrolltegevuse paremas planeerimises, efektiivsuse tõstmises, sest probleem on eelkõige röövpüük, mitte see, kas püütakse odavate või Hiinas toodetud võrkudega. See, et Keskkonnainspektsiooni võimekus oleks heal tasemel, on fookuses ja see on asi, mida me... Kui küsida, mida te olete juba jõudnud selles osas ette võtta, siis Keskkonnainspektsiooni poolt on just nimelt eelkõige fookuse seadmine see, mida tuleb teha ja ka tehakse.
Neljas küsimus: "Kuidas on plaanis tulevikus ausaid kalamehi lubadeta röövpüüdjate eest kaitsta?"
Kontrolltegevuse läbiviimisel tuleb keskkonnajärelvalvet tõhustada nii palju kui võimalik ja loomulikult on järelvalve osas roll mitte ainult inspektoritel ,aga sellel, kui ausad kalurid ja harrastuspüüdjad ise rikkumisest Keskkonnainspektsiooni teavitavad. Lühinumber on kõigile teada – 1313. See tähendaks, et järelevalvet teostavate silmapaaride arv oleks oluliselt suurem, kui ainult inspektorite oma. Tegelikkuses ju teavad need kalurid, kes igapäevaselt veekogudel ringi liiguvad, kõige paremini, millal ja kuidas röövpüüdjad tegutsevad, ja nende teated, nagu ka kogemus on näidanud, on kõige väärtuslikumad. Selline koostöö ja info vahetamine kalurite, inspektsiooni ja ministeeriumi vahel  on üldiselt ka varasematel aastatel käinud ja käib, aga loomulikult on see üks asi, kus saab ja tuleb kindlasti koostööd veel tõhusamaks muuta ja parandada. Sest nagu te ka oma arupärimise sissejuhatuses ütlesite, röövpüüdjad teevad kahju mitte ainult ausate kalapüüdjate mainele, aga ka reaalset kahju.
Viies küsimus: "Kui suur on Keskkonnainspektsiooni eelarve ja kas Keskkonnainspektsioonil on tagatud piisavad eelarvelised vahendid võitluseks röövpüüdjatega?"
 Eelarve on 5,5 miljoni eurot, kalakaitsele kulub sellest (see on nüüd selline hinnanguline arvestuslik number) 1,5 miljonit eurot. See tähendab umbes miljon tööjõu kuludele ja pool miljonit järelevalvega seotud majanduskuludeks. Lisaks on Keskkonnainspektsioon on ka konkreetselt kalakaitse eesmärkide täitmiseks saanud toetust Keskkonna Investeeringute Keskusest, mis on moodustanud aastas umbes 400 000 eurot ehk 0,4 miljonit eurot.
Nüüd küsimus, kas  eelarvelisi vahendeid on piisavalt, on ju alati selline trikiga küsimus. Ma ei tea ühtegi järelevalveasutust, kes ütleks, et raha on piisavalt. Alati on võimalus teha veel rohkem, kui vahendeid oleks rohkem, kui praegu on. Kui arvestada seda, et Eestis puutub harrastuspüügiga ühel või teisel moel kokku hinnanguliselt mitusada tuhat inimest, kutselise kalapüügiga tegeleb igapäevaselt umbes 2 tuhat inimest, siis loomulikult võib öelda, et  ka järelevalve osas võiks eelarve olla kindlasti palju suurem. Aga oluline on, et need vahendid, mida on võimalik kasutada, oleksid efektiivselt kasutatud ja et nende vahenditega see kontroll ja järelevalve koostöös ausate kaluritega oleks maksimaalne, mis ta sellistes oludes olla saab. Praegu vast kõik, vastan  hea meelega täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson
Aitäh! Lugupeetud minister! Need kalurid, kes oma igapäevatööna iga päev merel on, ütlevad, et kontrollitegevus ei saagi olla nii tõhus, kuna on müügil odavad võrgud, mille silma suurus on väiksem, kui Eestis on lubatud, ja need, kes teadlikult sellised võrgud ostavad, teavad ka, et nende risk rahaliselt ei ole väga suur, kui lähenemas on kontroll ja nad need võrgud ärauputavad. Kas kontroll   ei peaks laienema ka kaupmeestele, et selliseid võrke ei tohiks Eestis müüa. Nüüd ma mõtlen juba mitte ainult hinda, vaid ka silma suurust, et kontrollida mitte ainult merel, vaid ka kaubandusvõrgus? Aitäh!

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! See on üks viis, kuidas seda reguleerida. On ka teisi ettepanekuid, näiteks on pikka aega arutatud võimalust muuta kohustuslikuks võrkude kiibistamine, et oleks võimalus seda paremini jälgida. Samamoodi onKeskkonnainspektsiooni poolt Põllumajandusministeeriumile tehtud ettepanek seisevpüügivahendite koordinaatide märkimise kohustuse osas, et oleks kohustus märkida need koordinaadid  püügipäevikusse, mis võimaldaks jällegi  tõhusamalt kontrollida ja võimaldaks ka püügivahendi asukohta täpsemalt selgitada. Nii et eks neid alternatiive on tõepoolest. Loomulikult on üks võimalus reguleerida müügi või selle kaudu, millist võrku üldse on lubatud müüa. Jällegi, inspektorid kontrollivad reaalselt ju püüki ikkagi merel. See tähendaks täiesti uue haru sissetoomist ka inspektsioonile ja inspektorite järelevalvesse. Ma arvan, mõistlik on muuta selle suuna tingimused, mida täna tehakse röövpüügi ja püügi kontrollil,  niivõrd täpseks, et see kontroll oleks efektiivsem. Aga jah, see on üks võimalus, mille te siin välja tõite. Eks seda tuleb samamoodi kaaluda. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister, ma väga tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, sellega on antud arupärimisele vastatud.
IP
Lehed: [1]   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi