Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
18.11.19 20:39

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14057
Teemasid : 1467
Kasutajaid : 15481

Viimati registreerus: leslieir11
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Varustus  |  Püügivarustus  |  Teema: karpkala püük
Lehed: [1]   Alla
Trüki
Autor Teema: karpkala püük  (Loetud 26281 korda)
hype@defqon1
Kalastushuviline
*
Postitusi: 40


« postitatud 12.06.08 14:06 »

karpkala pyyk on ilmselt yks raskemaid ja aegan6udvamaid püügiviise.Peale minu on ilmselt veel hulk kalamehi kelle unistuseks on see suur vetehiiglane k6tte saada.Palun avaldage arvamusi , nippe ja kogemusi selle ilusa hiiu kohta.Loomulikult ei jookse mööda külge maha ka soovitused varustuse ja s66tade kohta.         Tänud ette
IP
hype@defqon1
Kalastushuviline
*
Postitusi: 40


« Vastus #1 postitatud 20.06.08 16:50 »

kas baitrunneri puudumine rullilt on karbip66gil suureks puuduseks?
oskate 6kki aidata  v6i olete selliseid karbirulle n6inud kuskil poodides     http://dam.tpk6.de/en/   
vaadake sis lehek6lge 28-29     muidu yhes poes n6gin lk 30 pakutavat rulli aga sellel pole baitrunnerit.Ei oskagi 6elda kas see sobib.Avaldage oma arvamusi palun.
IP
margus leetma
Tegija
**
Postitusi: 35



« Vastus #2 postitatud 21.06.08 16:08 »

Keerad siduri lahti votu oote ajal . Haagid nii et hoiad pooli kinni ja kaldale lohistamise ajal dimmid sidurit . Baitrunneriga muidugi mugavam (sidurid paigas ja votu ootel pool vaba).
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #3 postitatud 21.06.08 21:02 »

Kui selle baitrunneri ülesanne on lasta kalal minna ilma takistust tundmatta  ja teepeal kugistada veel sügavamale omale sööta, siis ma ei näe baitrunneri rullil ja looga mahakeeramisel mingit vahet. Ilmselt saab mõlemat varianti kasutada ainult seisuvees.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #4 postitatud 21.06.08 23:22 »

looga mahakeeramine laseb liinil vabalt maha voolata, mingist haakimisest pole enam juttugi kui sul 20m lõtk sees liinil. baitrunner hoiab voolu ja tuule poolt mahakerimise ära, kala tõmbele annab liini jargi. enne haakimist teha yks vändapööre voi tommata niisama baitrunneri hoob tagasi ja saad haakida seadistatud siduri jõuga.
minuarust karbipyygil suht asendamatu ja mugav, vedelevad ju ridvad tundide kaupa tugedel, ja ei istu sa sealsamas taga, kylitad kuskil eemal ja ootad millal indikaator lärmama pistab. look maas, siis on voibolla kogu nöör kuskil vees vedelemas, look peal, siis laheb koll koos ridvaga.
IP

wrz/vares
i1
Vana kala
***
Postitusi: 70



« Vastus #5 postitatud 23.06.08 12:03 »

Tavalise rulliga saab püüda küll, lihtsalt look maas, veidi jamam on tuulega, veab suure looga sisse, eriti kipub see mängima nööri korral. Lisaks kipub tavaliselt rullilt tamiili liiga maha viskama, need ülearused keerud võivad ka mingi sasi moodustada, mis võib võtu korral saatuslikuks saada. Hea on multi, seda annab timmida, nii et tamiili/nööri looka sisse ei tule ja tuul välja ei vea, samas aga kala võtu korral annab vabalt minna. Kui look peal, siis on võimalus, et kala laseb sööda suust välja vastupanu tundes.
IP
kalatus
Kalastushuviline
*
Postitusi: 3



« Vastus #6 postitatud 24.06.08 12:11 »

Proovige ka tavalise feeder põhjakaga. Siiani tulemused üli hääd.
IP
otu
Tegija
**
Postitusi: 3



« Vastus #7 postitatud 03.09.08 02:08 »

Baitrunner väga mugav.Tavalise rulliga püüdes küll ei soovita looka maha keerata,lihtsalt kruti sidur lõpuni vabaks .Sellest piisab täiesti. Kindlasti kasuta suure pooliga rulli kuhu kõvasti liini peale mahub,kala sööstud võivad pikad olla ja kaugelt püüdes peab korralik varu olema..pigem meeter rohkem kui sent vähem!
Juusrakendust kasutades haakub konks iseenesest kui karp boili vm. suhu imedes aru saab,et midagi sööda juures mäda on ja selle niiöelda välja sülitab.Konksust vabaks raputamise juures tuleb mängu juba lipsu õige pikkus ja tina mis konksu korralikult lõuga kinni tõmbab.Niiet pika sööstu juures enam sööda sügavamale kugistamist ei toimu ja kiirelt ridva juurde jõudmisega hoiad ära võibolla kala peitupugemise kõige tihedamasse roopuhmasse.
Ritv proovi hargile siiski asetada nii et see ka kõige hullema esimese sööstu korral veidigi hargi taha takerduks.
Omal ei ole ühegi võtu korral ritv kuhugi liikunud.Mahakeeratud siduriga on takistus minimaalne aga liini vabalt maha ei jookse.Kindlasti kasuta kahte harki või nn."rodspod'i".
Müügil on ka ridva käepideme ümber haarduvaid harke,nendelt ridva kättesaamine kerge aga hinnaklass ka vastav...Oma ridvaotsad hoian alati allapoole tagumisi,et nii liin(mis ei tohi olla viimseni pingul,vaid hästi kergelt lõtv)võimalikult põhja ligi oleks nagu ka kõik muu rakendus.
Kala mis elab ligi 50 aastaseks  tajub iga uimepuudutusega et põhjas olev õngeliin on ehe ohumärk ja kaob söödaplatsilt.Ka silmanägemine pole neil kõige kehvem,seetõttu põhjavärvi rakendused ainult kasuks.Kujuta ette seda elukat kes sinust võibolla vanem on ja suutnud kalameeste käest eemale jääda .Keeruline on teda üle kavaldada,niiet ei tohi talle jätta ühtegi võimalust,alates nürist konksust kuni "nähtava" õngeliinini.Tegemist ikkagi kolliga, kelle võib söödaga hulluks ajada,et ta end korraks unustaks...
Tarkus tuleb harjutades.
Edu!
IP
hype@defqon1
Kalastushuviline
*
Postitusi: 40


« Vastus #8 postitatud 08.09.08 14:13 »

äitah Sulle nende  huvitavate ja vajalikke õpetussõnade eest ,eks ma panen need kindlasti k6rva taha ja proovin midagi reaalset ära teha ...
IP
boil24
Kalastushuviline
*
Postitusi: 1


« Vastus #9 postitatud 10.01.12 13:49 »

keegi okab öelda kust saab karbi jaoks boile?:)
Rene räägi sinu käest saab?:)
Ise olen Türi elanik.
IP
vares
Nupuklubi
*
Postitusi: 625



« Vastus #10 postitatud 10.01.12 16:27 »

pyhendunud karbikytid teevad neid ise... polvest polve edasi antud retsepti jargi ;)
aga pmst on mingisuguseid boile peaaegu igas kalastuspoes
IP

wrz/vares
Lehed: [1]   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi