Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
14.12.19 20:28

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14060
Teemasid : 1468
Kasutajaid : 16534

Viimati registreerus: haleyui4
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Jutupaun  |  Muud jutud  |  Teema: Kalapüügieeskirja kavandatavad muudatused
Lehed: [1]   Alla
Trüki
Autor Teema: Kalapüügieeskirja kavandatavad muudatused  (Loetud 5210 korda)
vallikas
Tegija
**
Postitusi: 224



« postitatud 15.10.08 13:57 »

Keskkonnaminister saatis kooskõlastusringile kalapüügieeskirja muudatused. Kehtima hakkaksid vist üldises korras, kui minister määruse jõustab, siis vist mingi aja jooksul. Tõenäoliselt hakkavad need muudatused täpselt sellisel kujul ka hiljemalt järgmisel aastal kehtima. Lugege siis tähelepanelikult, lisan osa väljavõtteid eelnõu seletuskirjast. Link nii eelnõule endale kui seletuskirjale siin.

Harrastuskalapüüki ja seal kasutatavate püügivahendite kirjeldust ning püügiviise puudutavad muudatused on toodud eelnõu punktides 2, 3, 4 ja 5. Muudatusettepanekud laekusid harrastuskalastajatelt ja need on läbi arutatud harrastuskalastajaid ühendavate organisatsioonide esindajate, kalavarusid uurivate teadlaste ja Keskkonnainspektsiooniga.

Eelnõu punktis 2 täpsustatakse kalapüügieeskirja sõnastust nii, et haakeõng on mõeldud vaid räimepüügiks merel, milleks seda püügivahendit ka praegu kasutatakse. Räimepüügil lubatakse haakeõngel kasutada kuni kümmet väikest õngekonksu, kusjuures räimed haaravad õngekonksu suuga.

Muudatus on vajalik, et keelata selle püügivahendi kasutamise sisevetes teiste kalaliikide püügil. Kalapüügiseaduse § 11 lõike 4 kohaselt lubatakse haakeõnge kasutada üksnes merel ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Et räim Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ei ela, siis tuleb ka kalapüügiseadust muuta nii, et haakeõnge kasutamise õigus oleks üksnes merel. Samuti on kalapüügiseadusesse muudatuse tegemisel mõistlik püügivahend ümber nimetada räimeõngeks, tehes koos kalapüügiseaduse muudatusega vastavasisulise paranduse ka kalapüügieeskirja. Keskkonnaministeerium teeb sellekohase kalapüügiseaduse muudatusettepaneku järgmise kalapüügiseaduse muutmise seaduse algatamise raames, kui vajalikke muudatusettepanekuid on kogunenud rohkem. Asjaolu, et kalapüügiseaduses on
lubatud haakeõnge kasutamine ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, ei tekita praegu sisulisi probleeme, sest räim neis järvedes ei ela ja seda püügivahendit püügil ei kasutata.

Eelnõu punktis 5 täiendatakse määruse § 11 punktiga 9, mille kohaselt keelatakse
õngpüünistega püüdmisel kala tragimine. Tragimine on sihipärane tegevus kala haakimiseks konksu otsa suust väljaspool. Kalapüügieeskirja § 3 lõike 1 kohaselt on õngpüünistega püügi põhimõte siiski kala peibutamises õngekonksule kinnitatud sööda või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub konksu otsa suust. Tragimine on kalade massilise rände ja kogunemise ajal suur probleem, sest tegemist on ebaeetilise püügivõttega. Tragimisel haagitakse kalad peast, seljast või kõhu alt konksu otsa, kuid kätte saadakse suhteliselt väga väike arv kalu. Samal ajal võivad minema pääsenud kalad saadud vigastuste tõttu hiljem hukkuda. Sellise tegevuse üle on senini järelvalvet olnud väga raske teostada, sest tragimisel kasutatakse lubatud püügivahendeid, kuid selle püügiviisi tõestamine ja eristamine, näiteks spinningupüügist, on osutunud keeruliseks.

Eelnõu punktis 6 asendatakse määruse § 14 lõikes 11, § 33 lõike 1 punktides 4, 6 ja 15, § 33 lõikes 2 ja 6 sõna „tamm“ sõnaga „pais“ vastavas käändes. Muudatusega viiakse eelnõu terminid kooskõlla üldkasutatavate terminitega. Pais on vesiehitis, mille eesmärgiks on paisutada vooluveekogu. Tamm aga on vesiehitis, mis rajatakse peamiselt jõe- või merekalda üleujutuste vältimiseks jms. Eesti jõgedel on tegemist veetaset tõstvate vesiehitistega – seega paisudega.

Eelnõu punktis 17 muudetakse kalapüügieeskirja § 37 lõike 1 punkti 1 sõnastust nii, et
lisatakse jõgede loetellu Purtse jõgi, mille suudmealal 1000 meetri raadiuses on kalapüük meres aastaringselt keelatud. Tartu Ülikooli (TÜ) Eesti Mereinstituudi teadlaste uuringud on näidanud, et Purtse jões leiab aset nii lõhe kui ka meriforelli looduslik sigimine. Lisaks on 2006., 2007. ja 2008. aastal asustatud Purtse jõkke Põlula Kalakasvatuskeskusest lõhe noorjärke. Püügikeelu rakendamine Purtse jõe - kui lõhejõe ja meriforelli kudejõe - suudmes on vajalik tagamaks sigimisrändel oleva lõhe ja meriforelli isendite pääsemise Purtse jõkke ja koelmutele ning laskuvate noorjärkude pääsemise merre.

Eelnõu punktis 21 täiendatakse kalapüügieeskirja § 39 lõike 1 sõnastust nii, et jõgede ja ojade, kus kalapüük on aastaringselt keelatud, loetellu lisatakse Kloostri, Leisi, Häädemeeste jõgi ja Kadaka ning Udria oja ning Taaliku peakraav ja Angla kraav. Vastavasisulise ettepaneku tegi TÜ Eesti Mereinstituut, sest need on jõed, ojad ja kraavid, kus on rohkelt forelli noorjärke, kuid forelli vanemate isendite arvukus on väga madal. Et tegemist on valdavalt forelli anadroomse vormi ehk meriforelliga, kuid muud püütavad kalaliigid nendes jõgedes püsiasukatena praktiliselt puuduvad, on forelli noorjärkude kaitseks otstarbekas keelata kalapüük nagu ka teistes selles loetelus toodud jõgedes.

Samuti muudetakse kalapüügieeskirja § 39 lõike 2 punkti 4 sõnastust nii, et Vasalemma jões Vanaveski paisust suudmeni on kalapüük aastaringselt keelatud. TÜ Eesti Mereinstituudi uuringud on näidanud, et Vasalemma jões, mis on üks väheseid algupärase lõhepopulatsiooniga jõgesid Eestis, toimub lõhe looduslik paljunemine tervel lõigul Vanaveski paisust suudmeni, mistõttu on vajalik keelata kalapüük aastaringselt lõhe sigimispaigaks oleval jõelõigul, kaitsmaks jõkke tõusnud sugukalu ja noorjärke.

Samuti muudetakse kalapüügieeskirja § 39 lõike 4 punkti 4 sõnastust nii, et kalapüük on keelatud Mustoja jõest Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni. Eelmine sõnastus tekitas segadust, sest Vihulas on praegu kaks lähestikku asuvat paisu – Vihula mõisa pais ja Vihula veehoidla pais (vahe ca 50m). Püügikeeld on vajalik eelkõige allpool Vihula mõisa paisjärve paisu, kuhu ulatub siirdekaladele läbipääsetav osa ja kus kaitstakse meriforelli, harjuse ja jõeforelli populatsioone. Seega peaks püügikeeld olema alates Vihula mõisa paisust kuni suubumiseni Soome lahte. Vihula mõisa paisjärv on väga populaarne kalastuskoht ja siirdekalade seisukohalt kaitset ei vaja. Samuti lisatakse selles eelnõu punktis uue punktina 13 püügikeelualade loetellu Purtse jõgi Sillaoru paisust suudmeni. TÜ Eesti Mereinstituudi
teadlaste uuringud on näidanud, et Purtse jões toimub pidevalt nii lõhe kui ka meriforelli
looduslik sigimine. Lisaks on Purtse jõkke 2005., 2007. ja 2008. aastal asustatud
populatsiooni tugevdamiseks lõhe noorjärke. Samas säilib seal võimalus harrastuslikuks
kalapüügiks, sest keskkonnaministril on õigus lubada püüki kalastuskaardi alusel landi või
rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega. Siinkohal lisatakse püügikeelualade hulka
veel ka Nõva jõgi Tusari-Vaisi maantee sillast suubumiseni Soome lahte, kuna tegemist on
jõega, kus on rohkelt forelli noorjärke, kuid forelli vanemate isendite arvukus on väga madal.

Kalapüük on lubatud Nõva jões Tusari-Vaisi maantee sillast ülesvoolu, sest see jõelõik ei ole forellile sobiv. Selles eelnõu punktis lisatakse kalapüügieeskirja § 39 lõikesse 4 punkt 15, millega kehtestatakse meriforelli kaitse eesmärgil aastaringne kalapüügikeeld ka Veskijõel Harju-Risti – Riguldi maantee sillast suubumiseni Soome lahte. Ka Veskijões on kalapüük Harju-Risti – Riguldi maantee sillast ülesvoolu lubatud. Eelnõu punktis 20 jäetakse ka kalapüügieeskirja § 39 lõike 5 sõnastusest juba eelpoolkirjeldatud põhjustel termini täpsustamiseks välja sõnad „tammist või“.

Eelnõu punktis 25 lisatakse kalapüügieeskirja lisasse 4 Kloostri jõgi, Leisi jõgi, Taaliku
peakraav, Sõreda oja, Meriküla oja ja Järveoja. Lisasse 4 kuuluvad veekogud, mille
suudmetele lähemal kui 500 meetrit, on meres kalapüük keelatud 1. septembrist 30.
novembrini. Tegemist on väiksemate meriforelli kudejõgedega, kuhu tulevad meriforellid
kudema sügisese kuderände ajal.. Selleks et tagada meriforelli isendite jõudmine kudealadele, on otstarbekas kehtestada meriforelli kuderände ajal 1. septembrist 30. novembrini püügikeeld meres nende veekogude suudmetele lähemal kui 500 meetrit.
IP
Lehed: [1]   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi