Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
20.10.17 04:15

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 13834
Teemasid : 1445
Kasutajaid : 3902

Viimati registreerus: isabellegs16
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Viimased postitused
Lehed: [1] 2 3 4 ... 10
 1 
 postitatud: 13.10.17 21:57 
Autor Supakas - viimane postitus Janno
Mulle on see tuttav tee. Kunagi sai samamoodi Ladoga-1 koju veetud ja looma moodi vaeva nähtud.
Oleneb mis konditsiooni sa teda ajada tahad.
Mulle oli ta peamiselt kalalkäimise paat. Seepärast tõmbasin vaid põhja puhtaks ja tegin kahekomponentse Hempeli krundiga üle. Muul poordil tõmbasin lahtise värvi maha ja mis kõvasti kinni oli, lihvisin naasama tasaseks. ja samuti krunt selga.

Pahtliks panin kahekomponentset klaaskiuga autopahtlit. Vaigutamiseks kasutasin polüestervaiku. Põhjatugevdusi tehes pead vaatama, kas suudad klaasriide ja vaiguga veekindlaks teha. Kui klaasriide alla niiskust satub siis see sealt enam välja ei tule ja mädanemisprotsess algab...

Vaiku ja klaasmatti sain paadiehitajate käest Pärnust. Vaata ja uuri, äkki saad Tartu kandi paaditöökodadega kaubale, Lähtel ntks on üks.

Neptun-2 kohta vt: http://motolodka.ru/mlneptun.htm
samal saidil ka plastkorpuste remondi kohta http://motolodka.ru/rem_sp.htm
Eesti veebis vt. https://foorum.kipper.ee/ -seal on plastpaatide remondi teemal jahutud küll.







 2 
 postitatud: 11.10.17 01:10 
Autor Supakas - viimane postitus Supakas
Tere Nupuklubi.

Noore mehena sai oma esimest unistust omada paati/kaatrit võibolla natuke kiirustatud aga tehtud ta sai.
Nimelt sai koju veetud siuke kaater nagu seda on neptun 2.  Kere ülemine osa mõnest kohast räsitud aga muidu täitsa terve ja komplektne.
Suure hooga sai siis kõik detailid küljest keeratud ja ülemine osa eraldatud alumisest.   Samuti põhjast kõik mädanenud puitdetailid eemaldatud ja uued lõigatud.

Internetist uurides sai ka mõrad klaasriide ja epoga paigatud.

Järgmine mure.   Kuidas oleks effektiivne kere vanast värvist puhastada ,et saaks pahteldada ja viimaks seda ka värvida.
Kas liivaprits oleks variant?

Mis vaiku kasutada põhjas ,et kinnistada puitdetailid lisaks poltidele.
Siin kohal siis ootaks soovitusi materjalidele ja hindadele.

Vabandan juba ette, tõesti kasutasin erinevaid otsinguid ,isegi vene foorumitsest proovisin nõu leida aga tulutult.

Parimat Toomas

http://soinepinnas.eu/neptun/neptun.jpg
http://soinepinnas.eu/neptun/neptun2.jpg
http://soinepinnas.eu/neptun/neptun3.jpg

 3 
 postitatud: 28.09.17 09:16 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Heigo 'niru' Kraav
Ma numbrit täpselt ei mäleta, aga selle maja kütmise kulu oli ikka suht üüratu. Suured pinnad kahekordse klaaspaketiga ja maakivist seinad paremat tulemust ei lubagi. Eks lodjalased unistavad, et vald võtaks halduskulu enda kanda, aga unustavad ära, et esiteks pole see hoone isegi mitte valla bilansis, et sinna võiks kulutusi teha ja ilmselt pole Luunja vald ka nii rikas, et sponsoreerida lillelaste tegevust, mis otseselt vallaelanikke ei puuduta. Jah, mõne koolilastele "looduskoolis" läbiviidud tunni eest võivad nad ju natuke maksta, aga selle rahaga kaugele ei seila. Iga vähekeni reaalselt mõtlev inimene saab aru, et kui juba RMK-l ei kannatanud nii kulukat projekti pidada, siis mingil MTÜ-l on see veel raskem. Ainult siit-sealt väljamangutud toetuste peal suurt siga ei tapa.
Jõudu lodjakodalastele, aga mina nendele ei panustaks. Muidugi äärmiselt kahju, et maja tühjana ja kasutuna seisab. Mina näen, et seda kohta suudab pidada ainult kas riik (millest ta hetkel loobunud on) või keski filantroop. Niiet hakakem Kantsi kõrtsu kõrvuti soojamaamerede privaatsaarte kõrval promoma, ehk soovib mõni saudi sheik omada miskit temajaoks nii eksklusiivset kui on seda tükike Emajõe-Suursood:)

