Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
18.08.17 00:18

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 13825
Teemasid : 1443
Kasutajaid : 3375

Viimati registreerus: christiangr11
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Viimased postitused
Lehed: [1] 2 3 4 ... 10
 1 
 postitatud: 18.05.17 10:12 
Autor Kalapihlakas - viimane postitus Kalapihlakas
Singnol ACT-30, korralik parema käe rull, käik 4.1:1; veo tugevus 18Kg, rulli kaal 610 g, 4 kuullaagrit, 0,5 mm nööri mahutab 260 meetrit.
Saab saata ka Eesti piires, lisandub postiautomaadi kulu.
Hind 99 EUR-i

huvi korral kirjuta pihlakas.meri@gmail.com

 2 
 postitatud: 29.04.17 17:14 
Autor retti - viimane postitus retti
Vares
ole hea päästa ksf Saarmas liikmete lehele.Tänan.

 3 
 postitatud: 17.04.17 13:08 
Autor siiliema - viimane postitus siiliema
2017.a. I kvartalis toimusid iganädalased trennid erinevatel veekogudel, 1 aastavahetuse koosolek, osalesime 5 võistlusel ( Võrtsjärve Karikas, Tamula Kuldkalõkõne, EM jääaluses püügis Võrtsjärvel, Anne Karikas. Saadjärve Tinakala ).
Saavutused: 3 esikohta, 1 teine koht, 3 kolmandat, 1 neljas, 1 viies koht.

 4 
 postitatud: 17.04.17 12:58 
Autor siiliema - viimane postitus siiliema
Aastaaruanne 2016

Treeningud regulaarselt 2 x nädalas.
Võistlustel osaletud 16 korda.
Koolitusi 8. Lektoriteks Denis Manov, Harri Nurk, Raio Piiroja.

Üritused:
kalameeste üritus ``Kaldad puhtaks!``
Tartu LV üritus ``Koristustalgud``
forellikoelmute tegemised Onga jõel koos MTÜ-ga Forellisõbrad
kalastuslaager Võrumaal Kirikumäel 6 päeva, 16 last
ERM-i külastus
pakkide tegemine pagulaslaagris olevatele lastele
väljasõit Rekule jm uute kalapüügikohtadega tutvumiseks
väljasõit Kasari jõele klubi Angler fiiderpüügi õppepäevale
lastevanemate koosolek

Meediakajastused:
TPM-s vähemalt 5 korda
Tartu Ekspress 4.08.16
Võrumaa Teataja 08.16
Anne Schotteri artikkel ajakirjas ``Kalastaja`` nr.82
facebook kalakratid
facebook Tartu Koidu Keskus
foorumid kalale.ee, Nupuklubi.ee, rybolov.ee
www.koidukeskus.ee kodulehekülg
jm. infokanalid

Saavutused:

individuaalsed kohad
esikohti 4,  teisi kohti 2, kolmandaid kohti 3, neljandaid kohti 2, viiendaid kohti 2

võistkondlikult 1 teine koht, 1 kolmas koht.

Aastalõpu seisuga on kalastusringi nimekirjas 15 last.

 5 
 postitatud: 17.04.17 12:56 
Autor siiliema - viimane postitus siiliema
Talipüük saab läbi. Küllalt oli lapsi, kes tunnevad huvi kalastamise vastu, aga ema ei luba külmaga jääle. Peatselt alustame ettevalmistusi suviseks hooajaks. Algul koolitused ruumis, seejärel treeningud Anne kanalil ja Emajõel või Tartulähistel  veekogudel ( sõit meie mikrobussiga). Registreerime uusi lapsi kalastusringi. Vanus ja kogemus ei ole oluline. Ringitasu kõigest 7 eurot kuus. Info ja reg tel. 5220 963. TERE TULEMAST!

 6 
 postitatud: 24.03.17 16:31 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Janno
http://tartu.postimees.ee/4053967/uuenevale-opperajale-paaseb-ka-ratastooliga
Uuenevale õpperajale pääseb ka ratastooliga

Jaan Olmaru
22. märts 2017 15:14

13 aastat tagasi rajatud ja nüüdseks amortiseerunud Emajõe õpperada saab uue ilme. | FOTO: Sille Annuk
Riigimetsa majandamise keskus korrastab veidi üle 80 000 euro eest Kavastus asuvat Emajõe-äärset õpperada ning selle äärde jäävaid lõkkekohti. «Emajõe õpperada otsustati rekonstrueerida, kuna see polnud enam turvaline,» rääkis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Lõuna-Eesti piirkonna külastusala juht Malle Oras. «Laudteed ja sillad olid amortiseerunud, samuti vajas uuendamist teave ja korrastamist lõkkekohad,» lisas ta.

Uuendustööde käigus ehitataksegi jõe äärde täiesti uus laudrada, rajatakse puhkeplatvormid, uus sild, infotahvel, suunaviidad ja huvipunktid ning tehakse korda lõkkekohad. Võrreldes varasemaga on uus rada palju paremini läbitav ning raja järsud kaldaäärsed kohad varustatud piiretega.

«Kui vanal õpperajal oli vaid märjemates kohtades kitsas laudtee, siis uus rada on algusest kuni teise lõkkekohani ehk umbes 700 meetri pikkuselt 1,2 meetrit lai. Seal saab liikuda lahedasti nii lapsevankri kui ratastooliga. Ülejäänud rajal on 65 sentimeetri laiune laudtee,» kirjeldas Oras.

Lubatakse telkida

Umbes kaks kilomeetrit pikk õpperada kulgeb valdavalt madalsoometsas ja selle ääres on kaks kuni 20 inimest mahutavat pinkidega ääristatud puhkeplatvormi.

Raja algusest umbkaudu kilomeetri kaugusel hakkab paiknema 1,5 meetri kõrgune vaateplatvorm, millelt saab vaadelda luhaniidu elustikku ja nautida vaadet Emajõele.

Lõkkekohtades korrastatakse grillrestidega lõkkeasemed, uuendatakse pingid ja lisatakse lõkkepuude varjualused. Pärast uuenduskuuri saab kahe lõkkekoha ääres ka telkida.

Uuendustöid teeb RSJ Ehituse OÜ, kes võitis möödunud sügisel korraldatud riigihanke. Firma juhataja Janno Rästa sõnul on siiani käinud suuresti vajaliku puitmaterjali ettevalmistus ning hiljemalt uuel nädalal alustatakse laudteede ehitust.

Lepingu järgi peab uuendatud matkarada valmis saama juuli lõpuks.
«See on väga pikk protsess ja me pole praeguseks veel väga kaugele jõudnud,» rääkis Rästa. «Kuna nüüd tulid ka sulailmad ja teed ei ole külmunud, siis ei saanud materjali peale vedada. Aga sel nädalal saame loodetavasti alustada.» Töid alustataksegi laudteede rajamisega.

Lepingu järgi peab uuendatud rada valmis olema juuli lõpuks. Senikaua on jõe äär huvilistele suletud. «Jah, praegu rajal liikuda ei saa ja tegelikult on see isegi keelatud,» sõnas Rästa.

Emajõe õpperaja uuendamise kogumaksumus on 83 000 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 85 protsenti ning RMK omafinantseering 15 protsenti.

Malle Orase sõnul valmis Emajõe õpperada 2004. aastal ning see avati koos Emajõe-Suursoo külastuskeskusega. Viimase viie aasta jooksul käis rajal 2500–3500 inimest aastas. «Loodetavasti suureneb külastus pärast raja uuendamist tuntavalt,» sõnas ta.

Keskuse saatus selgumas

Paari nädala jooksul peaks selguma ka Emajõe-Suursoo külastuskeskuse saatus, mille RMK otsustas läinud sügisel sulgeda. RMK jurist Marje Kask ütles, et valmistatakse ette valikpakkumist, leidmaks majale loodusega seotud tegevusi pakkuv rentnik. «On olnud paar huvilist,» ütles ta.

 7 
 postitatud: 23.02.17 11:30 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Janno
Huvitavad arengud Pärnu zeitungist:

Käputäis harrastajaid seab kalavaru ohtu
Sirle Matt
reporter

22. veebruar 2017 00:00

http://f8.pmo.ee/6gPEFiWomeKqGPrJg8XFdSWvorE=/900x485/smart/nginx/o/2017/02/21/6362989t1hf687.jpg
Soodsate jääolude korral ulatub Pärnu lahel ja jõel tirgutajate hulk tuhandeteni. | FOTO: Urmas Luik

Kutseline kalur Raio Piiroja rääkis, et 90 protsenti harrastajaid on kirglikud, ent igati korralikud kalamehed. Probleeme valmistab kümme protsenti kalureist, kes on harrastuspüügist teinud endale elatusallika. “Kutsume neid kutselisteks harrastajateks,” sõnas Piiroja.

Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus usub, et ülemäära suurte püügihulkade puhul on tegu organiseeritud majandusharuga. “Harrastuspüügist jääb asi kaugele,” märkis ta.

Keskkonnainspektsiooni vaatlused ja proovikaalumised näitavad, et osa harrastuskalureid püüab väga suuri koguseid. Usinamate saagid küünivad päevas 30–40 kiloni. Suurim kogus, mis inspektoritel on õnnestunud tuvastada, oli Õmbluse andmetel 48 kilo.

Õmbluse teada rendib osa väljastpoolt tulevaid harrastuskalamehi siin hooajal elamist. “Ei saa ju muud valikut olla, kui et nad tulevadki siia püügiga raha teenima. Leidub keegi, kes saagi nende käest ära ostab,” rääkis ta.
Usinamate saagid ulatuvad 30-40 kiloni

Piiroja meelest ei tasu siunata üksnes harrastuskalamehi, sest tirgutajate käest ostavad kutselisedki, kes panevad koguse kirja oma püütuna ja annavad selle legaalse kalana kõrgema hinna eest kokkuostu. “See on hõlptulu teenimine. Peame tunnistama, et meiegi hulgas leidub tõrvatilku,” möönis Piiroja.

Keskkonnainspektisooni käed jäävad siin aga lühikeseks, sest ostu ja müüki on väga raske tuvastada. “Peame nägema, et müük toimus. Seda avalikult ei tehta,” nentis Õmblus.

Õmbluse jutu järgi saavad inspektorid vaid konstateerida püütud kogust ja kontrollida, et alamõõdulisi kalu sees ei oleks, sest Eesti seaduste kohaselt pole harrastajate püügikogused piiratud. Püügihulga piiramine peab Õmbluse jutu järgi seadusandlikul tasemel lahenduse leidma.

“Kontrollime, mõõdame ja kui avastame alamõõdulise, saame püüdjat karistada. Kui suure koguse keegi mõõdulist kala püüab ja mis sellest pärast saab, sinna ei saa me midagi parata,” rääkis Õmblus.

Isegi alamõõduliste kalade püüki on keeruline tuvastada, sest inspektorid teevad järelevalvet vormiriietuses ja nende sõidukitel keskkonnainspektsiooni tähistus. Õmblus teab, et kui inspektorid lähenevad, visatakse eelnevalt eraldi kotti sorteeritud alamõõdulised kalad maha. “Oleme küll korjanud neid jää pealt, kuid peame tuvastame isiku, kes need kalad püüdis. Kui me pole näinud, ei saa midagi teha,” selgitas Õmblus.

Õmbluse sõnade kohaselt on alamõõduliste kalade püügiga tänavu vahele jäänud üksikuid ja need on pigem väikeste koguste püüdjad, kelle kalade mõõt on jäänud piiri peale.

Piiroja jutu järgi jääb pool ebaseaduslikult edasi müüdud kalade kogusest Eestisse ja poole viivad siin püüdmas käivad Läti kalurid Eestist välja. Piiroja arvates oleks lahendus vabaneda ebaseaduslikest kokkuostjatest ja harrastuspüügile kehtestada päevane püügilimiit. “Piirangu suurus tuleb harrastajatega läbi rääkida. Ühtlasi püüda võimalikult keeruliseks teha kutseliste elu, kes kala neilt kokku ostavad. Kui inimestel poleks kala kuhugi panna, siis probleem laheneks,” pakkus ta.

Näiteks Lätis on kehtestatud väga detailsed piirangud päevasele saagile ühe inimese kohta. Ahvenat, mis on Pärnu lahes põhiline jääpüügi kala, tohib inimene püüda merest kümme ja siseveekogust viis kilo päevas.

Tartu ülikooli ihtüoloog Heli Shpilevi hinnangul on ahvena varu praegu kestlik, kuigi on märgid sellest, et paari aasta jooksul võib varu väheneda. Shpilevi sõnutsi seisneb probleem selles, et kui kutseliste kalurite püügikogused registreeritakse ja saab jälgida, kui palju kalavarust on välja võetud, valitseb ahvena puhul talvise tirgupüügi tõttu määramatus. Seetõttu on keeruline kalavaru adekvaatselt hinnata.

Tema juttu mööda ei tohiks harrastajate püügikogus väga suureks minna, muidu tekib varule liiga suur püügisurve ja varu muutub ebastabiilsemaks.

Piiroja peab kahetsusväärseks, et osa kutselisi kalureid ei saa aru, et ebaseaduslikult kala kokku ostes saevad nad sedasama oksa, millel ise istuvad. “Kui kalavaru väheneb, saab ta ise vähem kala. Varu kahanedes kehtestatakse kutselistele püügipiirangud,” rääkis ta.

Shpilevi arvates võiks pigem harrastajatele kogusepiirangud kehtestada, kui et tõsta püügitasu, sest harrastuskalapüük on puhkamis- ja ajaveetmisviis värskes õhus. “Seda ei tohi teha niisama kalliks kui golfi mängimist,” leidis ta.

Kaldarohus vedeles mitu ämbritäit alamõõdulisi ahvenaid

Pärnu Postimehe lugejale avanes pühapäeva hommikul Tahkuranna vallas Raemetsa lähistel vaatepilt, kus kaldaäärsesse rohupuhmasse oli visatud mitu ämbritäit tõenäoliselt alamõõdulisi ahvenaid.

Leidja pidas tõenäoliseks, et kalad on metsa alla visanud Läti kalamehed, sest Eesti numbrimärkidega autosid sealkandis eelnevatel päevadel näha polnud. Mereahvena alammõõduks on kehtestatud 19 sentimeetrit ninamiku tipust sabauime lõpuni või 16 sentimeetrit ninamiku tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni.

Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks neist mõõtudest on võrdne alammõõduga või ületab seda.


Ja teine artikkel samas lehes:

Minister plaanib tulevaks hooajaks harrastuskalapüügile päevalimiiti
Sirle Matt
reporter

22. veebruar 2017 11:26
http://f11.pmo.ee/vafCits5B94IeBOPG1umqt3981w=/900x485/filters:focal(1376x232:3333x2221)/nginx/o/2017/02/22/6364075t1h994d.jpg
Keskkonnaminister Marko Pomerants | FOTO: Urmas Luik

Eile Pärnut väisanud ja nii kutseliste kalurite kui ka harrastuspüüdjatega kohtunud keskkonnaminister Marko Pomerants rääkis, et temani on siiani jõudnud eri seisukohad: kas harrastuspüügile päevalimiidi kehtestamine võiks pakkuda lahenduse musta kalaäri lõpetamiseks või ei. Pomerantsi ütlust mööda pidasid nii Pärnumaa kutselised kalamehed kui ka harrastajad mõistlikuks mõtet, et jääalusele ahvena harrastuspüügile seataks päevalimiit.

Minister rääkis veel, et ebaseadusliku edasimüügiga võitlemiseks tuleb valida lihtne meetod. "Me ei saa eeldada, et oleks kusagilt tohutu keskkonnainspektorite armee võtta. Seetõttu võiks päevalimiidi kehtestada," märkis ta.

Ministri sõnutsi saab uued reeglid kehtima panna järgmisest hooajast. Kaaluda tuleb, kas limiit peaks olema määratud kilogrammides või tükkides. "Kui keskkonnainspektor jääle satub, on tükke hõlpsam lugeda, alamõõdulisi välja sortida," arutles ta.

Harrastuskalastajad pakkusid välja idee, et vabatahtlikud hakkavad keskkonnainspektsioonile osutama samasugust abi, nagu seda tehakse Põhja-Eestis lõhejõgedel kudemise aegu. "Nad panevad pundi kokku. Võib-olla saab harrastajate abiga järelevalvet tõhustada."

Ühe võimaliku piirangu suurusena käis ministri sõnutsi jutust läbi 20 kilogrammi limiit. "Aga me ei takerdunud sellesse. Pigem on oluline, et inimesed saavad vajadusest ühtmoodi aru," teatas Pomerants.

See, et osa harrastajaid on kalapüügist teinud endale elatusallika, kuigi Eesti seaduste järgi nad saaki edasi müüa ei tohiks, on Pomerantsi sõnutsi nii harrastajate kui ka kutseliste kalameeste arvates olukord, mis vajab muutmist. "Probleemi näevad mõlemad," sõnas ta.

 8 
 postitatud: 16.02.17 08:34 
Autor Janno - viimane postitus Heigo 'niru' Kraav
Noh, asi siiski alles lapsekingades, kuigi meestel on tõsi taga. Suure kella külge läks tööstuse rajamise plaan mitte tegijate enda soovil, aga keegi oli kusagilt midagi kuulnud ja lekitas info ajakirjandusele. Sellest johtuvalt oli ka tegijate pressikas väga toores, kus täpset vastust ei osatud ühelegi küsimusele anda ja kõrvaltvaatajale jättis kogu asi mittetõsiseltvõetava mulje.

Aga nagu öeldud, on asi väga algstaadiumis. Ees ootab palju keerulisi ja ekstentsiaalseid küsimusi, mis lahendamist vajavad. Esiteks - keskkonnamõjud ja enne, kui keskkonnamõjusid saab hindama hakata, peavad asjaosalised kõigepealt tehnoloogia välja valima, mida pole veel minuteada otsustatud, milline see olema saab.  Teiseks - toorme küsimus on ka väga lahtine. Egas kõik metsaomanikud torma ummisjalu oma puitu vaid nendele müüma, suurtel metsaomanikel on omad pikaajalised partnerid ja lepingud ja huvid, mida tselluloosivabriku tegemisel kõrvale ei heideta. Metsatöösturitena on neil ilmselt küll kompetents ja info selles suhtes olemas, aga üllatusi tekib alati. Kolmandaks - võtmeinvestori leidmine. Miljard eurot on väga suur raha ja kuigi raha pole ilmast otsa saanud ning hiinlased on eriti maiad euroopas ja mikihiiremaal osalusi soetama, tuleb projekt investorile siiski maha müüa ja ega see kerge pole. Miljardit omaval ettevõttel on maailmas valikuid küll ja veel.

Seega elame-näeme.

 9 
 postitatud: 06.02.17 10:32 
Autor Janno - viimane postitus JAN
See on väga kahtlane värk jah.
Plaanitakse vist kusagile Vorbise kanti lausa. Krt, sääl hääd kalapüügi kohad.

 10 
 postitatud: 01.02.17 23:17 
Autor Janno - viimane postitus Janno
Dorpati zeitung kirjutab, et töösturitel plaan suur tselluloositehas Emajõe äärde püsti panna.
Kahtlane lugu, keskkonnareostuse oht tundub üsna suur...

http://tartu.postimees.ee/3993733/tartu-laehistele-emajoe-kaldale-plaanitakse-voimsat-tselluloositehast

Tartu lähistele Emajõe kaldale plaanitakse võimsat tselluloositehast22
Jaan Olmaru
27. jaanuar 2017 09:22

Metsatöösturid on käinud välja plaani panna Eestis püsti miljard eurot maksev puidu rafineerimise tehas. Nüüd on nad sellele ka asukoha välja valinud.

Kõrgtehnoloogilist tselluloositehast plaanivad Eesti metsatöösturid leiavad, et ligi sajale hektarile rajatav tööstus sobiks kõige paremini Tartu külje alla Emajõe äärde.

«Seal ei saagi palju muid võimalusi olla, sest Eestis on ainult kolm jõge, kus on piisavalt vett: Pärnu jõe alamjooks, Narva jõgi ja Suur Emajõgi,» ütles investorite rühma Est-For Investi OÜ juhatuse liige Margus Kohava.

«Lisaks peab seal olema väga hea logistiline ühendus ja raudtee, mis läheks suhteliselt otse Läti suunas. Pärnul ega Narval seda ei ole. Seega on meie esimene valik Suure Emajõe piirkond,» selgitas ta.

Tehase täpne asukoht selgub planeerimise käigus. «Võimalik piirkond on kuni 15 kilomeetrit üles- ja allavoolu,» täpsustas Kohava.

Ta plaanib  esmaspäeval anda riigihalduse ministrile Mihhail Korbile üle taotluse algatada riigi eriplaneering.
Linnapea jutul

Teisipäeval kohtusid Margus Kohava ja Est-For Investi OÜ teine juhatuse liige Aadu Polli Tartu linnapea Urmas Klaasiga, kelle sõnul on tehase rajamisel olulisim tagada Emajõe vee puhtus.
Plaanitav tehas annaks otseselt tööd umbes kahesajale inimesele, kellest suurem osa oleks kõrgharidusega spetsialistid.

«Tartlastele on elukeskkond, sealhulgas Emajõe vee puhtus, väga oluline,» ütles linnapea. Ta tõdes, et mõistab investeeringu ja loodavate töökohtade majanduslikku tähtsust. Kuna aga Tartu linnale on esmatähtis keskkonnaküsimus, tuleb enne tehase rajamist teha põhjalikke uuringuid.

Pärast linnapeaga kohtumist käisid Kohava ja Polli rääkimas Eesti keskkonnaühenduste koja liikmetega.

Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et keskkonnamõjude hindamiseks on infot veel vähe. «Üks suuremaid küsimusi on kindlasti tehase suur veetarve, esialgsete arvutuste järgi 0,85 kanti sekundis. Teiseks aga jõkke tagasi juhitava vee kvaliteet ja temperatuur,» rääkis ta. Samuti tuleb otsustada, mis saab tootmisjääkidest, sest tehases tekib aastas umbes 100 000 tonni tuhka.

Tüüri tegi murelikuks ka tehase mõju Eesti metsadele, sest toorainena tarbib see  kolm miljonit kuupmeetrit puitu aastas.

«See on äärmiselt suur kogus. Eesti majandusmetsade netojuurdekasv aastas on 11,8 miljonit tihumeetrit ning raiemahu suure kasvuga oleme juba praegu piirini jõudnud või selle isegi ületanud,» lausus ta.
Teadlaste abiga

Kohava ütles, et tehase veetarve on tõesti suur. Siiski kulus varem ühe tonni tselluloosi tootmiseks umbes sada kuupmeetrit vett, tänapäeval on veekulu neli korda väiksem. Toorainest on plaanitud tuua kolmandik puitu Põhja-Lätist.

Tehase keskkonnamõjud tuleb Kohava sõnul välja selgitada planeerimise käigus. Seda tahetakse teha kindlasti avalikult, kaasates Eesti parimad keskkonnaspetsialistid ja -teadlased.

«Jõe seisund ei tohi tootmise tagajärjel halveneda. Kui see ei õnnestu, ei saa seda tehast ehitada,» oli ta linnapeaga ühel meelel.

Plaanitav tehas annaks otseselt tööd umbes kahesajale inimesele, kellest suurem osa oleks kõrgharidusega spetsialistid.

Tselluloositehasega oleksid seotud ka logistikud ja muud tugiüksused, seega annaks tehas kaudselt tööd veel 500–700 inimesele.

Rühm metsatööstureid teatas paar nädalat tagasi, et plaanib investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimistehase.

Tehas võiks valmida aastaks 2022.

http://f7.pmo.ee/IV11k6DfVwZdKfUm6mvClNuN58w=/1x1:2882x1606/900x485/smart/nginx/o/2017/01/26/6282047t1hd3c4.jpg

Lehed: [1] 2 3 4 ... 10

© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi