Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
25.06.17 20:19

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 13820
Teemasid : 1443
Kasutajaid : 2845

Viimati registreerus: miacp60
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Profiil  |  Näita postitusi
  Näita postitusi
Lehed: [1] 2 3 4 ... 17
1  Jutupaun / Muud jutud / Arengud Emajõe Suursoos postitatud: 24.03.17 16:31
http://tartu.postimees.ee/4053967/uuenevale-opperajale-paaseb-ka-ratastooliga
Uuenevale õpperajale pääseb ka ratastooliga

Jaan Olmaru
22. märts 2017 15:14

13 aastat tagasi rajatud ja nüüdseks amortiseerunud Emajõe õpperada saab uue ilme. | FOTO: Sille Annuk
Riigimetsa majandamise keskus korrastab veidi üle 80 000 euro eest Kavastus asuvat Emajõe-äärset õpperada ning selle äärde jäävaid lõkkekohti. «Emajõe õpperada otsustati rekonstrueerida, kuna see polnud enam turvaline,» rääkis riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Lõuna-Eesti piirkonna külastusala juht Malle Oras. «Laudteed ja sillad olid amortiseerunud, samuti vajas uuendamist teave ja korrastamist lõkkekohad,» lisas ta.

Uuendustööde käigus ehitataksegi jõe äärde täiesti uus laudrada, rajatakse puhkeplatvormid, uus sild, infotahvel, suunaviidad ja huvipunktid ning tehakse korda lõkkekohad. Võrreldes varasemaga on uus rada palju paremini läbitav ning raja järsud kaldaäärsed kohad varustatud piiretega.

«Kui vanal õpperajal oli vaid märjemates kohtades kitsas laudtee, siis uus rada on algusest kuni teise lõkkekohani ehk umbes 700 meetri pikkuselt 1,2 meetrit lai. Seal saab liikuda lahedasti nii lapsevankri kui ratastooliga. Ülejäänud rajal on 65 sentimeetri laiune laudtee,» kirjeldas Oras.

Lubatakse telkida

Umbes kaks kilomeetrit pikk õpperada kulgeb valdavalt madalsoometsas ja selle ääres on kaks kuni 20 inimest mahutavat pinkidega ääristatud puhkeplatvormi.

Raja algusest umbkaudu kilomeetri kaugusel hakkab paiknema 1,5 meetri kõrgune vaateplatvorm, millelt saab vaadelda luhaniidu elustikku ja nautida vaadet Emajõele.

Lõkkekohtades korrastatakse grillrestidega lõkkeasemed, uuendatakse pingid ja lisatakse lõkkepuude varjualused. Pärast uuenduskuuri saab kahe lõkkekoha ääres ka telkida.

Uuendustöid teeb RSJ Ehituse OÜ, kes võitis möödunud sügisel korraldatud riigihanke. Firma juhataja Janno Rästa sõnul on siiani käinud suuresti vajaliku puitmaterjali ettevalmistus ning hiljemalt uuel nädalal alustatakse laudteede ehitust.

Lepingu järgi peab uuendatud matkarada valmis saama juuli lõpuks.
«See on väga pikk protsess ja me pole praeguseks veel väga kaugele jõudnud,» rääkis Rästa. «Kuna nüüd tulid ka sulailmad ja teed ei ole külmunud, siis ei saanud materjali peale vedada. Aga sel nädalal saame loodetavasti alustada.» Töid alustataksegi laudteede rajamisega.

Lepingu järgi peab uuendatud rada valmis olema juuli lõpuks. Senikaua on jõe äär huvilistele suletud. «Jah, praegu rajal liikuda ei saa ja tegelikult on see isegi keelatud,» sõnas Rästa.

Emajõe õpperaja uuendamise kogumaksumus on 83 000 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus on 85 protsenti ning RMK omafinantseering 15 protsenti.

Malle Orase sõnul valmis Emajõe õpperada 2004. aastal ning see avati koos Emajõe-Suursoo külastuskeskusega. Viimase viie aasta jooksul käis rajal 2500–3500 inimest aastas. «Loodetavasti suureneb külastus pärast raja uuendamist tuntavalt,» sõnas ta.

Keskuse saatus selgumas

Paari nädala jooksul peaks selguma ka Emajõe-Suursoo külastuskeskuse saatus, mille RMK otsustas läinud sügisel sulgeda. RMK jurist Marje Kask ütles, et valmistatakse ette valikpakkumist, leidmaks majale loodusega seotud tegevusi pakkuv rentnik. «On olnud paar huvilist,» ütles ta.
2  Jutupaun / Muud jutud / Käputäis harrastajaid seab kalavaru ohtu postitatud: 23.02.17 11:30
Huvitavad arengud Pärnu zeitungist:

Käputäis harrastajaid seab kalavaru ohtu
Sirle Matt
reporter

22. veebruar 2017 00:00

http://f8.pmo.ee/6gPEFiWomeKqGPrJg8XFdSWvorE=/900x485/smart/nginx/o/2017/02/21/6362989t1hf687.jpg
Soodsate jääolude korral ulatub Pärnu lahel ja jõel tirgutajate hulk tuhandeteni. | FOTO: Urmas Luik

Kutseline kalur Raio Piiroja rääkis, et 90 protsenti harrastajaid on kirglikud, ent igati korralikud kalamehed. Probleeme valmistab kümme protsenti kalureist, kes on harrastuspüügist teinud endale elatusallika. “Kutsume neid kutselisteks harrastajateks,” sõnas Piiroja.

Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus usub, et ülemäära suurte püügihulkade puhul on tegu organiseeritud majandusharuga. “Harrastuspüügist jääb asi kaugele,” märkis ta.

Keskkonnainspektsiooni vaatlused ja proovikaalumised näitavad, et osa harrastuskalureid püüab väga suuri koguseid. Usinamate saagid küünivad päevas 30–40 kiloni. Suurim kogus, mis inspektoritel on õnnestunud tuvastada, oli Õmbluse andmetel 48 kilo.

Õmbluse teada rendib osa väljastpoolt tulevaid harrastuskalamehi siin hooajal elamist. “Ei saa ju muud valikut olla, kui et nad tulevadki siia püügiga raha teenima. Leidub keegi, kes saagi nende käest ära ostab,” rääkis ta.
Usinamate saagid ulatuvad 30-40 kiloni

Piiroja meelest ei tasu siunata üksnes harrastuskalamehi, sest tirgutajate käest ostavad kutselisedki, kes panevad koguse kirja oma püütuna ja annavad selle legaalse kalana kõrgema hinna eest kokkuostu. “See on hõlptulu teenimine. Peame tunnistama, et meiegi hulgas leidub tõrvatilku,” möönis Piiroja.

Keskkonnainspektisooni käed jäävad siin aga lühikeseks, sest ostu ja müüki on väga raske tuvastada. “Peame nägema, et müük toimus. Seda avalikult ei tehta,” nentis Õmblus.

Õmbluse jutu järgi saavad inspektorid vaid konstateerida püütud kogust ja kontrollida, et alamõõdulisi kalu sees ei oleks, sest Eesti seaduste kohaselt pole harrastajate püügikogused piiratud. Püügihulga piiramine peab Õmbluse jutu järgi seadusandlikul tasemel lahenduse leidma.

“Kontrollime, mõõdame ja kui avastame alamõõdulise, saame püüdjat karistada. Kui suure koguse keegi mõõdulist kala püüab ja mis sellest pärast saab, sinna ei saa me midagi parata,” rääkis Õmblus.

Isegi alamõõduliste kalade püüki on keeruline tuvastada, sest inspektorid teevad järelevalvet vormiriietuses ja nende sõidukitel keskkonnainspektsiooni tähistus. Õmblus teab, et kui inspektorid lähenevad, visatakse eelnevalt eraldi kotti sorteeritud alamõõdulised kalad maha. “Oleme küll korjanud neid jää pealt, kuid peame tuvastame isiku, kes need kalad püüdis. Kui me pole näinud, ei saa midagi teha,” selgitas Õmblus.

Õmbluse sõnade kohaselt on alamõõduliste kalade püügiga tänavu vahele jäänud üksikuid ja need on pigem väikeste koguste püüdjad, kelle kalade mõõt on jäänud piiri peale.

Piiroja jutu järgi jääb pool ebaseaduslikult edasi müüdud kalade kogusest Eestisse ja poole viivad siin püüdmas käivad Läti kalurid Eestist välja. Piiroja arvates oleks lahendus vabaneda ebaseaduslikest kokkuostjatest ja harrastuspüügile kehtestada päevane püügilimiit. “Piirangu suurus tuleb harrastajatega läbi rääkida. Ühtlasi püüda võimalikult keeruliseks teha kutseliste elu, kes kala neilt kokku ostavad. Kui inimestel poleks kala kuhugi panna, siis probleem laheneks,” pakkus ta.

Näiteks Lätis on kehtestatud väga detailsed piirangud päevasele saagile ühe inimese kohta. Ahvenat, mis on Pärnu lahes põhiline jääpüügi kala, tohib inimene püüda merest kümme ja siseveekogust viis kilo päevas.

Tartu ülikooli ihtüoloog Heli Shpilevi hinnangul on ahvena varu praegu kestlik, kuigi on märgid sellest, et paari aasta jooksul võib varu väheneda. Shpilevi sõnutsi seisneb probleem selles, et kui kutseliste kalurite püügikogused registreeritakse ja saab jälgida, kui palju kalavarust on välja võetud, valitseb ahvena puhul talvise tirgupüügi tõttu määramatus. Seetõttu on keeruline kalavaru adekvaatselt hinnata.

Tema juttu mööda ei tohiks harrastajate püügikogus väga suureks minna, muidu tekib varule liiga suur püügisurve ja varu muutub ebastabiilsemaks.

Piiroja peab kahetsusväärseks, et osa kutselisi kalureid ei saa aru, et ebaseaduslikult kala kokku ostes saevad nad sedasama oksa, millel ise istuvad. “Kui kalavaru väheneb, saab ta ise vähem kala. Varu kahanedes kehtestatakse kutselistele püügipiirangud,” rääkis ta.

Shpilevi arvates võiks pigem harrastajatele kogusepiirangud kehtestada, kui et tõsta püügitasu, sest harrastuskalapüük on puhkamis- ja ajaveetmisviis värskes õhus. “Seda ei tohi teha niisama kalliks kui golfi mängimist,” leidis ta.

Kaldarohus vedeles mitu ämbritäit alamõõdulisi ahvenaid

Pärnu Postimehe lugejale avanes pühapäeva hommikul Tahkuranna vallas Raemetsa lähistel vaatepilt, kus kaldaäärsesse rohupuhmasse oli visatud mitu ämbritäit tõenäoliselt alamõõdulisi ahvenaid.

Leidja pidas tõenäoliseks, et kalad on metsa alla visanud Läti kalamehed, sest Eesti numbrimärkidega autosid sealkandis eelnevatel päevadel näha polnud. Mereahvena alammõõduks on kehtestatud 19 sentimeetrit ninamiku tipust sabauime lõpuni või 16 sentimeetrit ninamiku tipust sabauime keskmiste kiirte alguseni.

Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks neist mõõtudest on võrdne alammõõduga või ületab seda.


Ja teine artikkel samas lehes:

Minister plaanib tulevaks hooajaks harrastuskalapüügile päevalimiiti
Sirle Matt
reporter

22. veebruar 2017 11:26
http://f11.pmo.ee/vafCits5B94IeBOPG1umqt3981w=/900x485/filters:focal(1376x232:3333x2221)/nginx/o/2017/02/22/6364075t1h994d.jpg
Keskkonnaminister Marko Pomerants | FOTO: Urmas Luik

Eile Pärnut väisanud ja nii kutseliste kalurite kui ka harrastuspüüdjatega kohtunud keskkonnaminister Marko Pomerants rääkis, et temani on siiani jõudnud eri seisukohad: kas harrastuspüügile päevalimiidi kehtestamine võiks pakkuda lahenduse musta kalaäri lõpetamiseks või ei. Pomerantsi ütlust mööda pidasid nii Pärnumaa kutselised kalamehed kui ka harrastajad mõistlikuks mõtet, et jääalusele ahvena harrastuspüügile seataks päevalimiit.

Minister rääkis veel, et ebaseadusliku edasimüügiga võitlemiseks tuleb valida lihtne meetod. "Me ei saa eeldada, et oleks kusagilt tohutu keskkonnainspektorite armee võtta. Seetõttu võiks päevalimiidi kehtestada," märkis ta.

Ministri sõnutsi saab uued reeglid kehtima panna järgmisest hooajast. Kaaluda tuleb, kas limiit peaks olema määratud kilogrammides või tükkides. "Kui keskkonnainspektor jääle satub, on tükke hõlpsam lugeda, alamõõdulisi välja sortida," arutles ta.

Harrastuskalastajad pakkusid välja idee, et vabatahtlikud hakkavad keskkonnainspektsioonile osutama samasugust abi, nagu seda tehakse Põhja-Eestis lõhejõgedel kudemise aegu. "Nad panevad pundi kokku. Võib-olla saab harrastajate abiga järelevalvet tõhustada."

Ühe võimaliku piirangu suurusena käis ministri sõnutsi jutust läbi 20 kilogrammi limiit. "Aga me ei takerdunud sellesse. Pigem on oluline, et inimesed saavad vajadusest ühtmoodi aru," teatas Pomerants.

See, et osa harrastajaid on kalapüügist teinud endale elatusallika, kuigi Eesti seaduste järgi nad saaki edasi müüa ei tohiks, on Pomerantsi sõnutsi nii harrastajate kui ka kutseliste kalameeste arvates olukord, mis vajab muutmist. "Probleemi näevad mõlemad," sõnas ta.
3  Jutupaun / Muud jutud / Tselluloositehas Nupujõele? postitatud: 01.02.17 23:17
Dorpati zeitung kirjutab, et töösturitel plaan suur tselluloositehas Emajõe äärde püsti panna.
Kahtlane lugu, keskkonnareostuse oht tundub üsna suur...

http://tartu.postimees.ee/3993733/tartu-laehistele-emajoe-kaldale-plaanitakse-voimsat-tselluloositehast

Tartu lähistele Emajõe kaldale plaanitakse võimsat tselluloositehast22
Jaan Olmaru
27. jaanuar 2017 09:22

Metsatöösturid on käinud välja plaani panna Eestis püsti miljard eurot maksev puidu rafineerimise tehas. Nüüd on nad sellele ka asukoha välja valinud.

Kõrgtehnoloogilist tselluloositehast plaanivad Eesti metsatöösturid leiavad, et ligi sajale hektarile rajatav tööstus sobiks kõige paremini Tartu külje alla Emajõe äärde.

«Seal ei saagi palju muid võimalusi olla, sest Eestis on ainult kolm jõge, kus on piisavalt vett: Pärnu jõe alamjooks, Narva jõgi ja Suur Emajõgi,» ütles investorite rühma Est-For Investi OÜ juhatuse liige Margus Kohava.

«Lisaks peab seal olema väga hea logistiline ühendus ja raudtee, mis läheks suhteliselt otse Läti suunas. Pärnul ega Narval seda ei ole. Seega on meie esimene valik Suure Emajõe piirkond,» selgitas ta.

Tehase täpne asukoht selgub planeerimise käigus. «Võimalik piirkond on kuni 15 kilomeetrit üles- ja allavoolu,» täpsustas Kohava.

Ta plaanib  esmaspäeval anda riigihalduse ministrile Mihhail Korbile üle taotluse algatada riigi eriplaneering.
Linnapea jutul

Teisipäeval kohtusid Margus Kohava ja Est-For Investi OÜ teine juhatuse liige Aadu Polli Tartu linnapea Urmas Klaasiga, kelle sõnul on tehase rajamisel olulisim tagada Emajõe vee puhtus.
Plaanitav tehas annaks otseselt tööd umbes kahesajale inimesele, kellest suurem osa oleks kõrgharidusega spetsialistid.

«Tartlastele on elukeskkond, sealhulgas Emajõe vee puhtus, väga oluline,» ütles linnapea. Ta tõdes, et mõistab investeeringu ja loodavate töökohtade majanduslikku tähtsust. Kuna aga Tartu linnale on esmatähtis keskkonnaküsimus, tuleb enne tehase rajamist teha põhjalikke uuringuid.

Pärast linnapeaga kohtumist käisid Kohava ja Polli rääkimas Eesti keskkonnaühenduste koja liikmetega.

Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et keskkonnamõjude hindamiseks on infot veel vähe. «Üks suuremaid küsimusi on kindlasti tehase suur veetarve, esialgsete arvutuste järgi 0,85 kanti sekundis. Teiseks aga jõkke tagasi juhitava vee kvaliteet ja temperatuur,» rääkis ta. Samuti tuleb otsustada, mis saab tootmisjääkidest, sest tehases tekib aastas umbes 100 000 tonni tuhka.

Tüüri tegi murelikuks ka tehase mõju Eesti metsadele, sest toorainena tarbib see  kolm miljonit kuupmeetrit puitu aastas.

«See on äärmiselt suur kogus. Eesti majandusmetsade netojuurdekasv aastas on 11,8 miljonit tihumeetrit ning raiemahu suure kasvuga oleme juba praegu piirini jõudnud või selle isegi ületanud,» lausus ta.
Teadlaste abiga

Kohava ütles, et tehase veetarve on tõesti suur. Siiski kulus varem ühe tonni tselluloosi tootmiseks umbes sada kuupmeetrit vett, tänapäeval on veekulu neli korda väiksem. Toorainest on plaanitud tuua kolmandik puitu Põhja-Lätist.

Tehase keskkonnamõjud tuleb Kohava sõnul välja selgitada planeerimise käigus. Seda tahetakse teha kindlasti avalikult, kaasates Eesti parimad keskkonnaspetsialistid ja -teadlased.

«Jõe seisund ei tohi tootmise tagajärjel halveneda. Kui see ei õnnestu, ei saa seda tehast ehitada,» oli ta linnapeaga ühel meelel.

Plaanitav tehas annaks otseselt tööd umbes kahesajale inimesele, kellest suurem osa oleks kõrgharidusega spetsialistid.

Tselluloositehasega oleksid seotud ka logistikud ja muud tugiüksused, seega annaks tehas kaudselt tööd veel 500–700 inimesele.

Rühm metsatööstureid teatas paar nädalat tagasi, et plaanib investeerida Eesti metsatööstusesse miljard eurot, rajades kõrgtehnoloogial töötava puidurafineerimistehase.

Tehas võiks valmida aastaks 2022.

http://f7.pmo.ee/IV11k6DfVwZdKfUm6mvClNuN58w=/1x1:2882x1606/900x485/smart/nginx/o/2017/01/26/6282047t1hd3c4.jpg
4  Täika / Muud kuulutused / tööpakkumine kalastajale postitatud: 26.04.16 13:01
VIITANET pakub tööd:

Parim suvetöökoht kalastajale!

Sinu ülesandeks on ühe kuu jooksul uuendada ViitaNeti FB-lehte, kus kajastad oma kalalkäike. Töö piirkonna valid ise ning soovitatavalt seal, kus parajasti näkkab. Töö perioodiks on 30 päeva ajavahemikul 20.06 – 31.08.2016
Eeldame sinult kogemusi kalapüügist, paati, kaamerat, head kirjutamise oskust ja vähemalt 18-aastast vanust.

Pakume sulle sõltumatut ja vastutavat tööd vabas õhus, millega saad tegelda kasvõi oma suvekodus. Tööpäeva pikkuse üle otsustad sina ise. Püügivahendid 250¤ väärtuses annab sulle ViitaNet.
Ametikohti, kuhu kandideerida on kaks. Üks on kalastajale, kes harrastab võrgupüüki ning omab võrguluba. Teine töökoht kalastajale, kes kasutab harrastuspüügivahendeid - spinning, õng jmt. Eriti tore oleks kui püüad ka vähimõrra, kadiska või põhjaõngejadaga.
Laigi seda tööpakkumist ning saada vabas vormis ennast tutvustav tekst koos mõne pildiga oma kenast saagist, lisaks avaldus ja palgasoov e-posti teel anneli@viitanet.ee hiljemalt 31.05.2016
Maili pealkirjaks pane: Suvetöökoha avaldus.

https://www.facebook.com/212297375448416/photos/a.508037745874376.120594.212297375448416/1194841510527326/?type=3&fref=nf
5  Täika / Muud kuulutused / Re: ära anda vihmaussikasvandus postitatud: 23.03.16 21:23
täna uurisin, sain teada et on alles. saadan kontaktnumbri privaatsõnumiga.
6  Jutupaun / Muud jutud / Re: Huvitavad ajaleheartiklid postitatud: 28.01.16 15:20
lennukad teooriad Pärnu lahe asjus:
http://maaelu.postimees.ee/3485161/urmas-margus-kutseline-kalur-vorgumeister-ja-ausambapustitaja?-kutseline-kalur-vorgumeister-ja-ausambapustitaja=

Urmas Margus – kutseline kalur, võrgumeister ja ausambapüstitaja1
28. jaanuar 2016 07:25
Toomas ¦alda,
maaelu@ajaleht.ee
http://f.pmo.ee/f/2016/01/28/4911053t100h0632.jpg
Urmas Margus tõdeb, et kutselistel kaluritel on palju teemasid, milles neil on ametnike omast teistsugune arusaam. Foto: Toomas ¦alda

Pärnus Raekülas Kalevi puiesteel võrgupoodi pidav Urmas Margus on tegus mees: tänaseks pool sajandit on ta olnud professionaalne kalur, tema tehtud mõrrad ja võrgud on hinnas nii Eestis kui kaugemalgi, tema eestvõttel on valminud mitu ausammast, neist tuntuim Vallikääru viidikate massilise suremisega seoses püstitatu.

Kalapüügipisik nakatas väikese Urmase poisikesepõlves, mil onu ta merele kaasa võttis. „Aerud olid mitu korda pikemad kui mina ja hirmrasked, peopesad olid peagi villis,” meenutab ta. Aga mõningatest ebameeldivustest hoolimata kasvas temast mees, kelle kogu elu on olnud nii või teisiti seotud kalapüügiga. 1966. aastal läks Margus kalamajandisse kaluriks, vahele tuli Nõukogude armee, mis viis meie loo peategelase Egiptusesse, aga eluga ja tervelt koju naastes jätkas ta rahumeelset kaluritööd.

„Palka maksti ikka püütud koguse pealt. Nõukogude võimu ajal küll aeti tööle, aga muret oli vähem – said kala, said raha. Praegu on kutseline kalur iseenda peremees, aga töö ei piirdu vaid püügiga: lisanduvad realiseerimine, materjalide hankimine, sajale ametkonnale aruandmine. Hind oli kindel – püüad palju püüad, saad kilost ikka sama hinna. Praegu on merele minnes üks hind, tuled tagasi, hoopis teine ja reeglina väiksem. Kui kala on vähe, on hind normaalne, kui tuleb rohkem, ütleb kokkuostja, et hind on selline, müü või jäta omale. Ja kokkuostjad pakuvad millegipärast kõik ühte ja sama hinda … Möödunud kevadel oli korralik ahvenasaak, püüdsin koos paarimeestega 30 tonni, aga arvestatavat tasu ei saanud, sest mida rohkem kaupa, seda odavam hind, tekkis ülepakkumine. Tavaline oli 1,50 kuni kolm eurot, siis langetati kokkuostuhind 30 sendile. Mina teen tööd, kannan kulusid, kalavaru kahaneb ja siis saan 30 senti kilost. Sügisel oli vimmaga sama lugu. Pean sama summa eest mitu korda rohkem rügama,” kirjeldab Urmas Margus kutselise kaluri argipäeva.     

     Seda varianti, et kala püüdjalt otse tarbijale müüa, enam sisuliselt ei eksisteeri. „Otsemüüki jääb järjest vähemaks. Kai ääres käivad ainult vanakesed. Tuleb, ühes käes kepp, teises sendid, ja ütleb mulle, eakale mehele, et kuule poja, anna mulle paar särge või nurgu. Panen kalakasti kai peale ja lasen tal tasuta valida nii palju, kui ise soovib. Ostujõulisel rahval on lihtsam tuua marketist forelli- või lõhefileed. See hakkab küll paljusid ära tüütama, aga kai äärde ostma tulla ja pärast ise kala puhastama hakata ei viitsita. Kevadel veel esimest jääräime tahetakse. Seda ei tohi inimese söögikalana müüa, aga loomatoiduna võib,” ütleb Margus, teeb silmad suureks ja vaikib kõnekalt.

      Kutselistel kaluritel on palju teemasid, milles neil on ametnike omast teistsugune arusaam. „Kõik ametnikud räägivad, et koha ja ahven on punase laterna tsoonis ehk et varud on viletsas seisus, püüki tuleb piirata. Kehtestati kudemisaegne kohapüügikeeld. Ühelt poolt õige, aga mõrrameestel on see põhiline kohapüügi aeg. Pärast kudemist koha mõrda ei lähe. Korralikku saaki saavad landimehed, mitte kutselised kalurid. Ja kui kohavarud tänu kudemisaegsele püügikeelule kasvavad, läheb hind ka alla, ülepakkumisega pole jälle mõtet püüda. Ise ma seda eriti ei poolda, aga üks variant oleks kohapüüki limiteerida nagu räime puhul. Näiteks pool tonni koha mõrra kohta,” üritab Margus kirikut keset küla nihutada.

      Kõik teavad, et kutseliste kalurite ja harrastuspüüdjate huvid on sageli vastandlikud ja Urmas Margus on siinkohal avameelne: „Riik on kuri oma kalavarude peale. Pärnu lahes on kutselistele kaluritele väljastatud 244 püügiluba, harrastuspüüdjaid on kogu Eestis umbes 300 000, kellest enamus käib ka siin püüdmas. Kes nüüd rohkem kahju teeb? Sealjuures harrastajate arv ja surve kalavarudele kasvab. Harrastuspüüdjaid kontrolli alla saada ei suudeta, aga kurjategijad oleme meie, piirangud tehakse meile. Samas on landiga püüdmine kalale palju hullem. Landil on kolm kolmeharulist konksu. Kala läheb lanti ründama ja kui konksud talle ka suhu kinni ei hakka, kahjustavad need teda kõhu alt, küljelt või seljalt. Kui alamõõduline kala visataksegi tagasi, siis ega temast õiget elulooma enam pole. Olen teinud ettepaneku, et võiks lubada kasutada ühe konksuga ilma kidata lanti, nii ei lõhuks kalal vähemalt lõuga ära. Ja ega neid alamõõdulisi kalu tegelikkuses just palju tagasi ei visata. Kalakaitse mehed on ise rääkinud, et kui neid nähakse, on korraga meri hulpivaid alamõõdulisi kalu täis ja keegi ei tea, kelle omad need on. Paraku ei ole meil populaarne püüda nii, nagu välismaal paljud teevad: püüavad ja lasevad lahti. See oleks õige harrastamine.” Ise on Margus viis aastakümmet nii hakkama saanud, et inspektoritega pole tal tõsisemaid probleeme polnud – see on omaette saavutus.

     Harrastuspüüdjad kala kokkuostjale müüa ei tohi, aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. „Moodustatakse näiteks kümnemeheline punt, kellest ühe nimel ostetakse kümne võrgu püügiluba ja püütu realiseeritakse selle ühe kaudu. Ma usun, et keskkonnainspektsioon teab väga hästi, kes harrastajate püütud kala realiseerimisega tegelevad, aga käed jäävad lühikeseks. Lõunanaabrid rendivad mingi talu, elavad seal jäätulekust kuni -minekuni, püüavad ahvenat ja kui paras ports käes, sõidab üks mees Lätti realiseerima ja tuleb tagasi uue koorma järgi. See ei lähe kuhugi kirja.”

       Urmas Margus ise võõrandas oma võrgupüügiõigused hiljuti, alles on 18 mõrra püügiõigus, mida on tema sõnul rohkem, kui ühele mehele vaja. „Las nooremad mehed tegelevad jääaluse võrgupüügiga, olen ise külmetanud piisavalt,” kostab ta, „mõnel on ainult kümne võrgu luba ja imestan, kuidas nad sellega ära elavad. Kui tahad ära elada, peab olema 20–30 võrku, vähemaga lihtsalt pead seadusi rikkuma.”

       Kui kutselisi kalureid on ikkagi suhteliselt palju, siis hoopis haruldasem on Urmas Marguse teine leivateenimise viis: tal on Pärnus Kalevi puiesteel võrgupood ja töökoda.

Poes pakub ta võrgumaterjali ja kutselistele kaluritele mõeldud tarvikuid. Tellimise peale teeb ta ise mõrdasid ja võrke. „Poisikesena tasapisi õppisin vanemate meeste kõrvalt. Nõukogude ajal tegin enda jaoks, aga riigikorra muutudes lisandus hulk uusi kalureid, kes oskasid ainult mõrrast kalu välja võtta. Siis hakkasin müügiks ka tegema, nii mõrdu kui ka võrkusid. Olen teinud Peipsile, Võrtsjärvele, Venemaale, isegi Kasahstani on viis mõrda läinud. Mul on oma nipid, mis jäävad ärisaladuseks. On püütud järele teha, aga ei õnnestu – välja näeb sarnane, aga ei püüa.” Kõik nõuab teadmisi ja kogemusi: mõrra lina, nöörid, tinanöörid, raamid, alla valatud raskused, ankrud – materjalist oleneb väga palju. Käsitsi mõrdade ja võrkude tegemist käib ta Salatsis lõunanaabritelegi õpetamas.

     Parimatel aastatel on Margusel kaubaks läinud üle kahekümne mõrra. Üks mõrd maksab umbes 5000 eurot ja selle tegemine võtab hea jupi aega. „Mul on kaluri uni: kolme-nelja paiku ärkan, siis nokitsen vaikselt.” Põhimõtteliselt teeb ta ainult lõpuni valmis mõrdu, sest nii saab ta ka vastutada. „Hakkan tegema siis, kui tellimus tuleb ja ainult lepinguga. Muidu teen valmis ja siis ei tahagi.” Võrke on mees teinud igat sorti ja neidki enamasti tellimuse peale. Lattu varuks teeb ta ainult kindla peale minevat kaupa.

       Niinimetatud Hiina võrkude kohta ütleb Margus konkreetselt, et need on salapüüdjate kraam, mille omanikul pole kahju, kui kalakaitse need tihedasilmalised võrgud püügilt eemaldab ja konfiskeerib. „Ise pole nendega püüdnud. Kahjuks kasutavad neid ka mõned kutselised kalurid, kõik ei ole päris ausad mehed. Ühel saarel on näiteks täitsa oma kalapüügiseadused ...”

       Võrgupoe ärilise poole kohta ütleb omanik, et nälga ei sure ega rikkaks ei saa, aga vähemalt on tegevust. „Kogu Eestist käiakse – põhjarannikult, Peipsi äärest, Soomest palju, Lätist. Masinaga toodetud võrgud ei ole käsitsi tehtutega kvaliteedilt võrreldavad, kutselised neid eriti ei kasuta.”

Urmas Margus „Kalavaenaja” tiitlist ja skulptuuridest

 2011. aastal tegi Urmas Margus algust aasta kalavaenulikema teo väljaselgitamisega, esimese sellekohase tiitli omistas ta Pärnu linnavalitsusele ning Vallikääru ja -kraavi uuendajatele. Tiitliga käib kaasas suureformaadiline raamitud foto puitskulptuurist, mis kujutab ahingu otsa torgatud kalaskeletti. Marguse selgituse järgi annab ta tiitli üksikisikule, isikute grupile, organisatsioonile või institutsioonile, kes kõnealusel aastal paistis silma teoga või tegematajätmisega, mis põhjustas või soodustas kalade, nende elukeskkonna või kalavaru olukorra halvenemist. Linnavalitsus ei pidanud tiitli saamist õigustatuks.

      „Kalavaenaja 2015 tiitli saab keskkonnaministeerium Pärnu sadama laevatee süvendamisloa andmise eest, süvenemata süvendamise tagajärgedesse. Tekkinud heljum kahjustab oluliselt koha, ahvena ja räime kudemisalasid ja teisi merepõhjas elavaid elusolendeid ja taimi,” põhjendab Urmas Margus otsust.

       2010. aastal, pärast seda, kui Pärnu vallikraavis olid hukkunud tuhanded viidikad, kinkis ta linnale dolomiidist tahutud kalapea, mille autor on Rait Pärg ja mis vallikraavi lähedusse paigaldatuna sai nimeks „Vallikraavivaht”.

      2013. aastal püstitas Margus, nüüd juba koduhoovi, tammepuust enam kui kahemeetrise kaheosalise skulptuuri, mis kujutab ahvenat ja rotti ning mis aitab mäletada Raeküla rannakalureid. Sellegi kuju autor on Rait Pärg.

       Marguse koduhoovi kaunistab ka puidust tool, mis meenutab Pärnu endiste linnapeade Mart Viisitamme ja Toomas Kivimägi toolilugu ehk seda, et Kivimägi ei soovinud istuda toolil, mida pruukis Viisitamm, ja tõstis selle ukse taha.

      Marguse koduaias on veel skulptuur „Kalamaffia ministrinna”. „Üks naissoost keskkonnaminister pitsitas isuga kutselisi kalureid, et teha ruumi harrastajatele, need on ju potentsiaalsed valijad, neid on palju. Nii selle kui ka Kivimägi tooli tegin valmis oma kätega, et keegi ei saaks skulptoritele midagi ette heita ja oma aeda võin panna, mida tahan,” selgitab Margus.
7  Täika / Muud kuulutused / ära anda vihmaussikasvandus postitatud: 11.12.15 20:55
Ühel tuttaval ökoinimesel on ussikasvatus üle. Teate küll, mõned kastid kuhu saab panna toidujäätmed jms. nasvärgi ning vihmaussid töötlevad seda. Puhas öko ja kalalkäimaussid omast käest pealekauba.
Kontakti saab minu kaudu.
8  Jutupaun / Muud jutud / Solli-vana toetuseks postitatud: 10.12.15 18:27
palun kõiki Solli-vana poolt hääletada. mu keskkooliaegne füüsikaõpetaja on oma sihikindluse ja pühendumusega tunnustuse sajakordselt ära teeninud.

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/haaletus-tule-ja-aita-valida-aasta-keskkonnategu-2015?id=73163005#a_emb_144973134886950_3933#a_emb_144975934548575_3933

9  Jutupaun / Muud jutud / Hans Soll: Püha üritus: Pärnu jõgi kalarikkaks forelli- ja lõhejõeks postitatud: 21.09.15 16:03
http://www.parnupostimees.ee/3333071/hans-soll-puha-uritus-parnu-jogi-kalarikkaks-forelli-ja-lohejoeks

Hans Soll: Püha üritus: Pärnu jõgi kalarikkaks forelli- ja lõhejõeks

http://f.pmo.ee/f/2011/02/02/509178t100h0759.jpg

Sindi paisu likvideerimise ja kalapääsuks kärestiku rajamise edukas etapiviisiline seadustamine on nagu rahva kirjutatud stsenaariumi võimupoolne realiseerimine: hüdrojaama keelamine, paisu riigi omandisse ostmine, kohtutee vältimine, kahest lõpplahendusvariandist parima otsustamine ja lõpuks riigihanke väljakuulutamine. On, mille üle rõõmustada. Võitjad on kõik, kaotajaid pole.

See tulemus on reaktiivjõuks, et aidata lahendada jõukohane ülesanne “jõgi kalarikkaks”.

Mõni päev tagasi võttis mind vastu maavanem Kalev Kaljuste. Esitasin talle üheksast punktist koosneva visiooni Pärnu jõe haldusperspektiivi kohta. Asi selles, et möödunud aastal valminud Pärnu laheala planeeringu jätkuna on maavalitsusel kavas lähiajal teha jõgikonna alade planeering, kuhu oleks mõttekas jõehalduse teema sisse võtta. Kaljustel oli hea meel, et mitu visiooni punkti langeb tema mõtetega kokku.

Jõe elustamine on fööniksina tuhast tõusmine, sest praegu pole jõel omaressurssi kasumliku teenistuse puudumise tõttu. Tarvis on initsiatiivikat majandushaldussuutlikkust, et maaliliste kallastega Pärnu jõest kujuneks Põhjamaade pärl.

Halduskeskus Sindi (Wöhrmanni) kärestikupealne. Asukohaks, kui soovitakse jõe keskjooksule lähemale, ka Tori. Alevis on selleks kohane renoveerimist ootav kahekorruseline majagi olemas. Keskuse juurde tuleks kämping, majutus, paadilaenutus, kiirtoitlustus, kommunikatsioonid, vetelpääste, kalakaitse järelevalve.

Halduskeskuse funktsioon oleks koordineerida kogu jõgikonnas vee- ja matkaspordi, kalastus- ja puhkemajutusteenuse pakkumist. Üks lülidest oleks juba funktsioneeriv Fishing Village jõesuudme lähedal, samuti paadilaenutus ja muid veeatraktsioone pakkuv asutus Reiu suudmes. Muidugi koostöö riigi turismiinfosüsteemi ja kalastusturismitaludega, personali koolitamine, kasutades ära Soome kogemusi.

Kalade noorjärkude asustamise tulemuslikkus on suurem, kui asustamismaterjal pärineb samast veest, kuhu asustataksegi. Minu teada on Articeri forellipüügibasseinid selleks mõningase ümberseadistamisega täiesti kasutatavad ja partnerlus firmaga võib probleemid lahendada.

Inkubeerimisele tuleksid muudki kalaliigid peale lõhe ja forelli ehk siiad, turvad ja muud. See oleks Jüri Tensoni loodud inkubaatori taaselustamine.

Pärnust esialgu Sindini jõesängi laevatatavaks süvendamise tööd pole hullupööra suured. Tindisaarte alal tehakse see ära paisu riikliku tellimusprojektiga, mis vähendab oluliselt Auli elamurajooni uputusohtu. Väiksemaid korrastus- ja süvendustöid nõuavad pea kõikide paisurudimentide silmad (avad paisu keskel), et tagada takistusteta veeliiklus kesksuvisel vee madalseisu perioodilgi.

Ulatuslikumat mudaammutamist nõuab Tori Levi nii paisupoolne kui sealt kolmveerand sajandiga Altma saari kasvatanud ja jõe peaaegu sulgenud jõelõik.

Jõesängi rüüstepuhastuse, sealhulgas vohava kaldataimestiku juurte läbilõikamise töö tegid ära varsti pärast sõda lõpetatud palgiparvetus ja võimsad jääminekud. Nüüd tuleb see töö teha inimesel.

Ulatuslikum koostöö maaomanikega ootab ees jääminekutele ja suurveele vastupidavate betoonkaldteede ehitamisel veesõidukite veeskamise tarvis. Seda muidugi juurdepääsuteedega maaomanikega kokkulepitult.

Siintoodu ei pretendeeri enamale kui lihtsustatud eskiisile. See suurprojekt peaks saama osaks kogu regiooni majanduse arengukavast. Eesmärk on kutsuda üles kogukonda avaldama oma arvamust, tegema ettepanekuid, kritiseerima avaldatut, osalema avatud diskussioonis.

Järgmisel suvel, samal ajal lõhe noorjärkude neljanda asustamisega on kavas kutsuda kokku ümarlaud Kiisa talu peremehe, Tori vallavolikogu esimehe Kalev Kiisa jätkuvalt lahkel võõrustamisel tema talu jõeaasal. Ümarlauale kutsume kõik teemaga seotud ja huvitatud, sealhulgas ministeeriumi ja kohaliku võimu esindajad maakonnast ja muidugi tuntud kalateadlased.

Nende soovitused ja eksperthinnangud on meile nii praktilises kui moraalses tähenduses hindamatu väärtusega. Juba praegu on kalastajate liidu juht Endrik Tõnsberg lubanud oma sidemeid kasutada meie ürituse koolitustegevuse heaks. Hüdrobioloog Tauno Jürgenstein on Pärnu juurtega, Tõnsberg poolenisti pärnakas.

Lottemaal läheb kenasti, mõlemal pool Pärnu linna tegutsevad edukalt golfikeskused. Miks ei võiks uskuda Pärnu jõe ülestõusmisesse?

Hans Soll, algatusrühma Sindi Pais liige


10  Jutupaun / Muud jutud / Hans Soll: Sindi paisu langemise fenomen postitatud: 19.08.15 09:49
Solli-vana on Pärnu seitungis hästi kirjutanud.
Muide, mainitud asekantsler on tänapäevani  samas ametis...
http://www.parnupostimees.ee/3298011/hans-soll-sindi-paisu-langemise-fenomen
_________________________________________________ _________________________________
Sindi paisu vastase esimese protestikirja 20 allkirjaga saatis algatusrühm tolleaegsele keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile 26. novembril seitse aastat tagasi. Teisele rahvakoosolekule Pärnu raekoja saali 20. mail 2009. aastal saime mitmekordse kutse peale ministeeriumi tolleaegse asekantsleri Harri Liivi, kelle tööülesannete hulka kuulus Sindi pais.

Meie suureks üllatuseks õigustas kõrge külaline meile taunitavat olukorda paisul: kalade läbipääsu takistamise eest ei karistatavat ettevõtjaid Põhjamaadeski, miks siis meie peame seda tegema.

Valdkonna kehtivad seadused olevat haldussuutlikud, neid polevat vaja muuta ega parandada. Sindi paisu tulevat käsitleda Liivi lahe kalavarudest eraldi. Hüdroenergia olevat süütult roheline. Kõik oleks nagu korras, aga jah, kalad juba pikemat aega üles ei saa.

Ministeeriumi kogenud töötaja ei jätnud algajatele protestijatele palju vastu rääkida ja saalitäis rahvast tehti hoobilt lolliks. Me ei jätnud jonni.

Hankisime Soome saatkonnast kalandusalase kompetentsikeskuse aadressi ja saatsime järelepärimise.

Selgus otse vastupidine olukord, suurem osa Harri Liivi esiletoodust osutus lausvaleks. See ärgitas teemat põhjalikult uurima.

Miks ministeeriumi esindaja valetab? Midagi peab selle taga olema. Ja oligi!

Isiklikud huvid, toonase keskkonnaministri Villu Reiljani aegse maade vahetamisega erastamise vari, mil üle Eesti omandati hulganisti paisegi. Sindi paisu probleemi lahendamisel oli arvestatav pidur.

Ministeerium partneriks

See pidur hakkas tasahilju, aga siiski järele andma, kui Sindi pais läks tol ajal asekantsleri, nüüdseks kantsleriks tõusnud Andres Talijärve töölauale. Temaga kohtumisel 20. septembril 2009 võis aru saada, et ta otsib lahendust: pais sundriigistada või muul viisil.

Kui seni oli keskkonnaministeerium algatusrühmale ründeobjekt, siis nüüdsest partner. Nüüd oli meil, keda toetada ja kellele endiselt survet avaldada.

Nii tegimegi aastaid rahvakoosolekuid, poliitilise sket¨i ”Sindi paisu välikohus“ (08.05.2010), ümarlaudu, üleriigilise allkirjade kogumise (2012).

Otsese vastase AS Rajuga astusime silmitsi, kui ta maksis ja tellis Rambollilt keskkonnamõju hinnangu (KMH) hüdrojaama ehitamiseks.

Selle KMH aruande avalikuks aruteluks 29. jaanuariks 2013 oli saatus teinud meile suure kingituse: maaülikooli mereinstituudi Pärnu filiaali, limnoloogiajaama, loodushoiukeskuse, Pärnu kolled¸i teadlased moodustasid sellise akadeemilise teaduspotentsiaali, millega AS Raju tellimus Rambollilt lasti sõelapõhjaks.

Surverühma võit

Sindi gümnaasiumis KMH aruandele eelnenud kriitilised vastulaused aruande eksperthinnangutele, eriti tuntud hüdrobioloogi Tauno Jürgensteini sulest, sillutasid tee selleks, et regiooni keskkonnaameti direktor Sulev Vare kirjutas alla määrusele, mis ei andnud AS Rajule hüdroenergia tootmiseks vee erikasutusluba. Sellega anti järgnevale roheline tee.

Teine kiitust vääriv mees on kantsler Andres Talijärv, kes kujundas ministeeriumisiseselt õige strateegia Sindi paisu probleemi lahendusele – paisu omandisuhte muutmise, kusjuures kohtuteed elimineerides.

Kolmas tegija oli otsusekindel minister Mati Raidma.

Raidma käitus julgelt, tema eestvedamisel leiti raha ja osteti pais riigile.

Arvan, et Tori-Oore Kiisa talu aasal 16. mai tänuüritusel said tänupärjad õigetele meestele.

Pärjati ka kiitust väärivaid kohalikke võimuesindajaid ja ametnikke Meelis Kukke, Eeri Tammikut, Andres Metsoja, Priit Ruutu, Jüri Puusti, Kalev Kiiska, Marko ¦orinit.

Kolm aastat järjest lõhe noorjärkude asustamine on kinnitanud riigi tahet taastada Pärnu jõgi lõhejõeks.

Sindi paisu jaoks on nüüd kõik seadusepoolne tehtud. Jäänud on veel füüsiline paisukeha mahavõtmine ja kalade läbipääsuks kärestiku rajamine.

Teame, et üle riigi on 70–80 paisule tehtud kalapääsud. Sindi pais tuleb muidugi suurim.

Võitjad oleme kõik, kaotajaid pole.

Kodanikuühiskond, rahvaalgatus on toimiv reaalsus, kui me seda tõsiselt tahame ja üksmeeles käed ühendame. Oleme ju kõrgeim võimukandja.

Esmaspäeval jõudiski avalikkuseni oodatud pressiteade, et keskkonnaagentuur on välja kuulutanud projekteerimise riigihanke, mis näeb ette betoonpaisu lammutamise ja loodusilmelise kärestiku rajamise kogu jõesängi laiuses.
11  Täika / Muud kuulutused / Re: Kalastusring lastele postitatud: 04.06.15 00:35
võib-olla oleks aeg poistele rääkida et iga hinna eest kala saamine ei olegi ehk esmatähtis?
12  Jutupaun / Muud jutud / Katiska tuleb! postitatud: 17.12.14 12:03
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/riigikogus-on-tana-esimesel-lugemisel-kalapuugiseaduse-eelnou-mis-lubab-ka-kadiskaga-puuki?id=70383795

Riigikogus on täna esimesel lugemisel kalapüügiseaduse eelnõu, mis lubab ka kadiskaga püüki
Maaleht


Kehivat kalapüügiseadust on pärast selle vastu võtmist korduvalt muudetud, selle struktuur on muutunud ülikohmakaks ning seaduse sisust arusaamine on raske. Täna lugemisele tuleva eelnõukohane kalapüügiseadus lihtsustab regulatsiooni arusaadavust olulisel määral ja see ongi seaduse tähtsaim uuendus.

Kadiska määramine harrastuspüügivahendite hulka annab harrastuskaluritele suurema püügivahendite valiku võimaluse.

Püügivõimaluste mõiste laiendamine lubab kehtestada püügivõimalusi ja anda kalapüügiluba ka laeva püügikoormuse ja püügivõimsuse alusel.

Kahju mõiste määratlemine KPSis tagab parema arusaadavuse kahju tekitamise juhtudest. Varem loeti kalavarudele kahju tekitamiseks tegevust, mis sisuliselt on seaduste või teiste õigusaktide nõuete rikkumine. Eelnõu kohaselt märgitakse seaduse tasandil konkreetsed nõudeid eiravad teod, millega kahju tekitatakse.

Eelnõukohases seaduses on väärteokoosseise seni kehtiva seadusega võrreldes rohkem, need on sõnastatud konkreetsemalt ja see tagab selguse ja arusaadavuse, millised normide rikkumised on väärteod.

Kalapüügi regulatsioon jääb sisuliselt suures osas samaks, mis kehtivas õiguses, ega too kaasa olulist sotsiaalset mõju ega olulist mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ning majandusele.

Eelnõu ja selöle seletuskirjaga saab tutvuda SIIN:
http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=bcb05d44-3ee7-47c9-8b97-ea6070fd84c8&
13  Varustus / Paadid / Re: Folkboat ja c440 postitatud: 11.11.14 22:01
sellist infot valdab kõige täpsemalt Harri Murd: 5012586
14  Kalapüük / Küsi nõu / Re: paadi talvehoid ja kaikoht postitatud: 14.10.14 14:04
Tartus ju uus ja uhke sadam värskelt valminud, seal peaks kaikohti saadaval olema?
http://tartu.postimees.ee/2943825/sadamast-saab-joerahva-keskus

http://www.setoline.ee/?p=1217



15  Jutupaun / Muud jutud / Püügi algus tõi Peipsil mitu piiririkkumist postitatud: 18.09.14 11:34
http://tartu.postimees.ee/2916875/puugi-algus-toi-peipsil-mitu-piiririkkumist

Püügi algus tõi Peipsil mitu piiririkkumist

Navigatsiooniseadmed võivad kalastajat alt vedada. Kalapüügi kõrghooajal tõmbab kutselisi kalureid nagu magnetiga Peipsi järvele, kust loodetakse välja sikutada suur saak. Püügi käigus kogemata üle riigipiiri kandumine võib kaasa tuua aga sekeldusi, mis võtavad kalastamisisu.
Kutselised kalurid tohivad praegu püüda nii võrkude kui ka põhjanoodaga. Seni, kuni riiklikult paika pandud püügikvoodid on ammendatud.
Kalapüügifirmad panevad välja kõik oma kalurid ja laevad. Selles saginas tuleb ette aga ootamatult palju piiririkkumisi, mis päädivad väärteomenetluse ja kuni 800-eurose trahviga.

Kalurid usaldavad tehnikat

Möödunud nädalal registreerisid Mustvee ja Mehikoorma kordon tervelt kolm piiririkkumist ning kõik juhtumid on seotud kutseliste kalurite tegevusega. Vähemalt üks kord rikuti Peipsil piiri veel ka Ida-Virumaal. Mustvee kordoni juht Jal­mar Ernits ütles, et ühtegi ebaseaduslikku piirire¸iimi rikkumist ei pandud toime meelega. Põhjus on hoopis selles, et suve jooksul on mitmed kalurid soetanud endale uusi paate ning navigatsiooniseadmeid. Paraku on seadmed jäänud häälestamata ning GPS-koordinaadid valed.
«Mees võttis taskust oma vana GPSi välja ja nägi isegi, et on juba 50 meetrit Venemaa poolel,» tõi Ernits näite. Uus seade näitas aga, et viibitakse endiselt Eesti vetes.
Üks seaduserikkumine õnnestus piirivalvureil ka ära hoida. Nad sõitsid kaatriga kalalaevale ette, et viimane ei liiguks keelatud alasse.
Et kaardirakendused ei ole täpsed, seda on Peipsil töötavad piirivalvurid kohanud ka varem ning sellest järvel sõitjaid teavitanud.
Talvel tähistavad piirivalvurid riigipiiri puust lattidega, kuid suvel pole järvel piiri tähistamiseks poisid. Need poid peaksid olema aga toekad ja suurte ankrutega, sest Peipsi laine on väga tugev.
Selliste poide paikapanekuks pole piirivalvureil õigupoolest tehnikatki. Tähistuse paigaldamist on edasi lükanud seegi, et Eesti ja Venemaa vaheline piirileping pole siiani jõustunud. Poisid võib näha üksnes Värska lahes ja Narva jõel.
Niisiis peavad piiri ääres liiklevatel alustel olema head navigatsiooniseadmed ning nende koordinaadid hästi paigas. «Me aitame inimestel hea meelega neid koordinaate sisestada,» kinnitas Ernits.

Rohkem kala
Piirile meelitab kalureid usk, et seal on rohkem kala. Riigipiirile ei tohi minna lähemale kui 200 meetrit. Vene poole kalamehed lähtuvad vanadest regulatsioonidest, et piirist tuleb hoida lausa 500 meetri kaugusele. Niisiis on keset järve umbes 700 meetri laiune ala, kus mingisugust püüki ei tehta ning kala saab rahulikumalt elada.
«Seal on supp tõesti pisut paksem,» märkis Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi Peipsi töörühma juht Väino Vaino teadlaste kontrollpüükidest rääkides. Vaino lisas, et järve keskel on koha elupaigad ning kutselised kalurid püüavad oma võrke tõesti üsna piiri äärde sisse panna.
Mitte ainult Eesti kalureid, vaid idanaabreidki peibutab piiri äärde, tõdes ka Jalmar Er­nits, kelle tähelepanekud kin­nitavad samuti, et kaldast paarikümne kilomeetri kaugusel käijate saak on suurem. Moodsad heade mootoritega väikelaevad katavad selle vahemaa kiiresti.
Harrastuspüüdjad, kes talvel autoga Peipsi jääl käinud, on pannud samuti tähele, et ilusa ilmaga sõidab piiri äärde auke puurima märkimisväärne hulk rahvast. Ilmselt usuvad sikuskamehedki, et õige koht on just seal, kust enam kaugemale minna ei saa.

Kas teate?

Piiriveekogule minnes
• Veendu, et tead, kus asub riigipiir. Peipsil tohib ajutisele kontrolljoonele läheneda kuni 200 m, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel 50 m kaugusele.
• Riigipiirini tohib sõita vähemalt C-kategooria paadiga, millel on kaasas päästevahendid (päästerõngas, päästevest iga paadis oleva inimese jaoks, kolm kehtiva säilivusajaga säratuld, ankur). Suurematel alustel ka tulekustuti ja veepump.
• Ujuvvahend peab olema registreeritud ning kandma registreerimisnumbrit.
• Võta kaasa navigeerimisseadmed (kompass, GPS) ja sidevahendid vajaduse korral abi kutsumiseks.
• Kui lähed kaldast kaugemale kui üks kilomeeter, registreeri sõit lähimas kordonis.
• Kaasa võta isikut ja juhtimisõigust tõendav dokument ning aluse registreerimistunnistus, kala püüdes ka püügiõigust tõendav dokument.

Kas teate?

Kolm piiririkkumist Peipsil ja Lämmijärvel läinud nädalal
• 5. septembril kella 15.15 ajal avastas Mustvee kordoni radarvaatleja Peipsi järvel piirire¸iimi alasse sisenenud aluse. Piirivalvurid pidasid kinni 45-aastase Eesti kodaniku ja vormistasid talle riigipiiriseaduse rikkumise eest rahatrahvi.
• 6. septembri hommikul sõitis järvel üle ajutise kontrolljoone Venemaa Föderatsiooni ja tagasi mootorpaat, mida juhtis 26-aastane mees. Riigipiiriseaduse rikkujale määrati rahatrahv.
• 7. septembril avastas Mehikoorma kordoni radarvaatleja Lämmijärvel ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületuse Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni ja tagasi. Piirivalvurid pidasid kont­rolljoont ületanud 56-aastase mehe kinni ning määrasid karistuseks rahatrahvi.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Tartu Postimees»Uudised
Lehed: [1] 2 3 4 ... 17

© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi