Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Spinning arrow Haugipüük jerkbaidiga
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Haugipüük jerkbaidiga Trüki E-mail
Kirjutas sepaonu   
reede, 15 veebruar 2008
Image

Jerklant (jerkbait) on ilma keeleta vobler, millel ei ole oma ujumisliigutust/mängu. Ujumisliigutus/mäng saadakse kerimiskiiruse muutustega ja ridvaga nõksutamisega. Haugi jergikalastuses on jergid osutunud väga püüdvateks.

Põhja-Ameerikas on juba aastakümneid püütud jerkidega ahvenat ja haugi (bass ja musky). Rootsis on samuti jerk olnud populaarne väga pikka aega.

Soomes toimus suurem läbimurre jerginduses alles aastal 2004, osalt selle pärast, et turule ilmusid lihtsalt kasutatavad ja hinna poolest soodsamad jerklandid, osalt tänu juttudele, et "jergiga saadakse palju ja suuri".

Kalastustehnika

Kui jerklant on välja visatud, siis kõigepealt keritakse nöör pingule ja spinningu ots vaatab otse landi poole. Järgmiseks tehakse ridvapitsiga kerge löök vee poole ehk allapoole. Selle löögi peale alustab lant liikumist ja sööstab külje peale. Siis keritakse nöör pingule ja tehakse uus löök, lant sööstab nüüd teise küle peale ja nii jätkatakse kuni lant on paadi juures või haug selle ära napsab.

Ehki selle eelneva jutu järgi talitades on jergi mäng kena ja püüab ka, võib jergi mängu mitmekesistada ja muuta, tehes erinevaid lööke ja erineva kiirusega kerides, mida võib kokkuvõtlikult rütmiks nimetada. Image

Kuigi jerkide ujumine on ka sellel moel juba elav, võib seda veelgi mitmekesistada muutes nõksutamiste rütmi ja pauside kestust. Enne hõiskamist tuleb õppida ära erinevate jerklantide ujutamistehnika ja igaühel on see erinev.

Alustada on mõistlik lühemate heidetega nägemisulatusse ja kerida jerk paadini kasutades erinevat rütmi. Lühikese jergispinninguga püüdes vaatab spinningu ots kogu aeg allapoole ja haakeliigutus tehakse kas ülespoole või külje peale, olenevalt olukorrast. Haakelöögiga tuleks ettevaatlik olla, kui keegi on kõrval.

Kõva tuulega oleks mõistlik kasutada ankrut või triivankrut. Kui paat seisab või triivib aeglaselt, siis on jerkide ujutamine lihtsam, kui kiirel liikumisel.

Sama ujutamistehnikaga ja samade jerkidega, millega püütakse haugi, võib saada ka ahvenat ja koha.

Tavalised haugipüügiriistad kõlbavad.

Jerkkamist käsitletavates artiklites räägitakse tihti ainult ridvaga ujutamisest, kerimiskiiruse muutmist mainitakse vähem. Näiteks üks selle artikli kirjutajatest on terve elu ujutanud tavalisi haugilante rütmi muutustega. Kuna haugi on tänu tavaliste haugilantide erineva rütmiga ujutamisel tulnud väga hästi, siis tundub nende oskuste mitte kasutamine jerkimisel mõtetu raiskamisena.

Rulli ja ridvaga nõksutamise erinevus seisneb selles, et rulliga sissekerimise nõks ei suuna lanti allapoole ja ridvaga tehtud kerge löök allapoole ehk vee poole, suunab. Mida kaugemal on lant, seda suurem on erinevus kahe nõksutamise vahel.

Rulli kerimisega landile mängu andmiseks keritakse nöör peale heidet pingule hoides ritva landi poole suunatuna ja seejärel keritakse katkendlikult erinevas tempos, pööre või kaks ja paus. Landi erinev mäng saavutatakse rulli pöörete arvu, kiiruse ja pauside suhtega. Haakelöök tehakse nagu tavalise spinningupüügi puhul ikka.

Jergi ujumissügavust saab muuta ridvapitsi kõrgusega veepinnast ja isegi ridvapitsi vette panekuga. Viimasel puhul on ridvapitsiga nõksutamine raskendatud ja mõistlik on valida siiski sobival sügavusel ujuv jerk.

Aastaajad

Kohe peale jääminekut on haug harva aktiivne, kuna ta valmistub kudemiseks. Sellel ajal on soositud pehmem ja sujuvam mäng. Sellel ajal peaks jerklanti ujutama üsna põhja lähedal, kus asuvad ka enamasti haugid. Põhjalähedalt ja sügavamast püüdes peaks teadma, kui kiiresti mingi jerk vajub. Näiteks kuuetolline Phantom vajub vaid 15cm/sek ehk püüdes selle landiga viie meetri sügavuselt saate landi põhja vajumist oodata pool minutit ehk selle sügavuse jaoks on see lant sobimatu ja valige mõni muu jerk, mis vajub kiiremini.

Kiirelt uppuvad jergid on sellised, millel on raskus rohkem ees ja landi esiosa on kiiljas, nagu näiteks Jussi Glider ja Fox Gremlin. Samuti vajub kiiresti ümarjam ja suhteliselt raske Salmo Giant Chubby. Jerkideks loetakse ka silikoonsirpsabaga Bull-Dawgid ja Ghosttailid, mis upuvad 1,5-2sek jooksul umbes meetri ja nad on sobivad sügavalt püügiks. Osad jerklandid upuvad küll kiiresti aga kerimisega tulevad ka kiiresti panda ja sügavalt püük sellistega ei õnnestu. Kui jerk ujub ilusti aga sinu meelest liiga madalalt, siis void panna jergi ette landilõksu kluge raskuse. Püügiügavuse suurenedes väga harva püügitulemused halvenevad.

Kevade edenedes päike soojendab vett ja haugid siirduvad madalamasse, mis tähendab, et kiirelt uppuvad landed ei pruugi enam tegijad olla. Soosingu saavutavad nüüd aeglaselt uppuvad jergid ja ujumissügavust säilitavad jergid Rohustel aladel on ujuvad/mitteuppujad jergid tegijad ja neid saab väga madalas ja ka üle rohu ujutada.

Kudejärgsel perioodil on haugid aktiivsemad ja liiguvad rohkem. Kalastajad saavad rohkem rõõmu ``tugevamast`` haugist. Sobivad jergid sellel ajal on kiirema mänguga ja tihti on tegijad loomulikud värvid lantidel. Ka landiujutusrütm võib nüüd kiirem olla aga ei tohi ära unustada muutuvat rütmi ja pause.

ImageSuvekuudel, kui haug on vilgas ja liigub palju, siis jergid võivad olla ergema mänguga ja kerimine kiirem. Jerkide suurus võib ka väiksem olla. Suurt haugi saadakse sellel ajal tihti hämaral ajal. Haugid on sellel ajal pigem karide läheduses, kui roos. Suuremate sügavuste lähedus püügikohale on ka hea.

Järvedes on kalad kesksuvel tihti väga sügavas ja seal ei ole jerklant just kõige õigem püügivahend. Kui kindle soiov jergiga püüda, siis mõistlik oleks vedada selliseid jerke, mis mängivad lihtsalt ühtlaselt vedades. Võib kasutada ka raskuslandi ja jergi kombinatsiooni.

Suvel toimivad ka otse sukelduvad ujuvad jergid, nagu Suick, Bobbie Bait ja Burt, mis tahavad suhteliselt kiiret ujutamist, et püsiksid vee all. Uppuvate jerkidega võib kalastada rahulikumas tempos.Image

Külje peale liuglevatest kiire mänguga jerkidest on parimad sooja vette Sweet Shad, Salmo Slider, Baby Jerko, Dikkop, Piglet ja Buster Jerk II. Toimivad on ka Pig, Viper ja Buster.Üks nipp on panna tagumise kolmiku külge silikoonsirpsaba. Selliseid sirpsabaga varustatud jerkke pakuvad ka landitootjad, näiteks Squirrley Burt.

Kui suvine haug on aktiivne siis võib ta jergi järgi tulla ka sügavamast veest. Suurema osa ``puhkeajast`` veedab haug sügavas passivselt ja tema kättesaamine pole üldse kerge. Erinevalt külma aja jerkimisele pannakse paat nüüd madalasse ja heidetakse lant sügavama vee poole ja lastakse vajuda põhja lähedale ja üritatakse peaaegu kogu kerimisteekonna vältel hoida lanti sügavas. Head sügavas püüdmise jergid on Jussi Glider ja Hell Tail.

märkus: kuna Rami Eloranta & Janne Helenius on tuntud kui suurhaugide experdid, siis jutt on ka suurhaugi keskne, ehk pole motet artiklile vastu vaielda, et saaremaal haug poolemeetrises vees

Vee külmenedes muutub haug uuesti aktiivseks. Haugi leiab nüüd väga erinevatest kohtadest, nii madalast kivirannast kui roost ja samuti sügavast. Haugi saadakse nüüd tükiarvult palju aga keskmine kaal jääb nõrgaks välja arvatud mõned ilusad isendid. Nüüd toimivad väga paljud erinevad jergid. Madalas ergema ujumisstiiliga jergid ja sügavas on osutunud väga tõhusaks Jussi Glider.

Sügise jätkudes on järjest rohkem kala rannas ja jerkide suurust võib nüüd suurendada ja antakse ka rahuliku mänguga jerkidele ujumisaega. Haug võib nüüd olla väga madalas. Suured madalast veest saadud haugid pakuvad unustamatuid hetki. Jerklantide hulgas on palju rohkem madalasse sobivaid lante, kui mittejerkide hulgas.

Hooaja lõpus enamus haugidest suundub uuesti sügavamasse vette ja tuleb landikastist välja kaevata uuesti sügavalt püügi jaoks sobivad. Osad haugid jäävad siiski madalasse sööma. Nüüd on õigem valik rahuliku ujumisstiiliga jergid. Hooaja lõpus saadakse vähem tükke aga kalade kaal võib meeldivalt üllatada. Image

Püügivahendid.

Jergiridvad on lühikesed, vaid 6 kuni 6,5 jalga pikad, kuna jergid on tavalantidest oluliselt raskemad. Raskusest on ka kasu jerkide ujutamisel. Image

Jäiga 6 jalase ridva ja venimatu punutud nööriga peab kala väsitamisel olema väga tähelepanelik

Rullideks kasutatakse enamasti multirulle, kuna hasplitele mõeldud jergiritvasi peaaegu pole poes. Multirulli kaks tähtsaimat omadust on minu meelest kerge kaal ja kiire ülekanne. Kergema rulliga on oluliselt kergem kalastada ja mõistlik rulli moot võiks olla 5000 või väiksem. Kiirest ülekandest on kasu selleks, et peale lööki saaks lõdva nööri kiiresti pingule ja landi uuesti kontrolli alla. Kasuta alati punutud nööri, tunnetus on parem. Vali nöörile sobiv läbimõõt, mis võiks jääda 0,28-0,36mm vahele . Kuna enamus jerke on uppuvad, siis nööri katkedes void hüvasti jätta oma jergiga. Paksem nöör ei sega üldse jerkkide mängu, vaid ujumise sügavuses paksema nööri puhul kaotatakse mingil määral.

Haugi püüdes kasutatakse minimaalselt 30cm pikka trossi/lüli. Laia mänguga jergid korjavad tihti pehme trossi konksude külge ja selleks heiteks landi mäng läbi. Jäiga trossi/lüli puhul juhtub konksudega haakumist ujutamise ajal vähem aga viskamise ajal on haakumist rohkem. Titaanist lipsud on vallutanud turu ja seda on saada nii meetrikaubana kui ka sobivate juppidena ja valmis lülidena. Titaanlips on eriti vastupidav ja tavatrossiga võrreldes ei lähe krussi.

Kuna jerkide ujumine on ebakorrapärane, siis haugide rabamiste ajastus ka kannatab ja möödarabamisi on suhteliselt palju. Osad kõrgemad jergid on sellised, et haugi haakumine konksudega on vilets. Kõike seda arvestades on jergikonksude teravuse ja kvaliteedi nõudmised kõrged.

Kui tehase konksud on viletsad, tuleb need ka kohe vahetada kvaliteetsete keemiliselt teritatute vastu aga pidades silmas, et mõned jergid on konksude kaalu osas väga tundlikud. Samas katsetades erinevate konksudega saab jergi mängu ja ujumise sügavust muuta.

Vaheldusrikas püügiviis.

Jergid tulid, et jääda aga see pole mingi ``kalaõnne valem`` või imerelv. Iga kord tuleb ikka kala üles leida ja vaadata, mida ta tahab. Proovi erinevaid jergitüüpe. Mõtetu on pildiuda jerkki madalas, kui kala on sügaval ja passiivne. Proovi kalastada loovalt ja ära unusta seda, mida oled õppinud tavalise landiloopimise käigus ja ära ka oma tavalisi lante täitsa kõrvale jäta.

ImageSelle õppetunni järel võib sinu suurte haugide osakaal loodetavasti suureneda.Söögikalad on mõistlik valida vigastatud kalade hulgast ja pigem väiksemate isendite seast ja suured rekordkalad lasta tagasi vabadusse, et neid jätkuks ka edaspidi Soome vetes.

Rami Eloranta & Janne Helenius

Autorite veebileht asub siin

Originaalartikkel asub siin

tõlkija märkus: Olen tõlke osas jäänud nii originaalilähedaseks, kui võimalik. Mõningate mõistete ja väljendite suupärasemaks muutmine tähendaks täiesti teistmoodi seletamist ja palju muudatusi. Tegemist on tõlkega.

Seda artiklit lugedes peaks arvestama ka eesti ja soome keele ning olude erinevustega, samas osade asjadega peaks leppima, kuigi tundub imelik.

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 31 märts 2008 )
 
< Eelmine   Järgmine >
Foorum