Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
29.10.20 03:36

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14083
Teemasid : 1473
Kasutajaid : 2179

Viimati registreerus: marco
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Kalapüük  |  Küsi nõu  |  Teema: paadi tõrvamine.
Lehed: [1] 2   Alla
Trüki
Autor Teema: paadi tõrvamine.  (Loetud 25880 korda)
jass
Tegija
**
Postitusi: 9



« postitatud 24.02.08 11:01 »

Minu  esimene paat oli puust ja vajas tõrvamist. Teise paadi tegin ise 5a tagasi ja seda tihendasin ja värvisin. Kuna see puust paat on hakanud aastatega vett sisse laskma aga pole üldsegi kõdunenud, vist mootor on põhja loksutanud ja puu on ka kokku kõvasti tõmbunud.. Ostsin detsembris uue plastik paadi ja tahaks selle puust paadi viia hoopis teisele järvele aga enam ei viitsi teda tihendada, siis tuli mõte teda  tõrvata. Vat nüüd on siis nõu vaja, pole poes pigi ega mingit tõrva. On mingit katuse tihendamise bituumenit. Küsimus selline, et mis sobiks paadi tõrvamiseks, ja kust seda saada?
IP
versil
Kalastushuviline
*
Postitusi: 13


« Vastus #1 postitatud 24.02.08 19:02 »

Viska paat nädalaks-paariks vette ja kokkutõmbunud puit paisub tagasi.
IP
jass
Tegija
**
Postitusi: 9



« Vastus #2 postitatud 25.02.08 09:55 »

Paadi vetteviskamine pole mingi uudis, kuna see mul juba teine puupaat siis pole mulle puu paisumine vees uudis. Kuna ehitasin paadi ise ja see oli esimene paat mille ehitasin siis see puu paisumine ongi kogu kurja juur. Tegin vea ja seda on teinud ka teised paadiehitajad. Hea, et see esimene vasikas aiataha ei läinud. Küsimus on ikka õhus, Kas see katusele mõeldud bituumen sobiks ka paadi tõrvamiseks. Bituumeni pütsik poes on päris suur, ostaks teise ära aga kui ei kõlba siis maksa veel ohtliku jäätme utiliseerimise eest. Arvan, et ta kõlbaks aga ei tea kui vedel ta on, müüja ka ei tea.
IP
kalamees
Tegija
**
Postitusi: 27



« Vastus #3 postitatud 25.02.08 18:33 »

Bituumen ei sobi kindlasti. See peab ikka pigi olema.
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #4 postitatud 25.02.08 18:52 »

Bituumen ei sobi kindlasti. See peab ikka pigi olema.

Kas sa tead millest need bituumen ja pigi tehtud on, millest koosnevad, laias laastus?
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
pomo
Tegija
**
Postitusi: 112



« Vastus #5 postitatud 25.02.08 19:10 »

Kas sa tead millest need bituumen ja pigi tehtud on, millest koosnevad, laias laastus?
pigisse segatakse kuumutamisel õli, siis vist saab bituumenit. See õline möga enam ei nakku niihästi puiduga, selles vast kamm.
Selleks, et sa oma paati tõrvama saaksid hakata, pead teda vist kuivas ruumis terve talve hoidma...
IP

Üritan ka kala saada
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #6 postitatud 25.02.08 19:40 »

ok pomo, mis asi on pigi ? Seda ma kuulsin, et bituumen on pigi + õli .
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
kalamees
Tegija
**
Postitusi: 27



« Vastus #7 postitatud 25.02.08 20:10 »

Õlipigi iseloomustab madal metallide sisaldus (V, Ni jt) ja madal kantserogeensus (kaks korda väiksem kui kivisöetõrvast toodetud pigil).
Õlipigi tarnitakse tahkes või vedelas vormis.

  AK EK
Pehmenemistäpp, ºC 85-90 72-79
Tolueenis lahustumatute ainete osamass, % 24-31 21-26
Kinoliinis lahustumatute ainete osamass, % 0-8 1-8
Tuhasus, maks., % 0,3 0,3
Lenduvainete osamass, maks., % 63 66
Veesisaldus tahkes pigis, maks., % 2,0 2,0


 
Põlevkivibituumenid PB-2, PB-4 ja PB-5


 Kõik nimetatud bituumenid toodetakse gaasigeneraatorites põlevkivi utmisel saadava generaatoriõli atmosfäärdestillatsioonil saadavast jäägist. Enne destillatsiooni läbib generaatoriõli puhastuse, mille tulemusena saavutatakse tuhasisaldus alla 0,1%.
Bituumeni mark PB-2 on otseselt destillatsioonijääk, kusjuures sellele margile vajalik viskoossus saavutatakse kolonni põhjatemperatuuri reguleerimisega. Temperatuur on piirides 320-360 ºC. Tingviskoossuse reguleerimise ja nõuetega vastavusse viimisega, on tagatud ka teised nõutud näitajad.

Bituumeni margid PB-4 ja PB-5 valmistatakse õlikoksi seadme bituumenite tootmise sõlmes samast destillatsioonijäägist õhuga läbipuhumise teel. Horisontaalsed koksikuubid on varustatud igaüks nelja vertikaalse barbotöörtoruga. Puhumise temperatuur on 250 ± 10 ºC, puhumise aeg margil PB-4 2-6, margil PB-5 4-6 tundi olenevalt tooraine viskoossusest. Puhumise aega täpsustatakse vaheanalüüsidega. Valmisbituumen jahutatakse 130 - 150 ºC-ni ja antakse tarbijate bituumeniveokisse kas otse kuubist või läbi vahemahuti.

Koksikuube bituumenite sõlmes on 10, ühes kuubis valmistatakse korraga ca 30 tonni bituumenit. Ööpäevaseks maiksimaalseks toodangumahuks on 300 tonni. Eraldi võimalusena on olemas vahemahuti 200 m³, kuhu saame bituumenit ette toota nendel päevadel, kui bituumeni väljavedu ei toimu.

Põlevkivibituumen mark PB-5 *   
Pehmenemistemperatuur, ºC
 min.28-33
 
Tingviskoossus 60 ºC juures viskosimeetril avaga 10 mm s 20-40
 
Vees lahustuvate ainete osamass, % maks.1,0
 
Põlevkivibituumenit veetakse paakautodes - gudronaatorites temperatuuril 120-150 ºC.

 Loodan, et said ammendava vastuse. Pigi on tahke aga bituumen geeljas, välistemperatuuril. Tõrvata paati saab ikka pigiga. Võtab ilusasti kinni ja ei pea teda aastaotsa kuivatama. Bituumen jääb kleepuvaks ja määrivaks. Lisaks ei taha ta pealpüsida ja ei tihenda suuremaid pragusi.Soovitan kõigepealt siiski väljauurida paadi veesistu sügavus ja sellest veidi kõrgemale tõrvata.
 
IP
nagel
Vana kala
***
Postitusi: 186


« Vastus #8 postitatud 25.02.08 20:12 »

Paati tõrvatakse puutõrvaga, suht defitsiitne asi. Tihitakse praod takuga, mitte liigset jõudu kasutades. Kuumaks aetud tõrvaga võõpad pärast üle, võib ka leeklambiga nats kuumutada, nii et kergelt mullitama hakkab. Siis vette, nädala pärast pillud vee valja. Tõrv ei tee paati veetihedaks, küll aga kaitseb mädanemise eest. Võib kuumas tõrvas nats bituumenit lahustada, saab paksema möga, kehvemaid kohti sellega määrida. Kevadise päikesega kipuvad mõned paadid lootusetult lõhki kuivama, tasub katta ja mõnda aega enne kevadist hooldust kiilule keerata. Üldiselt ununema kippuv tehnoloogia.
IP
kalamees
Tegija
**
Postitusi: 27



« Vastus #9 postitatud 25.02.08 20:21 »

Puutõrvaga ei tehta enam tänapäeval. Võetakse ikka pigi ja tihendab väga hästi. Mu paadi põhi oli serv-seva vastu laudadest ja vett sisse ei tulnud. Minul käib tõrvamine nii. 4 tellist 2x2 servi,peale pang,koos pigitükkidega ja sinna alla lõke. Ootan kuni mulksuma hakkab. Siis paat kummuli ning ühe suure lupjamispintsliga pigi peale. Voilaa!
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #10 postitatud 25.02.08 20:33 »

Bituumen ei sobi kindlasti. See peab ikka pigi olema.

Seda ma silmas pidasingi, et paati tõrvatakse tõrvaga, selle puudumisel võib pigitada ja midaiganes. Ma puupaatidest enda kogemustest suurt sittagi ei tea, kahe paadi takutamise ja tõrvamise juures olen küll olnud. Küll olen käinud kaks korda Kotka merepäevade raames puupaadi messil, kus iga kord on paar paaditegijat kohal olnud ja messi käigus on nad oma paadid ka valmis nüpeldanud. Puupaadi müügi juures märkasin seal kahte olulist näitajat, kaal enne ja pärast tõrvamist. Kõvemad mehed said rohkem käsi puusa ajada, kui oskasid rohkem manti puu sisse saada, mida nimetatti küllastamiseks.
Kui ma valesti ei mäleta, siis jahuti seal ka tõrva lahjendamisest linaõli ja tärpentiini jms.
See, et sina kalamees paati pigitad, ei tähenda, et see õige oleks. Tõrv on uuesti avastatud vana. Seda põletatakse järjest aktiivsemalt nii soomes kui eestis. Praegu pole mingi probleem tõrva või mingit tõrvatoodet hankida.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
kalamees
Tegija
**
Postitusi: 27



« Vastus #11 postitatud 25.02.08 20:46 »

Võimalik kuid minuteada enam RMK männivaiku ei kogu. Kasutataks sügavimmutatud puitu, mida saab samuti osta. See, et vanasti tõrvati on samuti õige. Isegi nn suusatõrva pole enam poest saada. Kindlasti on veel muid võimalusi tõrva hankida, kui neid variante kasutavad ju vaid need kes tahavad saada midagi vanamoelist. Minuteada on ka emajõe lodi Jõmmu ka nii vanaaja teaduste kohaselt tehtud. Kuid haakudes teemaga, siis küsis eelpool inimene bituumeni sobivuse kohta. Mina vastasin, et see ei sobi sinna mitte ja põhjendasin, et miks. Kui siis juba õlipigi, mida kutsutakse samuti tõrvaks, kuigi mitte PUUTÕRVAKS. Samas postiga ei tahnud ma kellelegi liigateha tema tõekspidamiste pärast. Nii, et äkki PEACE
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #12 postitatud 25.02.08 21:03 »

Võimalik kuid minuteada enam RMK männivaiku ei kogu. Kasutataks sügavimmutatud puitu, mida saab samuti osta. See, et vanasti tõrvati on samuti õige. Isegi nn suusatõrva pole enam poest saada. Kindlasti on veel muid võimalusi tõrva hankida, kui neid variante kasutavad ju vaid need kes tahavad saada midagi vanamoelist. Minuteada on ka emajõe lodi Jõmmu ka nii vanaaja teaduste kohaselt tehtud.

Puutõrva ei tehta kogutud männivaigust vaid põletatakse kändudest. Küsimus ei ole vanamoelisuses. Paljud vanad asjad on osutunud moodsatest kemikaalidest tõhusamaks ja kvaliteetsemaks, nende hulgas ka männitõrv.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
pomo
Tegija
**
Postitusi: 112



« Vastus #13 postitatud 25.02.08 21:17 »

hästivarustatud ehituskauplused on männitõrva ja tema lahjendatud variante täis!
üks firma, mis meelde tuleb: http://w3.amello.ee/index.php?set_cat=1&Itemid=66&cat=true
tegin omal tumeda tõrvaõliga terrassi sellel suvel.
IP

Üritan ka kala saada
JAN
Nupuklubi
*
Postitusi: 589



« Vastus #14 postitatud 26.02.08 09:19 »

Puutõrva ei tehta kogutud männivaigust vaid põletatakse kändudest.

Vaigust tehti tärpentiini, kasutati lisaks veel seepide  ja vanaaegse kosmeetika valmistamisel. oli ka muid rakendusi.
IP

Pole olemas kehva kala, on kehv kokk!
Lehed: [1] 2   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi