Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
14.12.17 15:11

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 13866
Teemasid : 1447
Kasutajaid : 4418

Viimati registreerus: johnnyem4
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Viimased postitused
Lehed: [1] 2 3 4 ... 10
 1 
 postitatud: täna kell 11:39 
Autor Janno - viimane postitus Janno
palun lahkesti LEKKi poolt hääletada ja headele inimestele sõna levitada!

http://www.keskkonnategu.ee/kandidaadid

 2 
 postitatud: 21.11.17 15:51 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Janno
Pärnu zeitung kirjutab, jagan siinkohal hää sõbra ja jahikaaslase Lauri ürituse eduks:

Meres ujuvad kaheksaeurosed ahvenad

20. november 2017 23:59

https://f8.pmo.ee/O1ip9ldm7Q90QzVCjyJP1ikjtEc=/fit-in/2560x2560/filters:no_upscale()/nginx/o/2017/11/20/7327925t1hc73f.jpg
Märgis on kinnitatud kala esimese seljauime juurde. | FOTO: Lagle Matetski

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased märgistasid 7. ja 13. novembril Pärnu lahes ahvenaid. Märgised on roosat värvi ja kinnitatud kalade vasakule kehapoolele esimese seljauime tagumise osa juurde.

«Märgistamise eesmärk on välja selgitada, millal ja millises ulatuses liiguvad Lääne-Eesti merealade ahvenad ning kas üht Eesti rannikumere olulisemaid ahvenapüügipiirkondi Liivi lahte ja Väinamerd asustavad ahvenad moodustavad ühtse asurkonna või on teineteisest eraldatud,» selgitas mereinstituudi teadur Lauri Saks.

Märgistamine ja uurimistöö käib Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondi toel Liivi lahel ja vältab tänavu kevadest 2020. aastani.

«Kavas on kinnitada märgised 6000 ahvenale,» sõnas Saks. Kalade märgistamine on Saksa kinnitusel alles suurema töö algus. Teave ahvenate kohta koguneb märgistatud kalade püügi analüüsil.

Selleks paluvad mereinstituudi teadlased kõiki, nii kutselisi kalureid kui ka harrastuskalastajaid, kes püüavad märgistatud ahvena, anda sellest teada märgisel toodud kontaktandmetel lauri.saks@ut.ee või telefonil +372 5566 0908.

«Märgistamise ja taaspüügiandmete registreerimisel teeme koostööd RMK Põlula kalakasvatuskeskusega,» lisas Saks. «Põlula kalakasvatuskeskuse kaudu toimub ka taaspüügiandmete esitajate premeerimine, milleks on Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondist raha eraldatud.»

Taaspüügist teatamise eest makstav tasu on kaheksa eurot märgise kohta. Märgistatud kala taaspüügi teatesse tuleks kirja panna püütud kala liik, kuna samasuguste tähistega märgistatakse samas piirkonnas ka haugi, kelle taaspüükide kohta ootavad teadlased samuti tagasisidet. Oluline on üles kirjutada märgisel olev tekst ja number. Samuti on tähtsad kala püüdmise kuupäev ja viis.

Püügikoht tuleks teatada võimalikult täpselt geograafiliste koordinaatidega, mis on hõlpsasti leitavad maa-ameti geoportaalist http://geoportaal.maaamet.ee/. Lõpuks tuleks märgistatud kala mõõta ninast sabauimeotsani.

Märgistatud kala taaspüügist teatamise juurde tuleks veel lisada andmed teadaandja enda kohta ja see, kas tegu on kaluri või harrastuskalastajaga.

«Kõige parem on, kui taaspüügist teatatakse märgisele kirjutatud e-posti aadressil,» ütles Saks. «Siis saan kiiresti saata tagasiside selle kohta, mis selle kala kohta on teada. Näiteks kui kaugele on kala märgistamiskohast jõudnud ja kui pikk oli ta märgistamise ajal.»

Märgistatud kala võib tuua näiteks mereinstituudi Pärnu osakonda Vana-Sauga 28. Saks lisas, et kuna teadlased märgistavad ka alamõõdulisi kalu, ei pea märgistatud kala taaspüügi tõestamiseks tingimata surmama.

«Märgisega ahvena püüdmisest teatamiseks võib teha pildi kalast koos märgisega,» pakkus Saks välja. «Kui kalast ja märgisest koos tehtud pildilt ei ole võimalik märgise numbrit välja lugeda, tuleks ka märgis eraldi üles pildistada. Kala pildistamise juures võiks tema kõrvale asetada mingi kindla suurusega eseme, mille järgi saaks selle looma pikkuse kohta aimu. Näiteks joonlaua, tikutoosi või mündi.»

Esimesed ahvenad märgistasid teadlased käimasolevas uuringus 19. aprillil Hiiumaal ja Matsalu lahel.

Nüüdseks on märgistatud üle 3000 kala. Pool neist Väinameres ja pool Pärnu lahes. Taaspüüke on tulnud juba mõlemast piirkonnast. Seni on pikima rände teinud ahven ujunud üle 60 kilomeetri.

 3 
 postitatud: 20.10.17 20:28 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus tsuks
 tsuksil on ikka kama2 mis Kantsis ja Nupujõel toimub...

Janno ja Heigo:
Tulge palun ise isiklikult inimesi ikka headusepoole suunama!
 Koguaeg lennus ju.


Assanugis...Headusepoole...

Retti  läksk vist seda teed.?

 4 
 postitatud: 13.10.17 21:57 
Autor Supakas - viimane postitus Janno
Mulle on see tuttav tee. Kunagi sai samamoodi Ladoga-1 koju veetud ja looma moodi vaeva nähtud.
Oleneb mis konditsiooni sa teda ajada tahad.
Mulle oli ta peamiselt kalalkäimise paat. Seepärast tõmbasin vaid põhja puhtaks ja tegin kahekomponentse Hempeli krundiga üle. Muul poordil tõmbasin lahtise värvi maha ja mis kõvasti kinni oli, lihvisin naasama tasaseks. ja samuti krunt selga.

Pahtliks panin kahekomponentset klaaskiuga autopahtlit. Vaigutamiseks kasutasin polüestervaiku. Põhjatugevdusi tehes pead vaatama, kas suudad klaasriide ja vaiguga veekindlaks teha. Kui klaasriide alla niiskust satub siis see sealt enam välja ei tule ja mädanemisprotsess algab...

Vaiku ja klaasmatti sain paadiehitajate käest Pärnust. Vaata ja uuri, äkki saad Tartu kandi paaditöökodadega kaubale, Lähtel ntks on üks.

Neptun-2 kohta vt: http://motolodka.ru/mlneptun.htm
samal saidil ka plastkorpuste remondi kohta http://motolodka.ru/rem_sp.htm
Eesti veebis vt. https://foorum.kipper.ee/ -seal on plastpaatide remondi teemal jahutud küll.







 5 
 postitatud: 11.10.17 01:10 
Autor Supakas - viimane postitus Supakas
Tere Nupuklubi.

Noore mehena sai oma esimest unistust omada paati/kaatrit võibolla natuke kiirustatud aga tehtud ta sai.
Nimelt sai koju veetud siuke kaater nagu seda on neptun 2.  Kere ülemine osa mõnest kohast räsitud aga muidu täitsa terve ja komplektne.
Suure hooga sai siis kõik detailid küljest keeratud ja ülemine osa eraldatud alumisest.   Samuti põhjast kõik mädanenud puitdetailid eemaldatud ja uued lõigatud.

Internetist uurides sai ka mõrad klaasriide ja epoga paigatud.

Järgmine mure.   Kuidas oleks effektiivne kere vanast värvist puhastada ,et saaks pahteldada ja viimaks seda ka värvida.
Kas liivaprits oleks variant?

Mis vaiku kasutada põhjas ,et kinnistada puitdetailid lisaks poltidele.
Siin kohal siis ootaks soovitusi materjalidele ja hindadele.

Vabandan juba ette, tõesti kasutasin erinevaid otsinguid ,isegi vene foorumitsest proovisin nõu leida aga tulutult.

Parimat Toomas

http://soinepinnas.eu/neptun/neptun.jpg
http://soinepinnas.eu/neptun/neptun2.jpg
http://soinepinnas.eu/neptun/neptun3.jpg

 6 
 postitatud: 28.09.17 09:16 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Heigo 'niru' Kraav
Ma numbrit täpselt ei mäleta, aga selle maja kütmise kulu oli ikka suht üüratu. Suured pinnad kahekordse klaaspaketiga ja maakivist seinad paremat tulemust ei lubagi. Eks lodjalased unistavad, et vald võtaks halduskulu enda kanda, aga unustavad ära, et esiteks pole see hoone isegi mitte valla bilansis, et sinna võiks kulutusi teha ja ilmselt pole Luunja vald ka nii rikas, et sponsoreerida lillelaste tegevust, mis otseselt vallaelanikke ei puuduta. Jah, mõne koolilastele "looduskoolis" läbiviidud tunni eest võivad nad ju natuke maksta, aga selle rahaga kaugele ei seila. Iga vähekeni reaalselt mõtlev inimene saab aru, et kui juba RMK-l ei kannatanud nii kulukat projekti pidada, siis mingil MTÜ-l on see veel raskem. Ainult siit-sealt väljamangutud toetuste peal suurt siga ei tapa.
Jõudu lodjakodalastele, aga mina nendele ei panustaks. Muidugi äärmiselt kahju, et maja tühjana ja kasutuna seisab. Mina näen, et seda kohta suudab pidada ainult kas riik (millest ta hetkel loobunud on) või keski filantroop. Niiet hakakem Kantsi kõrtsu kõrvuti soojamaamerede privaatsaarte kõrval promoma, ehk soovib mõni saudi sheik omada miskit temajaoks nii eksklusiivset kui on seda tükike Emajõe-Suursood:)

 7 
 postitatud: 27.09.17 23:19 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Janno
http://tartu.postimees.ee/4251791/emajoe-suursoo-kulastuskeskuse-seis-on-endiselt-segane

Emajõe-Suursoo külastuskeskuse seis on endiselt segane
Jaan Olmaru

22. september 2017 11:11
RMK-le kuuluv Kavastu külas asuv Emajõe-Suursoo külastuskeskus on möödunud sügisest olnud igapäevakülastajatele suletud. Mis hoonest edasi saab, pole siiani teada. | FOTO: Kristjan Teedema

​Tänavu suvel riigi metsamajandamise keskuse (RMK) korraldatud Emajõe-Suursoo külastuskeskuse rendikonkurss tõi küll ühe tingimustele vastava huvilise, kuid rendileping on siiani sõlmimata.

RMK otsustas külastuskeskuse sulgeda möödunud aasta sügisel, kuna selle ülalpidamine oli majanduslikult liiga kulukas. Et maja ei jääks tühjalt seisma, kuulutas RMK tänavu mais välja konkursi, et leida hoonele ja selle ümbrusele uus rentnik.

Konkursi juhendi järgi tuli potentsiaalsel huvilisel arvestada mitmete tingimustega. Näiteks peab tulevane külastuskeskuse rentnik oma tegevuses arvestama õppeklassidesse tehtud broneeringutega ning võimaldama õppeklasse kasutada keskkonnahariduslikel eesmärkidel kõikidel huvilistel 2020. aasta augustini.

Ettenähtud tähtajaks ehk 7. juuniks laekus RMK-le vaid kaks avaldust, ainukesena vastas nõuetele Emajõe lodjaseltsi oma. Seltsi soov on rajada keskusesse looduskool.
Läbirääkimised pooleli

Lodjaseltsi esindaja Priit Jagomägi ütles, et nad võitsid küll rendikonkursi, aga kuna praegu on käimas läbirääkimised Luunja vallaga, on rendilepingu sõlmimine pooleli.

«Me tahtsime saada valla seisukohta, kas ka nemad oleks nõus meie looduskooli toetama. Aga nad ei tahtnud enne valimisi selle kohta otsust teha. Iseenesest oleks RMK nõus keskuse ka Luunja vallale andma, aga see vajab samuti volikogu heakskiitu,» rääkis ta.
Tulevikus saaks lodjaselts külastuskeskuse sadamas hoida ka oma uut kahemastilist lotja.

Jagomäe sõnul võiks külastuskeskuse juures olla sadam ning hoones tegutseda loodus- ja teaduskool. «See oleks mõeldud nii kooliõpilastele kui täiskasvanutele. Selline Tartu-lähedane veeteemaline looduskool,» täpsustas Jagomägi. Ta arvas, et ideaalis oleks keskus kogu aeg külastajatele avatud.

Suurematele rühmadele saaks aga õppepäevadeks või koolitusteks eraldi aegu broneerida. «Ja kui natukene investeerida, siis oleks võimalik keskuses isegi majutusteenust pakkuda. Praegu on seal tühi kolmas korrus,» selgitas Jagomägi.

Tulevikus saaks lodjaselts külastuskeskuse sadamas hoida ka oma uut kahemastilist lotja, sest sealt Peipsi poole minnes pole üle Emajõe enam sildu ega elektriliine. Ka praegu on Jagomägi lodjaga pikemaid Piirissaare sõite alustanud ja lõpetanud just sealt ning lodjaselts sooviks edaspidigi kasutada seda kodusadamana.

Suviti võiks Jagomäe arvates külastuskeskus olla aga endiselt selline koht, kus möödasõitvatel paadimeestel on põhjust peatuda. Kasvõi jäätise ostmiseks. «Seda tahaks kindlasti jätkata,» lausus ta.
Otsus pärast valimisi

See, kas lodjaselts RMKga lepingu sõlmib või ei, peaks Jagomäe sõnul selguma lähikuudel. «Selle aasta jooksul peame kokkuleppe ära sõlmima ja me ikka loodame, et saame Luunja valla ka kampa. Siiani takistas nende otsustamist haldusreform ja nüüd tulid valimised,» põhjendas ta praegust seisu.

Luunja vallavanem Aare Anderson ütles, et seltsiga on sel teemal aegade jooksul korduvalt räägitud, aga praeguseks pole vald teinud mingit otsust.

«Me pole jõudnud sellisele konkreetsele tasandile, et milline võiks valla roll seal olla. Oleme muidugi huvitatud, et keskus oleks aktiivses kasutuses ja avatud, aga kõik need kõnelused seisavad veel ees,» lausus Anderson. Ta lubas, et teema võetakse uuesti üles pärast valimisi.

 8 
 postitatud: 18.05.17 10:12 
Autor Kalapihlakas - viimane postitus Kalapihlakas
Singnol ACT-30, korralik parema käe rull, käik 4.1:1; veo tugevus 18Kg, rulli kaal 610 g, 4 kuullaagrit, 0,5 mm nööri mahutab 260 meetrit.
Saab saata ka Eesti piires, lisandub postiautomaadi kulu.
Hind 99 EUR-i

huvi korral kirjuta pihlakas.meri@gmail.com

 9 
 postitatud: 29.04.17 17:14 
Autor retti - viimane postitus retti
Vares
ole hea päästa ksf Saarmas liikmete lehele.Tänan.

 10 
 postitatud: 17.04.17 13:08 
Autor siiliema - viimane postitus siiliema
2017.a. I kvartalis toimusid iganädalased trennid erinevatel veekogudel, 1 aastavahetuse koosolek, osalesime 5 võistlusel ( Võrtsjärve Karikas, Tamula Kuldkalõkõne, EM jääaluses püügis Võrtsjärvel, Anne Karikas. Saadjärve Tinakala ).
Saavutused: 3 esikohta, 1 teine koht, 3 kolmandat, 1 neljas, 1 viies koht.

Lehed: [1] 2 3 4 ... 10

© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi