Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Spinning arrow Landi valik haugipüügil meres
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Landi valik haugipüügil meres Trüki E-mail
Kirjutas raivo   
kolmapäev, 09 jaanuar 2008

Kõigepealt pean ütlema, et viimastel aastatel olen kasutanud rohkem vooblereid ja vähem plekki ning lõppev aasta on olnud jerkide võidukäik. Seepärast vast raudvara koha pealt niipalju kaasa ei räägi. Aga lusikad on vanimad omasuguste seas ning oma tähtsust pole nad siiani minetanud- see räägib enda eest. Samuti on siin sisalduv mõjutatud kalastuskogemustest ja infost Soomest, kuna seal on haugi populatsioon parem ja seega üldistusi teha kergem.

Peaks teadma

    Landi valikul peaks lähtuma mõnest põhiprintsiibist. Lant:
  • peab sobima püügisügavusega ehk haugide paiknemisega antud ajal ja kohas (enamikul juhtudel põhja ligidal ja suvel ka nö pooles vees, kusjuures mida passiivsem on kala, seda rohkem nina ette tuleb lant ujutada);
  • mäng vastavalt vee temperatuurile - külmema veega aeglasem ja soojemaga kiirem/tihedam;
  • värvivalik peab sobima valgustugevusega vees ehk lisaks ilmaoludele peab arvestama ka vee läbipaistvust ja värvi;
  • mida sogasem on vesi, seda olulisem on landi mäng ja vastupidi - selge veega on värv tähtsam kui mäng; läbipaistmatu veega on soovitav tugevama mängu ja kuulikestega ning erksamate värvidega (neoonvärvid, puna/valge) landid;
  • haug lanti ei otsi, järelikult pead ise haugi otsima.

Valgus ja värv

Värv on tegelikult valgus. Küllastunud valgust, kus on esindatud kõik spektri värvid, tajub inimene valge värvina. Seega ka see, millist värvi me tajume, sõltub sellest, kui palju ning missugune valgus sellele parasjagu langeb ja millist valgust see ese tagasi peegeldab. Vees neelduvad värvid kordi kiiremini kui õhus - kõige kiiremini sumbub suure lainepikkusega punane värv ca 3m sügavusel ja kõige vähem sinine, mis levib kuni 30 meetrini. Valguse värvile ja tugevusele mõjub ka vee koostis ja läbipaistvus. Meie vetes muudavad vetikad kogu valguse vee all roheliseks ja hõljuvad saviosakesed punakaks. Ka on valgustugevus ja valguse värvus vees aastaajati ja sõltuvalt päikese kõrgusest horisondil erinev. Mida kõrgemal on päike seda rohkem valgust tungib vette ja mida õhtupoole, seda rohkem peegeldub veepinnalt tagasi. Vees on muutus tugevam kui me silmaga tunnetame.

Image

Päikesetõusu hetkel on valguse värvus sinine, seejärel läheb kiiresti üle roheliseks, kollaseks ning õhtupoole oranzist punaseks. Need värvid on sel ajal vees paremini nähtavad. Nagu öeldud on erinevad värvid sõltuvalt vee läbipaistvusest näha vaid kuni mingi teatud sügavuseni-edasi on nad lihtsalt erinevat tooni hallid. Seepärast on sügavamas vees paremini nähtavad kontrastsete värvidega/triipudega landid, mis on oluline suvisel trollingul.

Kui mõtteliselt jagame ilma päikesepaisteliseks, poolpilviseks, lauspilves ja vihmaseks ehk lühidalt pimedaks ning vee läbipaistvuse liigitame kirkaks, normaalseks ehk suhteliselt selgeks ja sogaseks, siis on enam-vähem arusaadav, kuidas orienteeruda. Mõlemat skaalat võib igaüks veelgi täpsemalt määratleda.

Kala silm

Saagi asukoha kindlaksmääramisel on haugil kõige tähtsam nägemine ja seejärel küljejoon, millega ta tunnetab vee võnkeid. Halva läbipaistvusega vees saagi tabamisel tõuseb küljejoone osatähtsus oluliselt.

Haug näeb kahte moodi - ta tajub valgustugevuse erinevusi e. kontraste, mis on oluline pimedas toimetulekuks ning rohelist ja punast värvust, (ning nende kombinatsioone), teised värvid (sinine) on tema jaoks vaid erinevat tooni hallid. Samuti puudub tal võime oma silma vastavalt valgustugevusele muuta nagu inimesel ja seetõttu on ta valguse taju absoluutne. Kui meile tundub päikesepaisteline kevadpäev samasugune kui suvel, siis tegelikult on suvel valgustugevus palju suurem. Seepärast pelgabki haug eredat päikest ja hoidub pigem varju.

Tühi kõht on parim kokk

Näljasele haugile pole lant kunagi liiga suur, optimaalne saagi suurus on ligikaudu 25% haugi enda pikkusest. Piiri paneb pigem kala laius, kuid siingi on haugi kohandumisvõime imetlusväärne-meenutame kasvõi Endla suurepäiseid elukaid.

Kuid nii landi mäng, suurus ja värv tuleb valida vastavalt kala aktiivsusele ja antud koha saakkalale. Kui haugi jaoks lant saagile (või ohule) esitatavaid nõudeid ei täida, siis ta sellele ei reageeri. Aktiivsemale kalale suurem, tugevama mänguga ja julgemate värvidega lant, passiivsemale väiksem, aeglasem pausidega mäng ja tagasihoidlikum värv. Erandiks on mõnikord ärritusvärvid ja tugev/kuuldav mäng, kui püüame sellega väga passiivse kala tähelepanu võita.

Õigupoolest on tegureid nii palju, et vaid aastate jooksul kujunenud kogemust ja kõhutunnet appi võttes ning erinevaid värvikombinatsioone proovides leiad parima värvi sel päeval/hetkel antud kohas. Kui lähtetingimused (päike, vee läbipaistvus) muutuvad, siis üldjuhul muutub ka töötav lant. Seepärast võiks heaks peetavaid, erinevatesse oludesse sobivaid lante olla erinevat värvi.

Kevad on kena asi

Image Kevad on landiloopijate jaoks kauaoodatud aeg. Paljud on uusi mänguasju soetanud ja kibelevad neid järgi proovima. Meil algab hooaeg peale haugi kudet ja üldjuhul peale väikest põdemist saab teda püüda kasvõi ukselingiga, nagu üks korüfee on öelnud. Siiski on paremaid ja kehvemaid päevi ning just viimased panevad teinekord kukalt kratsima.

Enamikul on oma kindlad landid, mis neil alati kaasas ja millega püüki alustatakse. Tihtipeale on lollikindel valik suhteliselt looduslähedane ehk siis kala imiteeriv - erinevad hõbedased ja kuldsed toonid ilma ärritavate värvideta. Oluline on ka arvesse võtta vee läbipaistvust ning ilmastikuolusid. Selge vesi ja päikesepaiste teeb ka selle röövli ettevaatlikuks ja siis ongi raske talle miskit sisse sööta.

Esimene valik oleks juba eelpoolnimetatud looduslikud värvid. Päikesepaistega toimib kuldne vahel peaaegu ainsana ja külma veega on siniseid toonid alustuseks paslikud. Edasi võib katsetada näiteks puna-musta (PuMu) või kollane mustaga. Need mõlemad on normaalse vee ja (pool)pilves ilmaga hea valik. Kollane on kevadel üleüldiselt soositud värv. Sogasesse vette sobivad neoonvärvid. Tähtsust ei oma ainuüksi landi külgede värv, vaid ka kõhualuse ja selja toon, mis ideaaljuhul peavad kõik koos kõlama. Teinekord paneb lausa imestama, kui valivad kalad värvi suhtes on.

Mis puutub landi mängu, siis siin lähtun põhiliselt vee temperatuurist - mida külmem vesi, seda aeglasem mäng ja pikemad pausid. Tihtipeale on külma veega haug niivõrd kange, et muidu ta lanti kätte ei saagi ja on vaid möödarabamised ning äraminekud

Vooblerid

Voobleritest tooks esile soomlaste Nils Master Invincible 15 ja 12 cm ujuva mudeli. Suurem külmema ja väiksem soojema veega - piiri tõmbaks kuhugi 10°C kanti. Nilsud sobivad 2-4 m sügavusse vette, kus suuremal haugil meeldib passida. Värvid 007, 15, 91, 27 - looduslikud esimesena, tugevamad tumedama vee ja ilmaga ning punane on õhtuhämaruses tihtipeale tegija. Mida aktiivsem kala seda julgemad värvid ja mäng. Külma veega on Nilsud soovitav suspendinguks tuunida.

Sügavamasse vette sobib veel suurepäraselt rootslaste Zalt 14 ja Storm Suspending Wild Eye kummikala, mis samuti pikalt paigal hoidmist kannatab. Viimastega kogemus lühem aga paljutõotav. Püügisügavus siis uppuva Zalti puhul 2-4 meetrini ja ega Stormi WE puhul ka pikemalt oodata jõua.

          
Nils Master Invincible
Nils Master Invincible
       
Zalt 14
Zalt 14

Värvidest Zaltil 04,06,11 ja Stormi hõbedased/sinised toonid SG, PLD, BM. Madalamas vees toimib hästi Bomber B16A ja samuti Zam 16, mis sobivad kuni 1,5 m vette.

Värvidest võiks mainida XSIL, XSIG, PTL, SBH selgema vee ja ilmaga ning, päikesega XCHO,TUMP1, pilvise ilmaga XSPM ning sogasema veega LEF2. Zami puhul võiks varakevadel kasutada ka suspending (svävande) 32 g raskust vooblerit - see võimaldab ka madalas vees pikki seisakuid teha. Bomberit asendab ka suurepäraselt Fladeni Conrad.

Nagu eespoolt selgub on siin kirjeldatud suhteliselt suuremapoolsed vooblerid. See seletub sellega, et sihtrühm on olnud pigem suurem haug, kui rohkem väikseid. Kuigi need kõlbavad ka väiksematele haugidele on tõelised "pulga plõksijad" aga näiteks Abu Tormentor, Zam ja Strike Pro Minnow. Hea on ka Rapala Super Shad Rap, kuid suspendinguks tehtuna - muidu tõuseb seisma jättes liiga kiiresti pinnale.

Neid lante, mis kala toovad on sadade kaupa, siin on mainitud neist vaid väike osa. Oluline on suhteliselt laisk mäng külma veega, õige püügisügavus ja värvi valik vastavalt oludele.

          
2 x bomber,  2 x conrad ja  zalt
2 x bomber, 2 x conrad ja zalt
       
Yozyri ,Tormentor, Strike Pro
Yozyri ,Tormentor, Strike Pro

Plekid

Ja kui miski ei näi toimivat, siis katsetage raudvara - pange otsa Professor, Räsanen, Abu Atom või Bete Krokodil. Samuti tasub proovida suuremat pöörlevat näit. Abu Mörrum Spinnaret, Reflexi või Vibraxi ja Meppsi nr. 4-5. Hea ülevaade haugilantidest on SHS lehel.

Jergid

Eraldi äramärkimist väärivad jergid. USA-s juba aastakümneid edukalt kasutusel olnuna on nad viimastel aastatel Soomes ja Rootsis hakanud teist tüüpi lante tahaplaanile tõrjuma. Põhjuseks suuremad kalad ja jerkidega püügi võlu. Nimelt tuleb neile ise vajalik mäng anda. Erandiks on tuntumatest Salmo Slider ja Fatso, esimene töötab ka ühtlaselt kerides ja teise puhul jergile iseloomulikku tehnikat ei rakendata, vaid piisab pausidega mängitamisest. Fatso kuldaeg on küll sügisel.

Jerkide koha pealt toimivad samad põhimõtted, mis voobleri puhul - suuremad ja aeglasemad külmema veega ja väiksemad-vilkamad soojemaga. Endal kogemus vaid Salmo Slideri 12 ja Fatso 10 ning Strike Pro BJ-ga. Värvidest võiks ära märkida Salmo puhul Yellow Sunfish (suvel), Real Roach, Real Shiner (kevad-sügis) ja Buster Jergi C41, C31, C47. Häid jerke on teisigi aga Salmo ja BJ on vast kõige taskukohasemad.

   
Plekklandid
Plekklandid
       
Jergid
Jergid

Esialgu saab hakkama ka tavalisest jäigemast ridva ja haspelrulliga, kuid otstarbekas on edaspidi siiski spetsiaalne varustus muretseda.Püügikohtadeks on kevadel sügavamad kudelahtede esised ja roostiku ääred. Samuti ka teiste kalade kogunemise ja kudekohad. Kevadel võtab haug päev läbi, kuid külmal ajal on siiski parem pealelõunane aeg.

Rannahooajaks saledaks

Vete soojenedes (üle 18°C) siirduvad haugid ranniku lähedalt kaugemale jahedamasse ja hapnikurikkamasse vette. Suuremad varem (>10°C), kuna nende hapnikuvajadus on suurem ja hapniku omandamise võime veest halvem, ning väiksemad hiljem. Osaliselt jäävad väiksemad haugid ka sooja veega ranniku lähedale ja valivad oma asukohaks hapnikurikkama paiga, kus leidub ka piisavalt toitu. Haugi elutegevus on maksimaalne keskmiselt 15°C juures ja siis on ta energiavajadus kõige suurem. Kui külmema või soojema veega haug toitub kuni paaril-kolmel päeval nädalas, siis sellise vee temperatuuri juures võib ette tulla pikemaajalist neelu. Väga sooja veega haug praktiliselt ei toitu, vaid püüab energia/hapnikukulutust võimalikult väikseks viia ja ellu jääda. Uuringud on näidanud, et haug võib sel juhul piirata oma isu kuni 10%-ni normaalsest. Sellest annavad tunnistust ka kaalu-pikkuse suhtes lahjemad haugid, kui vahetult peale kevadist neelu püütud.

Poolest veest

Suvel, kui vesi on ujumiskõlbulikuks muutunud, pole suuremate haugide leidmine enam lihtne. Samuti ei saa loopides püüda piisavalt tõhusalt sügavamast veest, kus nad nüüd passivad. Nimelt otsivad suuremad haugid sellise temperatuuriga vett, kus hapnikusisaldus on neile sobiv. Alles seejärel vaatavad toidu järgi ringi.Selliseks kohaks on temperatuuri hüppekiht ehk veekiht, kus pinnavee temperatuur järsult langeb. Suvel võib selle kihi sügavus olla kuni 10 m. Hüppekihi sügavuse saame määrata korraliku kajaloodiga.

Sel ajal tuleks kasutada trollingut e. landi vedamist paadi järel. Sobivad kiirema/kuuldavama mängu ja kontrastsema värviga landid (FT, GFR, RH) ning selgemasse/madalamasse vette ka hõbedased-kuldsed toonid. Püügi sügavus võiks olla temperatuuri hüppekihi ülemises osas ehk siis pisikala parvede kõrgusel/peal (täpsem sügavus tuleb leida püügi käigus). Landi mäng tihedam ja lant ise väiksem kui kevadel. Lantidest tuleks kasutada piisavalt sügaval ujuvaid vooblereid nagu näit. Stormi Deep Thunderstick 12 või Rapala Magnum 14 ja madalamalt ujuvatest Rapala Original 18, Nils Master 12 ning Bomber 15. Viimastele peab rakendama lisaraskust vms, et nad vajalikule püügisügavusele viia.

Karidelt

Spinninguga püük toimub karide ja madalike servades rohu piiril , kus haug toitumas käib. Haug armastab rohelust enda ümber. Soovitavalt peaks läheduses leiduma ka vähemalt kolme (6-10) meetri sügavust vett. Landi tüüp vastavalt püügisügavusele ja oludele - päris madalas ja taimestiku peal popperid ja pinnalandid (nt Storm SubWart) ja rohustes kohtades Rapala Minnow Spoon (FLP). Ka on nüüd õige aeg otsa siduda 2-osalised landid nagu Rapala Jointed (P, GFR, FT). Vobleritest veel nilsu 12 ,abu tormentor, rapala original, bomber.

Samuti on suvi parim aeg suuremate pöörlevate (tandem) lantide kasutamiseks, nt Abu Reflex (Zebra) ja Meppsi-Vibraxi nr 4-5. Töötavad ka väiksemad plekid nagu Bete Krokodil või Räsanen. Jerkidest väiksemad Salmo Sliderid ja ka Buster Jerk II. Parim aeg haugipüügiks on suvel õhtuti ja varahommikul ning sompus või vihmase ilmaga. Suve lõpupoole võib õhtuhämaruses, eriti veel kui äike tulemas, meeldejäävaid üllatusi juhtuda.

Kuldaeg

Tulemuslik haugipüük
Tulemuslik haugipüük
Vete jahenedes muutuvad kalad aktiivsemaks ja liiguvad madalamasse vette ning suvine paastumine asendub neeluga. Septembri lõpupoole algab haugipüügi kuldaeg, mis kestab kuni jää tulekuni. Parim aeg on oktoober ja novembri algus, kui vesi on veel piisavalt soe ja kala elutegevus aktiivne. Püügiks sobivad veelgi suuremad ja aktiivsema mänguga landid kui kevadel. Värvid enamjaolt samad mis kevadel, kuid soositumad on tumedad toonid, näiteks selge veega on just õhtuti väga hea PuMu ja must. Mida lühemaks päev muutub, seda rohkem nihkub võtuaeg hommiku ja õhtutundidelt keskpäevaks. Kala tuleks otsida allatuule kaldast, karide ümbrusest ja lahesoppidest.

Vete külmenedes muutuvad võtupäevad harvemaks ja värvivalikusse lisanduvad neoonvärvid (roosa, valge, lilla), mis toimivad hästi sünkja ilma ja veega. Enne jäätumist siirduvad kalad uuesti sügavamasse ja vaiksemasse vette. Kiire vee temperatuuri langus teeb nad loiuks ning siis on sobivad landid väiksemad ning tagasihoidliku mänguga, pausid pikad ja liigutused aeglased. Väga hästi sobivad näiteks suspending tüüpi landid ja jigid (Storm Suspending WE ).Küll on aga periood november-detsember hea aeg oma rekordite uuendamiseks.

Vanadele kaladele pole see jutt mingi uudis aga alustajatele on ehk abiks. Ka on ta pigem suunav kui üksikasjaline õpetus. Aga õppides mõistma kalade keelt ja tundma merd, võid ükskord tõdeda, et absoluutset tõde polegi.

Kivi kotti!
Raivo Tambek
jaanuar 2008

PS Kui miski teie arvates siin vale tundub, siis andke teada ja vaidleme asja selgeks. Igat masti täiendused on samuti teretulnud ja kasu saavad ju kõik - selles asja mõte ongi.

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 10 märts 2008 )
 
< Eelmine   Järgmine >
Foorum