 4 
 postitatud: 27.09.17 23:19 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Janno
http://tartu.postimees.ee/4251791/emajoe-suursoo-kulastuskeskuse-seis-on-endiselt-segane

Emajõe-Suursoo külastuskeskuse seis on endiselt segane
Jaan Olmaru

22. september 2017 11:11
RMK-le kuuluv Kavastu külas asuv Emajõe-Suursoo külastuskeskus on möödunud sügisest olnud igapäevakülastajatele suletud. Mis hoonest edasi saab, pole siiani teada. | FOTO: Kristjan Teedema

​Tänavu suvel riigi metsamajandamise keskuse (RMK) korraldatud Emajõe-Suursoo külastuskeskuse rendikonkurss tõi küll ühe tingimustele vastava huvilise, kuid rendileping on siiani sõlmimata.

RMK otsustas külastuskeskuse sulgeda möödunud aasta sügisel, kuna selle ülalpidamine oli majanduslikult liiga kulukas. Et maja ei jääks tühjalt seisma, kuulutas RMK tänavu mais välja konkursi, et leida hoonele ja selle ümbrusele uus rentnik.

Konkursi juhendi järgi tuli potentsiaalsel huvilisel arvestada mitmete tingimustega. Näiteks peab tulevane külastuskeskuse rentnik oma tegevuses arvestama õppeklassidesse tehtud broneeringutega ning võimaldama õppeklasse kasutada keskkonnahariduslikel eesmärkidel kõikidel huvilistel 2020. aasta augustini.

Ettenähtud tähtajaks ehk 7. juuniks laekus RMK-le vaid kaks avaldust, ainukesena vastas nõuetele Emajõe lodjaseltsi oma. Seltsi soov on rajada keskusesse looduskool.
Läbirääkimised pooleli

Lodjaseltsi esindaja Priit Jagomägi ütles, et nad võitsid küll rendikonkursi, aga kuna praegu on käimas läbirääkimised Luunja vallaga, on rendilepingu sõlmimine pooleli.

«Me tahtsime saada valla seisukohta, kas ka nemad oleks nõus meie looduskooli toetama. Aga nad ei tahtnud enne valimisi selle kohta otsust teha. Iseenesest oleks RMK nõus keskuse ka Luunja vallale andma, aga see vajab samuti volikogu heakskiitu,» rääkis ta.
Tulevikus saaks lodjaselts külastuskeskuse sadamas hoida ka oma uut kahemastilist lotja.

Jagomäe sõnul võiks külastuskeskuse juures olla sadam ning hoones tegutseda loodus- ja teaduskool. «See oleks mõeldud nii kooliõpilastele kui täiskasvanutele. Selline Tartu-lähedane veeteemaline looduskool,» täpsustas Jagomägi. Ta arvas, et ideaalis oleks keskus kogu aeg külastajatele avatud.

Suurematele rühmadele saaks aga õppepäevadeks või koolitusteks eraldi aegu broneerida. «Ja kui natukene investeerida, siis oleks võimalik keskuses isegi majutusteenust pakkuda. Praegu on seal tühi kolmas korrus,» selgitas Jagomägi.

Tulevikus saaks lodjaselts külastuskeskuse sadamas hoida ka oma uut kahemastilist lotja, sest sealt Peipsi poole minnes pole üle Emajõe enam sildu ega elektriliine. Ka praegu on Jagomägi lodjaga pikemaid Piirissaare sõite alustanud ja lõpetanud just sealt ning lodjaselts sooviks edaspidigi kasutada seda kodusadamana.

Suviti võiks Jagomäe arvates külastuskeskus olla aga endiselt selline koht, kus möödasõitvatel paadimeestel on põhjust peatuda. Kasvõi jäätise ostmiseks. «Seda tahaks kindlasti jätkata,» lausus ta.
Otsus pärast valimisi

See, kas lodjaselts RMKga lepingu sõlmib või ei, peaks Jagomäe sõnul selguma lähikuudel. «Selle aasta jooksul peame kokkuleppe ära sõlmima ja me ikka loodame, et saame Luunja valla ka kampa. Siiani takistas nende otsustamist haldusreform ja nüüd tulid valimised,» põhjendas ta praegust seisu.

Luunja vallavanem Aare Anderson ütles, et seltsiga on sel teemal aegade jooksul korduvalt räägitud, aga praeguseks pole vald teinud mingit otsust.

«Me pole jõudnud sellisele konkreetsele tasandile, et milline võiks valla roll seal olla. Oleme muidugi huvitatud, et keskus oleks aktiivses kasutuses ja avatud, aga kõik need kõnelused seisavad veel ees,» lausus Anderson. Ta lubas, et teema võetakse uuesti üles pärast valimisi.

 5 
 postitatud: 18.05.17 10:12 
Autor Kalapihlakas - viimane postitus Kalapihlakas
Singnol ACT-30, korralik parema käe rull, käik 4.1:1; veo tugevus 18Kg, rulli kaal 610 g, 4 kuullaagrit, 0,5 mm nööri mahutab 260 meetrit.
Saab saata ka Eesti piires, lisandub postiautomaadi kulu.
Hind 99 EUR-i

huvi korral kirjuta pihlakas.meri@gmail.com

 6 
 postitatud: 29.04.17 17:14 
Autor retti - viimane postitus retti
Vares
ole hea päästa ksf Saarmas liikmete lehele.Tänan.

 7 
 postitatud: 17.04.17 13:08 
Autor siiliema - viimane postitus siiliema
2017.a. I kvartalis toimusid iganädalased trennid erinevatel veekogudel, 1 aastavahetuse koosolek, osalesime 5 võistlusel ( Võrtsjärve Karikas, Tamula Kuldkalõkõne, EM jääaluses püügis Võrtsjärvel, Anne Karikas. Saadjärve Tinakala ).
Saavutused: 3 esikohta, 1 teine koht, 3 kolmandat, 1 neljas, 1 viies koht.

 8 
 postitatud: 17.04.17 12:58 
Autor siiliema - viimane postitus siiliema
Aastaaruanne 2016

Treeningud regulaarselt 2 x nädalas.
Võistlustel osaletud 16 korda.
Koolitusi 8. Lektoriteks Denis Manov, Harri Nurk, Raio Piiroja.

Üritused:
kalameeste üritus ``Kaldad puhtaks!``
Tartu LV üritus ``Koristustalgud``
forellikoelmute tegemised Onga jõel koos MTÜ-ga Forellisõbrad
kalastuslaager Võrumaal Kirikumäel 6 päeva, 16 last
ERM-i külastus
pakkide tegemine pagulaslaagris olevatele lastele
väljasõit Rekule jm uute kalapüügikohtadega tutvumiseks
väljasõit Kasari jõele klubi Angler fiiderpüügi õppepäevale
lastevanemate koosolek

Meediakajastused:
TPM-s vähemalt 5 korda
Tartu Ekspress 4.08.16
Võrumaa Teataja 08.16
Anne Schotteri artikkel ajakirjas ``Kalastaja`` nr.82
facebook kalakratid
facebook Tartu Koidu Keskus
foorumid kalale.ee, Nupuklubi.ee, rybolov.ee
www.koidukeskus.ee kodulehekülg
jm. infokanalid

Saavutused:

individuaalsed kohad
esikohti 4,  teisi kohti 2, kolmandaid kohti 3, neljandaid kohti 2, viiendaid kohti 2

võistkondlikult 1 teine koht, 1 kolmas koht.

Aastalõpu seisuga on kalastusringi nimekirjas 15 last.

 9 
 postitatud: 17.04.17 12:56 
Autor siiliema - viimane postitus siiliema
Talipüük saab läbi. Küllalt oli lapsi, kes tunnevad huvi kalastamise vastu, aga ema ei luba külmaga jääle. Peatselt alustame ettevalmistusi suviseks hooajaks. Algul koolitused ruumis, seejärel treeningud Anne kanalil ja Emajõel või Tartulähistel  veekogudel ( sõit meie mikrobussiga). Registreerime uusi lapsi kalastusringi. Vanus ja kogemus ei ole oluline. Ringitasu kõigest 7 eurot kuus. Info ja reg tel. 5220 963. TERE TULEMAST!

 10 
 postitatud: 24.03.17 16:31 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Janno
http://tartu.postimees.ee/4053967/uuenevale-opperajale-paaseb-ka-ratastooliga
Uuenevale õpperajale pääseb ka ratastooliga

Jaan Olmaru
22. märts 2017 15:14

13 aastat tagasi rajatud ja nüüdseks amortiseerunud Emajõe õpperada saab uue ilme. | FOTO: Sille Annuk
Riigimetsa majandamise keskus korrastab veidi üle 80 000 euro eest Kavastus asuvat Emajõe-äärset õpperada ning selle äärde jäävaid lõkkekohti. «Emajõe õpperada otsustati rekonstrueerida, kuna see polnud enam turvaline,» rääkis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Lõuna-Eesti piirkonna külastusala juht Malle Oras. «Laudteed ja sillad olid amortiseerunud, samuti vajas uuendamist teave ja korrastamist lõkkekohad,» lisas ta.

Uuendustööde käigus ehitataksegi jõe äärde täiesti uus laudrada, rajatakse puhkeplatvormid, uus sild, infotahvel, suunaviidad ja huvipunktid ning tehakse korda lõkkekohad. Võrreldes varasemaga on uus rada palju paremini läbitav ning raja järsud kaldaäärsed kohad varustatud piiretega.

«Kui vanal õpperajal oli vaid märjemates kohtades kitsas laudtee, siis uus rada on algusest kuni teise lõkkekohani ehk umbes 700 meetri pikkuselt 1,2 meetrit lai. Seal saab liikuda lahedasti nii lapsevankri kui ratastooliga. Ülejäänud rajal on 65 sentimeetri laiune laudtee,» kirjeldas Oras.

Lubatakse telkida

Umbes kaks kilomeetrit pikk õpperada kulgeb valdavalt madalsoometsas ja selle ääres on kaks kuni 20 inimest mahutavat pinkidega ääristatud puhkeplatvormi.

Raja algusest umbkaudu kilomeetri kaugusel hakkab paiknema 1,5 meetri kõrgune vaateplatvorm, millelt saab vaadelda luhaniidu elustikku ja nautida vaadet Emajõele.

Lõkkekohtades korrastatakse grillrestidega lõkkeasemed, uuendatakse pingid ja lisatakse lõkkepuude varjualused. Pärast uuenduskuuri saab kahe lõkkekoha ääres ka telkida.

Uuendustöid teeb RSJ Ehituse OÜ, kes võitis möödunud sügisel korraldatud riigihanke. Firma juhataja Janno Rästa sõnul on siiani käinud suuresti vajaliku puitmaterjali ettevalmistus ning hiljemalt uuel nädalal alustatakse laudteede ehitust.

Lepingu järgi peab uuendatud matkarada valmis saama juuli lõpuks.
«See on väga pikk protsess ja me pole praeguseks veel väga kaugele jõudnud,» rääkis Rästa. «Kuna nüüd tulid ka sulailmad ja teed ei ole külmunud, siis ei saanud materjali peale vedada. Aga sel nädalal saame loodetavasti alustada.» Töid alustataksegi laudteede rajamisega.

Lepingu järgi peab uuendatud rada valmis olema juuli lõpuks. Senikaua on jõe äär huvilistele suletud. «Jah, praegu rajal liikuda ei saa ja tegelikult on see isegi keelatud,» sõnas Rästa.

Emajõe õpperaja uuendamise kogumaksumus on 83 000 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 85 protsenti ning RMK omafinantseering 15 protsenti.

Malle Orase sõnul valmis Emajõe õpperada 2004. aastal ning see avati koos Emajõe-Suursoo külastuskeskusega. Viimase viie aasta jooksul käis rajal 2500–3500 inimest aastas. «Loodetavasti suureneb külastus pärast raja uuendamist tuntavalt,» sõnas ta.

Keskuse saatus selgumas

Paari nädala jooksul peaks selguma ka Emajõe-Suursoo külastuskeskuse saatus, mille RMK otsustas läinud sügisel sulgeda. RMK jurist Marje Kask ütles, et valmistatakse ette valikpakkumist, leidmaks majale loodusega seotud tegevusi pakkuv rentnik. «On olnud paar huvilist,» ütles ta.

Lehed: [1] 2 3 4 ... 10

© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi