Esileht arrow Sõnastik
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Pisinipid
Kui sa soovid talipüügil minna juttu rääkima teise - hetkel kalastava - kalamehega, siis arvesta, et igasugune müra tekitamine võib püügiaugu lähedalt kala ära ajada. Sellepärast liigu vaikselt ja ettevaatlikult ning jäta oma kelk varustusega veidi kaugemale. Samuti ära hakka endale sooja tegemiseks püügiaugu lähistel hüppama ja tammuma.
 
Sõnastik

A   B   C   D   E   F   G   H   I   J   K   L   M   N   P   R   S   T   U   V   W   1   

sikuska
Püstine talilant, mis on enamjaolt valmistatud vasest, vasesulamitestst, tsingist, tinast või ka hõbedast. Kasutatakse peamiselt talipüügil Peipsi järvel.
sikuti
Talipüügivahend jääaugust püüdmiseks, mis on küllaltki lühike ja varustatud väikesemõõtmelise ja kerge rulliga
sõidupiirkond
Laeva või väikelaeva lubatud kaugenemine sadamast, varjumispaigast või kaldast, mis piirangu korral määratakse meremiilides, sisevetel kilomeetrites ja mille määramisel arvestatakse laeva või väikelaeva konstruktsiooni, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid.
SOLAS
International Convention for the Safety of Life at Sea - rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, sertifitseerib päästevahendeid
soot
Ots, mida kasutatakse purjede seadmisel.
sõukruvi
Seade, mis muundab paadimootori töö paadi liikumiseks. Suured sõukruvid on terasest või pronksist, kiiretel glisseerivatel paatidel alumiiniumist või roostevabast terasest ning väikestel päramootoritel plastist. Sõukruvisid iseloomustavad olulisemad parameetrid on läbimõõt ja kruvisamm ning vähemolulisemad - labade arv, pöörlemissuund, ketassuhe, kasutegur ja libisemine.
spinning
Tavaliselt mõeldakse spinningu all rõngastega kerge ridva ja rulli komplekti. Spinninguga püütakse lanti loopides (casting) või lanti vedades (trolling).
svert
Tasapinnaline või ka aerodünaamilise profiiliga laba, mis asub paadi all ja vähendavad purjepaadi triivi. Kasutatakse ühte sverti, mitut sverti ja ka ülestõstetavat sverti, mis võimaldab purjepaadiga liikuda ka madalas vees.
svertpaat
Purjepaat, millel ei ole ballasti. Stabiilsuse tagab svert.
süvis
Suurim sügavus, kuhu paadi kiil vee all ulatub.

<< Esimene < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Viimane >>

Foorum