Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
19.10.19 22:58

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14055
Teemasid : 1467
Kasutajaid : 14558

Viimati registreerus: constancefa3
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Kalapüük  |  Koos kalale  |  Teema: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes
Lehed: 1 2 3 [4] 5 6 7 8   Alla
Trüki
Autor Teema: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes  (Loetud 125394 korda)
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #45 postitatud 17.02.10 08:09 »

Ma sain tony su tellimuse ja vastasin , miks arvad, et ei õnnestunud.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
tony
Kalastushuviline
*
Postitusi: 22


« Vastus #46 postitatud 17.02.10 14:55 »

See mu viimane postitus vähe aegunud:)
IP
sirpe
Tegija
**
Postitusi: 49



« Vastus #47 postitatud 19.02.10 20:16 »

Meie pundis vabu kohti. 20-27.04.10 Skjervoj. Kui veel 3 venda juurde saaks, võiks veel ühe maja võtta. Ärge siis kokkotulekut unustage 27-28. 02.10.
IP
inca
Kalastushuviline
*
Postitusi: 8


« Vastus #48 postitatud 21.02.10 20:35 »

olen jupp aega kahevahel, tööst kõrvalehiilimine momendil suht komplitseeeritud variant(kuid mitte võimatu). Rolli mängib ka kulude pool. Seega, ons keegi nõus andma infi, mis see kõik kokku EEK-ides võiks olla näo peale. Mõtlen kulusid - majutus,paat,sõit,jne.
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #49 postitatud 22.02.10 08:13 »

See norra kalastusnädala reisi hind sõltub paljudest asjadest, nagu millal minnakse,millega minnakse, mis paadid, mitmekesi jms. Kõige kindlam viis enda kalastusreisi ligilähedase hinna teadasaamiseks on rehkendus, võtad paberi ja pliiatsi või exceli ja hakkad kulusi ritta panema - majadpaadid, laevapiletid, auto küttekulu, söök, oletatav paadi küttekulu, liidad, korrutad, jagad.
Paatidest ja ajast  sõltub näiteks niipalju
1maist
1maja+2alupaati, maksumus per molu ca 5094 eek
1maja+2arvorit(kajutiga paat) per molu ca 7156eek
enne 1 maid
1maja+2alupaati, maksumus per molu ca 4152eek
1maja+2arvorit(kajutiga paat) per molu ca 5919 eek

ehk juba siit näeb tuhandekrooniseid vahesid per molu.
Teine pool, ehk ülejäänud kulutused, nagu paadi ja autoküte jms on samuti kõikuv. Arvorimehed, kes paadist kõrgemat hinda maksid, need saavad iga ilmaga suht palju sõita, suht ökonoomne disla ja aktsiisivaba hind. Mõni mees sõidab päevaga ookeanil 50km, teine 150km, ühel võtab auto 8l/100km, teisel 12l/100, korrutame 2800km-ga kulu, saame 224/336 litra, seega ühel autotäiel per molu ca 300 krooksu kallim reis.
Mu käest on ikka küsitud, et nokle, ära vassi, ütle niisama, et mis siis kokku läheb reaalselt , siis olen vastanud, et vahemik on 9-12000 eek keskmiselt tingimusel, et minnakse variandis maja/2paati/kuuekesi, mis on kõige optimaalsem variant.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #50 postitatud 22.02.10 08:35 »

Ma pakuks eelarveliseks reisi hinnaks isegi 9 tuhat eesti krooni.
Eelarve per nägu võiks olla ligikaudu selline:
5 100.- Majad ja aluvann (Arvor 2 000.- kallim)
   900.- toit
   700.- laevapilet edasi-tagasi (nt Grand-Voyager + järelkäru)
   900.- autokütus edasi-tagasi (nt Grand-Voyager + järelkäru)
   900.- paadi kütus (oleneb läbisõidust, paadist, juhist, lastist)
   500.- karastusjoogid ja külmarohi (sõltub tarbijast)
 
Minimaalne kulu optimaalse varustuse puhul on ca 3 tuhat (ritv, rull, nöör, 4-5 lanti, mõni tilu-lilu). Sinna sisse ei kuulu riietusega seonduv, mis võib olla samapalju lisaks (kombe, tormikad jms).
   
IP
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #51 postitatud 11.03.10 07:57 »

Kokku 3 (2+1) sõpra-tuttavat otsivad omale kohta Norra tripile. Ajavahemik peaks olema 11.-18. mai 2010.
Kui kellelgi vaba kohta või kahtlejaid, siis saaks kohad täita.

Panen aruteluks ühe kondi ka hambusse: minu arvates lisaks roostevaba kolmnurgale töötab väga hästi nn "naisekujuline" raud. Kas rahvas on sellise landiga põmmutand? Möödunud korral mulle tundus see roostevaba kolmnurgale ja suurele silikoonile väga heaks alternatiiviks. Sepaonu ei viitsi seda juttu muidugi kuulata, aga eriti hästi tundus töötavat forfori viimistlusega lant koos fosfor-peperoonidega. Panen asjapulkadele arutamiseks pildid ka.
IP
onumarti
Tegija
**
Postitusi: 47


« Vastus #52 postitatud 11.03.10 09:37 »

Raud-rauaks...kui ikka kala peaaegu polnud,siis polnud ka vahet kas põmmida naist või kolmnurka ja kui miskit oli,siis seis sama!
Aga seda täheldasin küll,et olematu kala iivu`l fosforit nügima hakkas ja erinevaid kehaosi pidi ka miskit külge haakis,samas teised nullitasid!?
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #53 postitatud 12.03.10 08:47 »

Esteks pole üldse naisekuju moodi need su koledad rauad, tissid puuduvad. Fosfori imepärasest võimest kala meelitada on mul täiesti kindel arvamus, sttagi ei loe see fosfor. Ei kunagi ei eestis ega norras fosfori imevõimet püüda rohkem, kui mittefosfor märganud, pole kuulnud ka, et keegi kuskil fosforiga lammutaks. Olen kunagi meeltesegaduses teinud värvikolmikuid norra lantidele, sinna mäkerdasin aluskuuli sisse fosforit, väga erksad ja ilusad värvid tulevad. Üks värvikonksudest muideks käivitus ka megahästi, hakkasin sellega saama täpptäpptäpp, 99 prossa lõua alt tragitud, ilmselt tahtis seda värvikuuli õgida ainult, a suur konks ei võimaldanud kogu kupatust alla neelata. Samas ei saa mitte midagi halba ka fosfori kohta öelda, osadel lantidel on triip fosforit sees, osadel fosforrüüs konksul, toimivad küll.....nagu iga teine lant.
Värviliste lantide eeliseks on värvid, ilusad värvilised asjad, olen näinud ise paanikat ja olnud paanikas, et nüüd rsk toimib ainult punamust või kollapunane või muu värv, a see paanika läheb ruttu üle. Ma ütleks, et suur osa värvitud lantidest või miskid halogrammkleebekad ja lakk jms on hämmastavalt vastupidavad, mõned käinud norras viis korda, mõni üksik koht ära taotud, ülejäänd värvivärk kenasti peal püsib.Pigem on mu meelest probleem tinalantide alumiste aasade vastupidamises, sihkest asja ise näinud, et ühel landil metsikult veenva paksu aasa peksab tunni ajaga lapikuks vastu põhja ja teise tinalandi suht peenike aas kestab ja kestab. Samas olen ostnud ka sihkest kräppi, et vette ei saanudki norra tretil, juba kastis viskas oma värvid maha koorudes.
Mis mõõdus ja kaalus sa em tahad seda lanti, mille näidise ja konksud selleks saatsid.

IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #54 postitatud 12.03.10 10:49 »

Seda dorschblinkerit tahaks katsetada mõõdus 80-100 mm (pleki osa).

Põhja tagumisega peksab nädalaga otsad kenasti lömmi, eriti pealt 500g lantidega. Aga aasa paiknemise osas, osadel lantidel on konksuaas kavalalt külje peal (nagu see norge pirk pildil, paar kommi tagasi). Siis peksab värvi ilusti maha.

Aga fosfori osas, mingi usk peab kalamehel olema, kui kala enam ei võta. Mu arust õigustab ennast, või vähemalt on fosfor hea usk roostevaba kõrvale. Mingid muudatused tuleb ju teha. Kas kala hakkab võtma fosfori või landikuju pärast, koha vahetusest, tont seda teab. Võib-olla ei peaks üldse midagi tegema vahepeal ja hakkaks ikka samal ajal võtma. Aga kuhu siis jääb kalamehe rõõm erinevaid rakendusi siduda?
See aasta meil prioriteediks Suured Kalad, kollid, sügavamast (nööri rullil ikkagi 300 miinus meetrit). Sügaval peab fosfor ruulima, või siis...



...proovin ka flässbeiti. Siuke vilkuv värk, mis kirjade järgi paadi alt kalad 20 m raadiuses ära peletab :)
http://www.bigtackle.de/product_info.php?info=p3354_Rainer-Korn-Flashbait-Fluoreszierend.html

Lisaks fosfori jutule, katsetan tänavu arvatavasti Norras ka sellist analoogset asja: http://www.halibut.net/fool-a-fish.htm .
300% rohkem kala!  Eks siis paistab, kas annab efekti või defekti.

IP
kolviku
Tegija
**
Postitusi: 173



« Vastus #55 postitatud 12.03.10 11:16 »

EM-sa hakkad ka vaikselt hulluks minema.
IP
millimeeter
Tegija
**
Postitusi: 56


« Vastus #56 postitatud 12.03.10 12:58 »

sepa jutu kinnituseks - mul on kaks aastat päris palju aega otsas olnud üks 500 grammine värviline tinakolmnurk. Algselt oli see selline helkiv ja sädelev, siis ainult veidi sädelev, siis põhiliselt matt ja nüüdseks tinakarva tuhm ja ots nagu sea kärss. Konksuaas on kõrvale keeranud aga seni veel peab. Aga tööd teeb see tinalant hästi ja tuleb seegi aasta kaasa. Mingit allajäämist fosforile (isegi roostevabale) pole märganud - pigem vastupidi.
Küll olen märganud, et kassid seda ei armasta...
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #57 postitatud 12.03.10 13:15 »

Nagu igaühel, siis on mul kah oma luulu. Nimelt arvan, et kassile kõige parem siku on täisroostevabast siku, mitte roostevaba kest ja tina täis, vaid üleni roostevabast. See luulu on seotud sellega, et kui lööd kaks tinalanti omavahel kokku, siis teeb plöts, kaks rv kestaga kolmnurka lööd kokku, teeb kolks, kaks täisroostevaba lööd omavahel kokku, teeb kõllllllll.
Kassi püügil on põhja kolksutamine kohustuslik ja kolksude vaheline takt tuleb hoida mõistlik või kiirema triivi puhul nii aeglane, kui võimalik, tirgutamiskiirus mu meelest selle kala puhul ülioluline.Arvatavasti vajab see kala natuke aega, et kolisevasse rahusegajasse hambad sisse lüüa. Vahest võib lihatüki lisamine siku külge või siku lähedale olla ka väga hea.

Kummaline on see, et kui triivis tonkatad tinaplänni, lipsu ja kalalihatükiga, siis enamus saagist on uss, erilist vahet pole, kas kolksutad tinaga või lohiseb niisama, kassi ikka vähe trehvab. Niikui paned siku, kohe pilt muutub, kassi osakaal kohe suureneb.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
millimeeter
Tegija
**
Postitusi: 56


« Vastus #58 postitatud 12.03.10 15:58 »

Meil oli kassipüügiks kaasas selline asi: http://www.jignpop.com/images/products/detail/Octopusjig.2.jpg täiesti asendamatu asi kassile minuarust. Ja võttis seda väga hästi tursk ka. 400 grammi...
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #59 postitatud 12.03.10 19:51 »

Usk peabki kõva olema. Samalaadset miskit fosformuna kiitis üks jope üleeelmine aasta, et jube tegija, fosformuna, miski naiste võrkkotike küljes, et kalaliha või molluskeid sinna kotti toppida jms blabla, et tema sai ropult kasse täna, hakkasime rehkendama, me enamvähem paadipeale arvu teadsime, sai tegelt rauameestelt poolega pähe.
A see miskit ei loe tiat, reegel nr.1, alati kiida oma lante ja vidinaid ja tee teiste kama maha, reegel nr.2 - vaata reeglit nr.1
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
Lehed: 1 2 3 [4] 5 6 7 8   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi