Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
09.07.20 08:02

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14076
Teemasid : 1472
Kasutajaid : 21876

Viimati registreerus: Šdult dŠ°ting sites in e
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Profiil  |  Näita postitusi
  Näita postitusi
Lehed: 1 2 3 4 [5] 6 7 8 ... 47
61  Kalapüük / Koos kalale / Re: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes postitatud: 16.03.10 09:55
Kaks korda olen sellist asja norras näinud, et lant + mingi mõtetu tilulilurakendus silikoon+suled+karvad+tuled+viled on kinni jäänud põhja, paadiga manööver, tuleb lahti, kala kah küljes, mõlemad korrad kass ja kõik krdi liblikadputukad järjest omale suhu ahmind, sisuliselt siis põhjas vedelev liikumatu rakendusemudru. See küll arusaamatu, läheb ja korjab põhjast suu miskit kalastuffi täis.
62  Kalapüük / Koos kalale / Re: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes postitatud: 12.03.10 19:51
Usk peabki kõva olema. Samalaadset miskit fosformuna kiitis üks jope üleeelmine aasta, et jube tegija, fosformuna, miski naiste võrkkotike küljes, et kalaliha või molluskeid sinna kotti toppida jms blabla, et tema sai ropult kasse täna, hakkasime rehkendama, me enamvähem paadipeale arvu teadsime, sai tegelt rauameestelt poolega pähe.
A see miskit ei loe tiat, reegel nr.1, alati kiida oma lante ja vidinaid ja tee teiste kama maha, reegel nr.2 - vaata reeglit nr.1
63  Kalapüük / Koos kalale / Re: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes postitatud: 12.03.10 13:15
Nagu igaühel, siis on mul kah oma luulu. Nimelt arvan, et kassile kõige parem siku on täisroostevabast siku, mitte roostevaba kest ja tina täis, vaid üleni roostevabast. See luulu on seotud sellega, et kui lööd kaks tinalanti omavahel kokku, siis teeb plöts, kaks rv kestaga kolmnurka lööd kokku, teeb kolks, kaks täisroostevaba lööd omavahel kokku, teeb kõllllllll.
Kassi püügil on põhja kolksutamine kohustuslik ja kolksude vaheline takt tuleb hoida mõistlik või kiirema triivi puhul nii aeglane, kui võimalik, tirgutamiskiirus mu meelest selle kala puhul ülioluline.Arvatavasti vajab see kala natuke aega, et kolisevasse rahusegajasse hambad sisse lüüa. Vahest võib lihatüki lisamine siku külge või siku lähedale olla ka väga hea.

Kummaline on see, et kui triivis tonkatad tinaplänni, lipsu ja kalalihatükiga, siis enamus saagist on uss, erilist vahet pole, kas kolksutad tinaga või lohiseb niisama, kassi ikka vähe trehvab. Niikui paned siku, kohe pilt muutub, kassi osakaal kohe suureneb.
64  Kalapüük / Koos kalale / Re: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes postitatud: 12.03.10 08:47
Esteks pole üldse naisekuju moodi need su koledad rauad, tissid puuduvad. Fosfori imepärasest võimest kala meelitada on mul täiesti kindel arvamus, sttagi ei loe see fosfor. Ei kunagi ei eestis ega norras fosfori imevõimet püüda rohkem, kui mittefosfor märganud, pole kuulnud ka, et keegi kuskil fosforiga lammutaks. Olen kunagi meeltesegaduses teinud värvikolmikuid norra lantidele, sinna mäkerdasin aluskuuli sisse fosforit, väga erksad ja ilusad värvid tulevad. Üks värvikonksudest muideks käivitus ka megahästi, hakkasin sellega saama täpptäpptäpp, 99 prossa lõua alt tragitud, ilmselt tahtis seda värvikuuli õgida ainult, a suur konks ei võimaldanud kogu kupatust alla neelata. Samas ei saa mitte midagi halba ka fosfori kohta öelda, osadel lantidel on triip fosforit sees, osadel fosforrüüs konksul, toimivad küll.....nagu iga teine lant.
Värviliste lantide eeliseks on värvid, ilusad värvilised asjad, olen näinud ise paanikat ja olnud paanikas, et nüüd rsk toimib ainult punamust või kollapunane või muu värv, a see paanika läheb ruttu üle. Ma ütleks, et suur osa värvitud lantidest või miskid halogrammkleebekad ja lakk jms on hämmastavalt vastupidavad, mõned käinud norras viis korda, mõni üksik koht ära taotud, ülejäänd värvivärk kenasti peal püsib.Pigem on mu meelest probleem tinalantide alumiste aasade vastupidamises, sihkest asja ise näinud, et ühel landil metsikult veenva paksu aasa peksab tunni ajaga lapikuks vastu põhja ja teise tinalandi suht peenike aas kestab ja kestab. Samas olen ostnud ka sihkest kräppi, et vette ei saanudki norra tretil, juba kastis viskas oma värvid maha koorudes.
Mis mõõdus ja kaalus sa em tahad seda lanti, mille näidise ja konksud selleks saatsid.

65  Kalapüük / Küsi nõu / Re: Juuksekarva lõhkiajamine? postitatud: 25.02.10 22:14
kas keegi suudab välja mõelda, kes peaks vastama nendele küsimustele, et kuidas seda seadust tõlgendada
66  Kalapüük / Küsi nõu / Re: Juuksekarva lõhkiajamine? postitatud: 25.02.10 18:25
See, et sul lubatud püügikohas mistahes arv püügikorras riistu on, pole seadusega keelatud ja see üheselt selge.

Mu meelest on just vastupidi. See ongi probleem. Mul võib olla kotis kakskümmend kaigast ja kui need kaikad pole varustatud landi või konksu vms, ehk kokkuvõttes pole nad midagi sellist, mis vastaks püügivahendi kirjeldusele, siis on kõik nagu ok. Kui spinnade küljes landid ja õngede küljes rakendused, siis oleneb inspektorist, kas norm mees või mitte.


67  Kalapüük / Küsi nõu / Re: Juuksekarva lõhkiajamine? postitatud: 24.02.10 12:26
Mul isiklikult pole kunagi probleemi olnud. Seaduseid olen ise lugenud aegajalt, mitte lähtunud, et mis teised vassivad või mis ma mäletan. Ükskord oli selline hea juhus, et üks teretuttavast inspektor oli mul paadi kõrval ja küsisin ta käest, et kas ta teab seadusi peast ja täpselt, arvas, et jah, küsisin siis, et kle näe, mul kaks lihtkäsikat kokku lükatud praegu paadis, hasplid rahakummiga külge jäetud, nendega reaalselt püüdsingi(saime kokku keskpäevasel lõunapausil paadisillal) ja näe mul poolirvakil ridvakott, kus on samamoodi hasplid(õngerakenduse hasplid) küljes veel vähemalt 5-6 ritva, et kuidas seaduse järgi tõlgendad. Ütles nii, et tema kaine mõistusega tõlgendab, et mina püüan/püüdsin kahe latiga, aga.....seaduse järgi saab ka tõlgendada, et viibin veekogul keelatud arvu püügivahenditega. See näide pole toodud aruteluks, kas ja kuidas saaks/peaks seadust tõlgendada ja kas inspektoril oli õigus, et saaks jne, vaid sellepärast, et ta lähtus kainest mõistusest, üks paide mees oli.
68  Kalapüük / Küsi nõu / Re: Juuksekarva lõhkiajamine? postitatud: 24.02.10 10:59
Mulle lisaks kindlustunnet , kui püügivahendite valmisoleks oleks seaduses määratletud ka spinna ja õngemeestele, kui võrgumeestel on klauslid umbes
- rullid traalnoodaga on kaetud ja kinni soritud;

 2) võrgud on kaetud ja kinni soritud;

 3) õngeliinid ja -konksud on suletud kastides.

siis võiks spinna ja õngemeestel olla näiteks, et asuvad kotis või kastis.
See annaks siis selle, et ma ei pea kuskil pead vaevama, et mitu püügivahendit mul on parasjagu kaasas ja kuidas seda tõlgendatakse, lubatud asjad paadis/kaldal/jääl jne, tagavara kastis/kotis.
69  Jutupaun / Muud jutud / Re: Huvitavad ajaleheartiklid postitatud: 24.02.10 06:29
Soome hesburger kett üritab hakata pakkuma latikast sööke
http://www.iltalehti.fi/ruoka/2010022111169023_ru.shtml

70  Kalapüük / Koos kalale / Re: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes postitatud: 22.02.10 08:13
See norra kalastusnädala reisi hind sõltub paljudest asjadest, nagu millal minnakse,millega minnakse, mis paadid, mitmekesi jms. Kõige kindlam viis enda kalastusreisi ligilähedase hinna teadasaamiseks on rehkendus, võtad paberi ja pliiatsi või exceli ja hakkad kulusi ritta panema - majadpaadid, laevapiletid, auto küttekulu, söök, oletatav paadi küttekulu, liidad, korrutad, jagad.
Paatidest ja ajast  sõltub näiteks niipalju
1maist
1maja+2alupaati, maksumus per molu ca 5094 eek
1maja+2arvorit(kajutiga paat) per molu ca 7156eek
enne 1 maid
1maja+2alupaati, maksumus per molu ca 4152eek
1maja+2arvorit(kajutiga paat) per molu ca 5919 eek

ehk juba siit näeb tuhandekrooniseid vahesid per molu.
Teine pool, ehk ülejäänud kulutused, nagu paadi ja autoküte jms on samuti kõikuv. Arvorimehed, kes paadist kõrgemat hinda maksid, need saavad iga ilmaga suht palju sõita, suht ökonoomne disla ja aktsiisivaba hind. Mõni mees sõidab päevaga ookeanil 50km, teine 150km, ühel võtab auto 8l/100km, teisel 12l/100, korrutame 2800km-ga kulu, saame 224/336 litra, seega ühel autotäiel per molu ca 300 krooksu kallim reis.
Mu käest on ikka küsitud, et nokle, ära vassi, ütle niisama, et mis siis kokku läheb reaalselt , siis olen vastanud, et vahemik on 9-12000 eek keskmiselt tingimusel, et minnakse variandis maja/2paati/kuuekesi, mis on kõige optimaalsem variant.
71  Kalapüük / Koos kalale / Re: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes postitatud: 17.02.10 08:09
Ma sain tony su tellimuse ja vastasin , miks arvad, et ei õnnestunud.
72  Kalapüük / Koos kalale / Re: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes postitatud: 16.02.10 08:09
Üks on niiöelda valmis jigi, raskuspea ja kumm küljes, üks tagavarasaba kaasas, kus konksu jaoks kanal sees, vahetus lihtne. Kes mu pool käinuid, on neid sabasi pakendites vahetanud ka, et kaks erinevat, pole takistusi teinud. Selle lisakolmiku rakendamine mu meelest kohustuslik. Ise uskusin s e d a artiklit, rakendasin kolmiku, haakimine raudne, ühtegi jama pold. Samas 800xt ütles, et palja kummiga püüdis ja sabasi läks.
Kes kummiga püüki skeptiliselt suhtub, see vaadaku samalt lehelt p ä e v i k u t nii, et võtad aasta, siis kalaliigi ja sirvid ja näed, mis on püügivahendiks olnud, osade kalaliikide puhul on kumm konkurentsitu liider.
73  Kalapüük / Koos kalale / Re: Põhja-Norra ookeanipüük 2010 Skjervoj, Spakenes postitatud: 15.02.10 14:34
Kergitan. Kergitage ka, kellel mehi puudu, kellel mehi üle.
Mul s i h k e s i kummilutte pakkuda see aasta, muud norra kraami ka.
74  Kalapüük / Küsi nõu / Re: Juuksekarva lõhkiajamine? postitatud: 12.02.10 07:07
Omal pole probleemi olnud ei suvel ega talvel, kõik kes mind kontrollinud, on normaalsed inimesed olnud. Mingid aastad tagasi sõber käreveres öösel tonkatas, oma tonkad pani hommikul selja taha kõrkja sisse püsti, püüdis käsikaga, tuli üks ennasttäis mittenormaalne, paukus ja kirjutas, kuigi selge oli asi, et inimlikust seisukohast miskit ei rikutud.

Arvatavasti on mingitel juhtudel vaja pahade jaoks mingit seaduse pügalat, et neid korrale kutsuda. Keeluajal või keelukohas ritvadevärkidega viibimisel peaks ju mingi põhjus/põhjendus olema, mu meelest ei kõlba see põhjendus, et jah siin püüda ei tohi, ma lihtsalt jalutan siin ritvadega.
Konkreetne näide võimalikust konfliktist, kus võib nii ja naapidi asja tõlgendada. Sõidad kevadel paadiga peipsile, jõgi ise keeluala, mina ise teeks seda nii, et kõik tokid oleks ridvakotis ja lante poleks ühelgi spinnal küljes, kes teeks seda nii, et spinnad paadis lahtiselt ja landid küljes, neil ei pruugi asja lahtiseletamine sujuvalt minna.

Mõistlik oleks teha seadusemuudatuse ettepanek, mis reguleeriks ära püügivahendite valmisoleku spinna ja õngemeestele, vastavalt peaks siis oma tagavaratokke ka hoidma.
75  Jutupaun / Muud jutud / paadimaksu vastu postitatud: 10.02.10 13:23
http://www.estboat.ee/paadimaks/
Lehed: 1 2 3 4 [5] 6 7 8 ... 47

© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi