Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Lendõng arrow Kalapüük lendõngega - hobi või elustiil?
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Kalapüük lendõngega - hobi või elustiil? Trüki E-mail
Kirjutas svenk   
teisipäev, 18 aprill 2006
Lendõngepüük

Mis on lendõng?
Lendõngitsemise idee on ahvatleda kala napsama tehisputukat, mille sisse on peidetud õngekonks. Lendõng ise koosneb ridvast (inglise k fly rod), rullist (fly reel), põhjanöörist (backing), heitenöörist koos lipsuga (fly line with leader) ja kunstputukast (fly. Ridvaga antakse raskele heitenöörile algkiirendus, mis viib omakorda kaasa kerge lipsu koos putukaga. Putukas langeb õrnalt veepinnale ning püük võibki alata.

Milliseid püügiriistu kasutatakse?
Lendõngevarustuse hankimisel kehtib sama põhimõte, mis peaks olema tuttav teisteski eluvaldkondadest - on võimalik muretseda kas odavat või kvaliteetset varustust. Kui kogemused ja nõudmised kasvavad, kipuvad kasvama ka hinnad. Allpool mõned suurusjärgud.

    Varustus:
  • kerge 6-9 jalga pikk ritv 1-5 AFTM klassist (700 - 200 000 krooni)
  • vaikne rull (500 - 25 000 krooni)
  • hea ujuvusega ja märkamatud nöörid ning lips (300 - 1500 krooni)
  • kunstputukas (15 - 300 krooni)

Lähim pood, kus on korralik valik lendõngevarustust, asub Tallinnas, kuid varustust saab tellida ka Flyfishing veebipoest. Kui põhivarustus on soetatud, ei peeta lendõngepüüki enam kalliks hobiks, kuna põhilised kuluvahendid - kunstputukad - on äärmiselt odavad.


Kirjandusest
Esimene raamat lendõnge kohta ilmus Inglismaal aastal 1496 ja mis kõige kummalisem - raamatu autoriks oli kõrgest seisusest daam, kloostri abtiss Juliana Berners. Rauakaupmehest kalasportlane ja kirjanik Izaak Walton aga on Inglismaal tänaseni austatav kalaspordi isa. Aastal 1653 avaldas ta kuulsa raamatu "The Complete Angler", millele autori sõber Charles Cotton lisas lendõngepüügi tehnikat käsitleva osa. Järgneva nelja ja poole sajandi jooksul kirjutasid inglise kalamehed mitmeid sellealaseid raamatuid.
Enne varustuse ostmist soovitame kindlasti hankida asjatundjate nõuandeid, mida võib leida nii erialakirjandusest (kahjuks ei tea ühtegi tänapäevast eestikeelset lendõnge teemalist raamatut), kui ka internetist. Soovitan tutvuda aadressil www.flyfishing.ee asuva Lendõnge A&O-ga, mis on seni teadaolevalt mahukaim emakeelne lendõnge-õpetus.

Püük lendõngega Eestis
Võrreldes muu maailmaga võib püügitingimusi Eestis lugeda komplitseeritumateks, kuna meie jõekallastel kasvab palju puid ja põõsaid. Uljalt ja ettevaatamatult heitenööri lennutades võib putukas kergesti okstesse takerduda. Seetõttu peab lendõngemees tundma sobivamaid jõelõikusid, mida leidub meil piisavalt. Head heitepositsioonid (piki jõge) saadakse ka jões kahlates. Eesti oludes on suureks abiks ka rullheide, kus heitenöör lendab vaid kalastajast ettepoole.
Kaasaegse lendõngepüügi (just nimelt kaasaegse, sest teatavasti on selle harrastusega tegeletud Eestis ka Teise maailmasõja eelsel ajal) pioneere võib kohata mõne ürgilmelise ja puhtaveelise jõekese või oja kallastel ning kärestikes. Kuna püügikaladeks on valdavalt lõhelised (jõeforell, meriforell, lõhe), siis kalapüük sarnaneb rohkem jahtimisele ning on seetõttu äärmiselt põnev. Lendõngemees ei passi pikka aega ühel kohal. Tuleb hinnata jõelõike, otsida kalade peidupaiku ning leida sobivaid heitekohti.
Põnevamad püügiajad on hiliskevad ning suvi, kui jõeforell toitub veepinnale sattunud putukatest. Siis on tegu tõelise küttimisega - kalamees jälgib varjunult veepinda ning üritab leida toituvat kala. Alles siis, kui forell on oma asukoha reetnud (veeringid ja vaikne sulpsatus), jätab kalamees asupaiga meelde ning hakkab kalani hiilima. Kui on võimalik läheneda kaldalt, üritatakse endiselt olla varjunud – vahepeal võib ette tulla isegi roomamist. Tihtipeale on jõeke või oja nii madal, et lendõngemees saab liikuda mööda jõge, kandes veekindlaid kahlamispükse ning libisemiskindlaid, vilttallaga saapaid. Vööni vees olles saavutatakse ka parimad heite- ja varjepositsioonid.
Eestis on ka hüvesid, mida me ise ei oska hinnatagi. Nimelt on mujal maailmas jõgedesse siirdatud nn kodustatud kala - vikerforelli. Tegu on sama kasvatuskalaga, mida meil on võimalik forellitiikidest püüdmas käia. Paljudes maades on see kala aga looduslikult paljunema hakanud ning kunagise põlisasuka – metsiku jõeforelli peaaegu välja tõrjunud. Üks nördinud inglise lendõngemees on nimetanud vikerforelli püüki võrreldavaks seajahiga laudas. Meie vetes aga vikerforell ei paljune ning seetõttu on metsik jõeforell meie forelliojades valitsev kala.

Lendõngega kalastusreisidele
Lendõnge paradiisimaadeks on valdavalt põhjapoolsemad maad, kus taimestik kidur ning jõed kärestikulised, jahedaveelised ning veerikkad. Meile lähimaks piirkonnaks on Põhja-Skandinaavia, kuid suhteliselt lähedale jääb ka Koola poolsaar, mida peetakse koguni maailma parimaks kalastuskohaks oma 20 000 jõe ja ojaga. Põhjapoolsematel aladel kalastamine on omapärane eriti suve alguses - siis valitseb seal polaarpäev ning püüda võib ööpäev läbi. Huvitavateks püügikohtadeks peetakse ka Kariibi merega piirnevaid alasid ja saari. Eriti mõnus on lendõngega kalastada Kuubal 30 cm sügavuses vees asuvatel korallriffidel ning soolases vees. Just seal leidub bonefish'i. Nimetatud kala stardikiirus on 50 km tunnis, kala ise on väike, kaaludes vaid 1-3 kilo.

Kunstputukate valmistamine
Lendõngepüügi üheks oluliseks iseärasuseks on võimalus ise valmistada peibutussööta - kunstputukaid. Kunstputukate valmistamine ehk putukasidumine, nagu nimetavad seda lendõngemehed, on mõnus tegevus pimedatel talveõhtutel. Putukaid valmistades uitavad mõtted tulevasele püügihooajale ning aeg, mil kalal ei saa käia, möödub suurema piinlemiseta. Putukasidumise peamine töövahend on statiiv, kuhu kinnitatakse õngekonks. Kui konks on fikseeritud, seotakse selle külge imepeente niitidega erinevaid sulgi ja loomakarvu. Kogenud kalamehed on võimelised siduma niivõrd ehtsaid tehisputukaid, et suudaks ära petta inimesegi. Putukasiduja arsenal koosneb lisaks statiivile ka kindlasti väikestest kääridest, niidihoidjast, suletangidest ja veel mitmest pisividinast. Vaja on ka erinevaid sidumismaterjale. Putukasidumist soosivaks asjaoluks on ka putuka hind, mis ise valmistades jääb paari krooni kanti. Seetõttu võib kalapüügil riskida ka heidetega ohtlikematesse kohtadesse -; putukakaotus pole märkimisväärne kahju.

Omamoodi sõltuvus
Lendõngemees on eelkõige loodusemees. Loodusemees on see, kes looduses liikuda tahab; kes kuuleb pinnaltoituva forelli vaikset mulinat; vahib kaldajärsakualust tumedat hauakohta; teab seda, millised liikluseeskirjad seal valitsevad; kes märkab, millal ritsikad põõsastele saagima tõusevad ja kuidas nahkhiired putukaid püüavad. Lendõngemees valib aja puhkuseks, siis kui ühepäevikud kooruvad. Lendõngemees otsib endale elupaiga, arvestades kaugusi lähimatest jõgedest. Lendõngemees valib töökoha, mis võimaldab tal võimalikult palju kalal olla. Lendõngemees võtab endale naise, kes ei keela kalalkäike. Kokkuvõtlikult - lendõngemees on alati vabastatud kahest probleemist: liigne raha ja vaba aeg. Sellest hoolimata ei kahetse ta kunagi sel moel kulutatud aega ja raha. Isegi mitte siis, kui tullakse koju märjalt ja saagita.

Viimati uuendatud ( reede, 21 aprill 2006 )
 
Foorum