Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
10.12.19 21:24

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14060
Teemasid : 1468
Kasutajaid : 16336

Viimati registreerus: bernadettexb16
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Kalapüük  |  Koos kalale  |  Teema: Põhja-Norra ookeanipüük 09 Skjervoj, Spakenes
Lehed: 1 2 [3] 4 5 6 ... 16   Alla
Trüki
Autor Teema: Põhja-Norra ookeanipüük 09 Skjervoj, Spakenes  (Loetud 235559 korda)
sirpe
Tegija
**
Postitusi: 49



« Vastus #30 postitatud 14.11.08 18:44 »

Sepaonu- Ajasid kange kihu peale selle krabi püügiga. Äkitselt saaksid mõne   kohaliku kaluriga kaubale, et püüaks tema lipu all. Kuna olen enne Sind pakuks diili- Keevitad alumise ja ülemise mõrra raami. Mina rakendaks võrgu vahele ja otsad külge. Viin kohale.  Peale nädalast püüki annaks Sulle edasi. Vaja oleks teada pujuse ava mõõtu. Muuga saaks hakkama. Plaaniks teha 50 mm. traali linast.
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #31 postitatud 28.11.08 09:38 »

Ma uurin seda mõrrawärki sirpe.

Talipüük jäält on küll eraldi teema aga sellel põhjusel, et seda saaks koos ookeanipüügireisiga kokku viia, tahaks jahuda sellest siin.

Ma olen mitu aastat küüsi närind ja mõelnud, et võiks enne ookeanipüüki mõned päevad järvedel proovida. See suvi sai paalipüük ära proovitud vabast veest. Selle reisi käigus uurisin talvist teemat ka aga eriti targemaks ei saanud. Otsest tõde pole. Edukas ja mõistlik püügiperiood oleneb aastast ja ilmaoludest, kohast, järve kõrgusest merepinnast ja veel tuhandest asjast. Omapead kaardilt valitud poriloigule minek võib lõppeda 0 ja pettumusega. Jube oluline on kohaliku asja jagava mehe soovitused. Kus üldse kala sees on, mis liigid, mis mõõdus, kuidas juurde pääseb jms. Talvel on lumekihi paksus kõige olulisem asi. Kui lund on liiga palju, siis ei kõnni ka lähedalolevate järvedeni ära. Jääl liiga palju lund, siis jube kaevandamine jääni. Paksu lumekihi all kala ka passiivne. Samas, kui sulama hakkab, siis sellised perioodid, et ei saa isegi saaniga liikuda.
Mul on kaks kohta nagu luubi alla jäänud. Üks on Karasjok lähedal, teine Skjervoj lähedal. Karasjoki ring teeks umbes +300km laias laastus, skjervoj lähedal teeks ainult 100km ringi. Skjervoj ümbrust ei loeta heaks paalijärvede kohaks. Karasjoki kandis on järvi palju, hea tuttav seal, kõik infi ja abi saab kergelt kätte. Selle skjervoj lähedal koha jaoks on mul ühe kalagiidtüüpi ässa(ma ei saand aru, kas ta on ühtlasi ka koha omanik) number hangitud, ühendust pole võtnud, raske öelda, palju ta ilma rahata on nõus rääkima.
Rahaasi on valus küsimus. Kui hankida inf ja valida sellised järved, kuhu kõnnib ära ise, siis kalastusreisi maksumus on putka rent + kalastusluba, simpel. Raskem variant, kui mängu tuleb ka transport mootorsaani või koerarakendi näol(see koerarakend pole naerukoht, laias laastus maksab samapalju, kui saan)
Siiski tundub norra minnes paar lisapäeva mõistlikuma variandina, kui extra reis.
Kas keegi veel on mõelnud ja küüsi närind sellel teemal? Eelkõige ma oleks ise huvitatud oma kamba arvamusest aga huvitaks ka see, et kas teised norrapeded on ka huvitatud.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
Arx
Nupuklubi
*
Postitusi: 303



« Vastus #32 postitatud 28.11.08 10:03 »

Nii nagu ma varem sulle juba maininud olen, siis olen sellest  vägagi huvitatud, seega võiksid seda asja rohkem uurida.
IP

Õnne ja Armastust Teile !!!
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #33 postitatud 28.11.08 10:53 »

Ma arvan, et idee pigem reisi soosiv. Arvestades, et Skjervoys peab olema teisipäeval, siis väljasõit oleks esmaspäeval.
Kui pakkida asjad kokku laupäeval, sõita pühapäeval, siis jääks esmaspäev alternatiiviks. Arvestades, et sõit on pikk, pole üldse paha enne Skjervoysse jõudmist kohalikus mökkis välja puhata. Kuigi lähen sepaonu pundist nädal hiljem, oleks huvitatud sellest mõttest.
IP
Nobelium
Tegija
**
Postitusi: 53



« Vastus #34 postitatud 28.11.08 22:09 »

seda järvede infost oleks isegi huvitatud. Kaladest essugi ei tea ja ei tea ju kust lubegi osta saab, ainult seda, et kalastusvarustuse peab sisevete jaoks ära desinfitseerima. Seda igas tanklas pidavat saama teha. On mõttes mõlkunud suvel paar-kolm öödpäeva kuskil järve ääres veeta Norras. Esialgu on tõsisemalt plaanis olnud Soome põhjaosa koos jõgedega aga Norra on tunduvalt huvitavam variant. Nii et inf oleks väga teretulnud.
IP

Hoia saba sirgu ja nina vastu tuult
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #35 postitatud 29.11.08 00:22 »

Minu esimene kogemus põhja norra poriloikudest on s i i n
Kordan 09 uuesti, osaliselt teine marsruut, osaliselt sama. Mingeid kokkuvõtvaid õpetlikke kirjutisi ma ei saa selle reisi põhjal teha aga mingit infi saan ikka jagada, sest kuigi ma enne esimest reisi nagu omaarust surfasin neti läbi ja lugesin, palju jõudsin, paljud asjad jõudsid ikka sada prossa kohale kohapeal.
Mu meelest hakkab iga reis küsimusest, et mida sa sellest reisist loodad, mingi eesmärk ikka ju püstitatakse. Tahan lihtsalt sõpradega mägedes käia või tahan üksi mägedes olla, tahan palju kala, tahan ainult suuri , tahan seda, tahan toda. Ja teine küsimus kohe jutti, et palju oled nõus pingutama selle nimel. Privaatsete kohtade koordinaate pole netist võtta. A kui on head sõbrad, saab ikka vihjeid. Mul sihke juhus oli, kaks aastat ühte norski tean, see sügis ajasime kure kõrval juttu, taat rääkis mis kus on või pole. Ma lõpuks küsisin, et kle, kus sa ise neid suuri paaliaid saad. Ütles, et kle, seda järve pole kaardil ja sa ei leiaks seda üles ka, kui ma ütleks kus kandis ja käia on palju...ei pärind miskit enam edasi, olin rahul, et rääkis selle piirinigi.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
Arx
Nupuklubi
*
Postitusi: 303



« Vastus #36 postitatud 29.11.08 16:15 »

Närr oleks loota et sa iseka seda infi edasi jutustaks, kui teaks :p
IP

Õnne ja Armastust Teile !!!
Nobelium
Tegija
**
Postitusi: 53



« Vastus #37 postitatud 30.11.08 19:42 »

Kas see koht kus sa Sepa järvedel kala käisid püüdmas on Norra põhjatipus? Norra kaardi pealt leidsin Syltefjordi praktiliselt põhjatipust.
Sul nii hästi see reisikirjeldus välja kukkunud, et tahtsin juba varustust pakkima hakata. :)
IP

Hoia saba sirgu ja nina vastu tuult
Ago
Tegija
**
Postitusi: 83


« Vastus #38 postitatud 30.11.08 22:01 »

Mis siis toimub seal sügavikus, kust me loodame seda kõigesuuremat kätte saada vaata siit

Uus raskuspea söödaga püügiks

IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #39 postitatud 02.12.08 07:22 »

Ma pidin kolme turistiga arvestama, keda kalapüük huvitas ainult selle koha pealt, et omikutti punase saia närida, püüda sain sealkandis, kus me koos olime. Üks rajoon oli karasjokist lähtudes, teine sealt üles lakselvast edasi rannikule, umbes poole peal skjervoj ja nordcapi vahel, kolmas kant oli syltefjordist lähtudes. Nullüheksa teeme ringi osaliselt teistpidi, et midagi uut jälle avastada oleks. Arvatavasti jääb ringist välja syltekas, mis on väga sürr ja timm koht aga liiga palju juba käidud seal.Tasakaalutus autos on jälle minu, kui kalapede kahjuks, kõikidel demokraatlikel hääletustel põrun täiega. Midagi on terroristlik juhatus jahunud teise auto kampa võtmisest aga siiamaani olen vasta old kõigile kandidaatidele, kuna nad pole sellist varianti leidnud, et teises autos oleks keegi kalapede, kellega mina saaks kopereeruda.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
Loru
Kalastushuviline
*
Postitusi: 6


« Vastus #40 postitatud 02.12.08 08:21 »

Huvitav kas taolisi rakiseid nagu Ago viimases videos oli näha kusagilt saada kah on? Endale pole silma hakanud.
IP
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #41 postitatud 02.12.08 08:33 »

Põhimõtteliselt peaks see süsteem http://www.meeresprogramm.com/hp427676/MX-Auftriebssystem.htm olema sama eesmärgiga.
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #42 postitatud 02.12.08 08:51 »

Põhimõtteliselt on eluskala kasutamine norras keelatud. Põhimõtteliselt ilmselt kõik ignoreerivad seda. Põhimõtteliselt pole sellist spets jigipead vaja. Lihtsamalt saab eluskala rakendusega püüda nii:
Sätid valmis sellise rakenduse, et sobiva kaaluga jigipea ja selle jigipea aasa külge paned lipsu või kaks(mis on siis tehtud terastraadist või paksust 0,8-1,2mm monost ja lõppevad sobiva suurusega kolmikuga) Püüad miski putukarakendusega saida või muu kala, mida arvad hea olema, putukarakendus maha, elusa rakendus asemele, jigipea eluskalale mokast läbi, lips/lipsud tahapoole keresse ühe kolmiku haruga sisse ja kogu kupatus üle parda suuri jahtima.
Paugud, mis sihkese rakendusse lüüakse, on väga veenvad. Püüdsime üks sügis Ronnuga nii. Alguses kirusime, et näe ei saa väikest söödakala, lõpuks panime sihkesed 1,5kg saidad külge ja selgus, et pole midagi suured. Sihkesi elussöötasi neelasid tursad, mis polnud ükski seekord üle kümpi. Peale pauku lasime veits kugistada ka ja nööril maha joosta, siis haakisime. Arxi käest kuulsin, et äss Ole oli soovitanud turska püüda ainult elusa saidaga saidaparve alt. Et kui kala sureb lõpuks, siis vahetus, uus elus asemele. Surnud kalaga pidi aint paltust saama, kes ikka seda tahab.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
Andres "naaskel"
Kalastushuviline
*
Postitusi: 10


« Vastus #43 postitatud 02.12.08 11:01 »

Elus saida toimib oluliselt paremini, seda sai kogetud suvel ka. Me tegime veel lihtsamalt.Kui saida haagitud, lasime kohe põhja peale suurtele söödaks. Tursa ja muude saida maiaste jaoks oli pipra taga ca 30cm lips suure kolmikuga. Turska tuli küll. Kui saida ära läks, kerisid ülespoole, haakisid uue ja alla tagasi.
IP
Ago
Tegija
**
Postitusi: 83


« Vastus #44 postitatud 02.12.08 11:52 »

Eiole suur ükski suu  http://www.guided-fishing-tours.de/images/dimagea120080805044945.jpg
IP
Lehed: 1 2 [3] 4 5 6 ... 16   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi