Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Kasulik arrow Pilved - ilmaennustajad
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Pilved - ilmaennustajad Trüki E-mail
Kirjutas Aldo Tatter   
laupäev, 06 mai 2006

1803 aastal esitas inglise loodusuurija, admiral Luke Howard süsteemi pilvede liigitamiseks. Howard kasutas ladinakeelseid nimesid kirjeldamaks pilvi nii nagu nad maapealsele vaatlejale paistavad. Kihisarnased pilved nimetas ta stratus (ld.k. kiht), puhevil pilved cumulus (ld.k. kuhi), sulgjad pilved cirrus (ld.k. juuksekihar) ja vihmapilved nimbus (ld.k. tugev vihm). Howardi süsteemis olid kasutusel neli põhilist pilvetüüpi ja neid nelja kombineerides sai alamliigid. Järgnevalt sissejuhatus pilvede maailma ja selgitused kuidas pilvede järgi ilma ennustada.

Ülemised pilved (alus on kõrgemal kui 6 km) on valged, heledad pilved, millest päike, kuu ja heledad tähed paistavad läbi - taeval on kahvatu sinise (piimja) varjundiga värvus. Ülemised pilved ei anna sademeid.

Kiudpilved (cirrus) asuvad väga kõrgel ja näivad nagu peened niidid või lained. Pilvede kõrgus maapinnast on tavaliselt 6 või enam kilomeetrit ja nad tähendavad enamasti head ilma. Siiski külmas kliimas tähendab cirrus pilvede teke ja sellega kaasnev põhjatuule tugevnemine varsti algavat (lume)tormi. Image

Kiudrünkpilved (cirrocumulus) on kõrgel asuvad väikesed, valged ja ümarad pilved, mis meenutavad lambavilla või vatitükikeste kobaraid taevas. Need pilved tähendavad head ilma ja sooja frondi lähenemist. Image

Kiudkihtpilved (cirrostratus) on ühtlane kogum kõrgeid kihtpilvi. cirrostratus tekitab tihti "halo" ümer kuu või päikese. Need pilved tähendavad sooja frondi lähenemist. Vanarahvas teadis rääkida, et ring ümber päikese või kuu tähendab peatset vihma. Järgnevale pildile on jäänud ka kiud- ja rünkpilved. Image

Keskmised pilved (aluse kõrgus 2-6 km) ja tavaliselt sademeid ei anna. Harva võib talvel maapinnale jõuda kergeid lumehelbeid.

Kõrgrünkpilved (altocumulus) kujutavad valgeid, mõnikord sinaka varjundiga pilvetükkide kobaraid, mille vahelt paistab sinine taevas läbi. Peatse vihma tõenäosus on suur. Image

Kõrgkihtpilved (altostratus) on enam-vähem ühtlane hall-sinaka varjundiga pilvekiht, mis katab suurema osa või kogu taeva. Päikese otsekiirgus ei jõua maapinnale (ja seetõttu puudub vari), küll aga on Päikese asukoht tajutav heleda laiguna pilves. Image

Alumised pilved (alus on madalamal kui 2 km) on paksud (100 meetrist kuni mõne kilomeetrini) tumedad sajupilved, millest päike läbi ei paista. Soodsatel tingimustel (vihmasaju ajal, kui Päike on madalamal kui 42o ja asub vaatleja selja taga) on näha vikerkaart.

Kihtpilved (stratus) asuvad väga madalal ja on halli värvi ning tihti moodustavad ühlase halli kihi üle terve taeva. Need pilved toovad enamasti endaga saju. Image

Vihmapilved (nimbus) on tihedad tumehallid pilved, mis katavad terve taeva. Need pilved toovad laussaju, kusjuures saju ajal on näha madalaid ja kiiresti liikuvaid rebenenud pilvetükke. Image

Vertikaalse arenguga konvektsioonipilved

Rünkpilved (cumulus) on valged ja kohevad kokku kuhjatud moodustised. Need pilved näitavad head (suvist) ilma. Tavaliselt ilmuvad nad päikeselise päeval keskpäeva paiku. Rünkpilvede tipp ja päikesepoolne külg on säravalt hele, alus aga tasane ja tume ning nad meenutavad suuri lameda põhjaga vati kuhjasid. Õhtu poole cumulus pilved enamasti suurenevad ja kerkivad kõrgemale meenutades suuri mägesid. Massilisemal kuhjumisel võivad nad muutuda tormipilvedeks. Image

Rünkvihmapilved (cumulonimbus) tulenevad rünkpilvede kuhjumisel suurteks moodustisteks, millede kuju meenutab alasit (alt kitsas ja tumesinist värvi ja ülevalt suurem kogum). Kui sellised pilved liiguvad sinu suunas, siis on oodata äikesetormi ja tugevat hoovihma. Image

Artiklis on kasutatud materjale lehelt Pilvede klassifikatsioon ja põhiliigid ja pilte lehelt www.carlwozniak.com.

Viimati uuendatud ( pühapäev, 07 mai 2006 )
 
< Eelmine   Järgmine >
Foorum