Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Tonka arrow Siiapüük tonkaga
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Siiapüük tonkaga Trüki E-mail
Kirjutas Imre 'imps' Poolma   
kolmapäev, 23 november 2005

siig
siig autoriga poseerimas
Siig on Eesti vete üks maitsvamaid kalu. Siiakala on lõheline, aga erinevalt meriforellist või lõhest pole ta liha nii rasvane ja rammus. Kulinaarselt kannatab siiaga peaaegu kõike ette võtta, nii soolata, praadida, ahjus küpsetada, suitsetada, grillida ja vinnutada. Peale selle on ka tema püük vägagi köitev. Püüda saab teda mitmel erineval moel. Järgnev jutt tuleb siiapüügist tonkaga. See toetub minu isiklikule kogemusele ja ei pretendeeri loomulikult just selleks ainuõigeks variandiks. Aga ehk on algajaile abi sellestki.

Peamised püügiajad on kevad ja sügis, sest siis liigub siig rohkem ranniku läheduses. Suvisel ajal tavaliselt siig, kaugemal ja sügavamas, seega suvel kala saamine rohkem õnnega pooleks on. Aga kui talvisel hooajal juhtub meri jäävaba olema ja on viitsimist külmetada, siis tasub ka talvel proovida, Enamasti jaanuaris-veebruaris on siig täiesti kohal ja ka söögiisuga ei tundu probleeme olevat, Püügipaigana tasub kasutada rohekm sellist liivase ja savise põhjaga rannikut.

Põhiliseks püügivahendiks on tavaline tonka. Rakendusi kasutatakse erinevad, igaüks kasutab just sellist nagu tema paremaks peab. Kõige tavalisem on paar-kolm lipsu ja statsionaarne tina all. Ise püüan sellise variandiga: libisev tina ja all üks pikk lips (40-80 cm). Siiani pole veel kolmelipsumeestele kaladega alla jäänud. Tina raskus vastavalt sellele mida ritv kannatab ja kuikaugele vaja visata. Ise püüan võimalikult vähese tinaga, kalatunnetus ja nauding oluliselt suurem kui raske tinakolakaga. Lipsu jämedus: 0,20-0,25 on täiseti piisav. Konksudena kasutan nr. 6-8 ja pikema säärega. Pikem säär just seepärast, et siial on komme konks endale peaaegu makku tõmmata ja pikema säärega konksu on parem eemaldada.

Parimaks söödaks pean triibulist sõnnikuussi. Kuulnud olen ka kilu-räimetükiga püügist ja krevetiga püügist, ise proovinud pole, seega ei oska kommenteerida efektiivsusest. Söödastamisel jälle variante palju, kes paneb puntra, kes paar-kolm tükki jne. Ise püüan tavaliselt ühe ussiga ja konksu söödastan nii: peast konks sisse ja pärast seda õrna kohta ussil, keeran konksu välja. Konksu säär jääb ussiga kaetuks ja ussi saba tilbendab pikalt järgi. Konksu väljakeeramine aitab paremini kala haakida, tihti haagib end ise juba otsa.

Püügivõtted. Paned tonka kokku, söödastad ära ja viskad just sinna kus arvad kala olevat ning hakkad ootama. Osad räägivad, et sööta ei tohiks mingil juhul liigutada, tuleb oodata, kuni ükskord võtab. Ise pean paremaks just teist varianti, aegajalt kerides mõned keerud tamiili rullile, nihutan sööta, see tõmbab kala tähelepanu endale, kui ta ligiduses on. Siia võtt on tavaliselt väga agressiivne, seda karta pole, et märkamata jääks, juba poolekilone kala võib su tonka kas pikali või vette tõmmata. Ise haagin suht kiirelt, ei hakka pikalt ootama. Kuna püüan libiseva tinaga, siis jätan tamiilile alati väikse looga sisse ja selleks ajaks kui võtt näha on kala tavaliselt juba otsas. Siial on veel üks omapärane komme, peale haakimist jääb tihti selline mulje, et nüüd läks kala ära. Ei läinud ta kuhugi, ujub järgi ja alles kalda lähedal näitab, et ka siig oskab kenasti võidelda. Ja kui kala kuskilt saad, ürita kiiresti võimalikult samasse kohta sööt uuesti saata, siig enamasti parvekala.

P.S. Parimad saagid saadakse tihti pärast tormiseid ilmu, siig häbelik kala ja vaikse ilmaga üliettevaatlik.

Edukat proovimist ja kivi kotti!

Viimati uuendatud ( neljapäev, 29 detsember 2005 )
 
< Eelmine
Foorum