Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Väikelaevad arrow Päästevestid A&O
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Päästevestid A&O Trüki E-mail
Kirjutas mairold   
esmaspäev, 25 juuni 2007

Image Merele, jõele või järvele lõbusõitu tegema, seiklema või kala püüdma ei lähe keegi ilma veesõidukita. Kui paati, jahti või kaatrit ei ole, siis jääb veeleminek ära. Ega keegi sellele väitele suurt vastu vaidlegi. Samas on oluline ka varustus, mis kaasa võetakse. Kõige tähtsam on päästevest. Kummalisel kombel arvatakse, et veele võib minna ka siis, kui päästevesti seljas ei ole. Julgen vastu vaielda. Päästevest vee peal on sama oluline nagu mootor- ja jalgratturile kiiver, autojuhile turvavöö, pimedas liikujale helkur või vabalangejale langevari. Kõik need asjad on ellujäämiseks olulised, kui mingil põhjusel inimese elu ohtu satub. Õnnetus teatavasti ei hüüa tulles.

Paat ja päästevest on kaks asja, milleta veeleminek on mõeldamatu. Võib ju vastu vaielda, et piisab ka paadist, kuid me ei tea kunagi ette, mis juhtuda võib. Suurem tõenäosus tervelt koju jõuda on vaid siis, kui vastav varustus on kaasas, eelkõige päästevest. Paljudel juhtudel on päästevestid veesõiduki varustuses olemas, kuid neid ei kasutata. Päästevestid hoitakse käeulatuses, mõeldes, et kui midagi peaks juhtuma, siis jõuab selle kiiresti selga panna. Selline mõtlemisviis on aga sarnane autojuhiga, kes turvavööd ei kasuta - mõeldes, et küll enne kokkupõrget jõuab peale panna. Kui õnnestubki kukkudes päästevest kaasa haarata, on seda vees selga panna üsna raske.

Riikides, kus on tehtud statistikat kaatrite, paatide ja jahtidega juhtunud veeõnnetuste ja nende põhjuste kohta, on jõutud järeldusele, et enamik vees hukkunud inimesi oleks jäänud ellu, kui nad oleks kandnud päästevesti. Kanadas ja USA-s koostatud veesõidukite õnnetuste statistika kohaselt puudus 85-90 protsendil vees hukkunud inimestest päästevest. Kaheksa inimest kümnest jäänuks ellu, kui ei oleks pärast teadvuse kaotust vee alla vajunud. Eestis ei ole veel põhjalikku statistikat tehtud, aga ilmselt on meil veest leitud päästevestita hukkunute protsent kõigist vees elu kaotanutest rohkemgi kui 90.

Miks on päästevesti vaja?

Kõik teavad, et päästevest hoiab inimest veepinnal. Kõik teavad ka seda, et niisama inimene veepinnal ei püsi. Vähem mõeldakse sellele, mis ohusituatsioonides täpselt toimub? Enamikul juhtudel kukutakse lihtsalt üle väikelaeva parda vette. Hea on, kui veesõidukis ei viibita üksi ja on keegi, kes päästerõnga või -lingu viskavad. Veel parem, kui kaasas on keegi, kes julgeb päästmiseks vette järele hüpata. Reaalselt on aga nii, et vette kukkunud inimesele ei julge keegi naljalt järele hüpata. Loodetakse rohkem päästevarustusele ja hädasolija südikusele. Kukkudes haarab paljusid paanika. Esmalt vajutakse vee alla, mitmed tõmbavad ehmatusega vett kurku ja hingetorusse. Kui päästevesti ei ole seljas, võtab õnnetus kiiresti dramaatilise pöörde. Paadisolijad ootavad tavaliselt, et inimene ilmuks ise pinnale, et siis tema päästmist alustada...

Tihti ei teata, et veesõidukist välja kukkunud inimene hakkab kohe sellest eemale kanduma. Vee alla vajunud inimene ei pruugi pinnale tõusta meetri-paari kaugusel veesõidukist, kuhu ta kukkus, vaid pisut eemal, kuhu pilgud pärast eemaldumist suunatud ei ole. Isegi seisvast veesõidukist vette kukkunud inimest kannab tuul ja hoovus üsna kiiresti eemale, rääkimata liikuvast alusest.

Mida teha, kui vettekukkunu ei ilmugi välja? Kui kaua oodatakse enne tegutsema asumist? Pool minutit ootamist on tihti juba tõsine ajakaotus!

Päästevest on selleks, et tuua kiiresti pinnale vee all paanikasse sattunud ja võib-olla ka orientatsiooni kaotanud inimene. Kõik toimub mõne sekundi jooksul ja vest tagab selle, et ei kaotata aega. Hädasolija, kes ei suuda või oska piisavalt kiiresti veepinnale jõuda, on tänu päästevestile kiiremini tagasi, kui ilma selleta. Kiiremini, kui paatijäänud otsustava tegutsemisega jõuavad alustada. Oled Sa kindel, et Sina oled just see, kes vette kukkudes segadusse ei satu?

Tihti juhtub aga õnnetusi, mil kõik veesõidukis viibijad vette satuvad. Paat läheb ümber või hävineb. Ei ole kedagi, kes kindlalt aluselt päästaks. Sel juhul tuleb iseendale loota ja tänada end, et päästevest on seljas. Kui õnnetust ei näinud keegi kõrvaline kaldalt ega teiselt veesõidukilt, tuleb vees olla pikemat aega. Päästjate kohale jõudmiseni on tarvis vastu pidada, Eesti oludes võib alajahtumise tõttu üsna kiiresti teadvuse kaotada. Ei ole mõistlik loobuda päästevestist põhjendusega, et oskad hästi ujuda. Ujuda on lihtsam päästevestiga, eriti siis, kui väsid või kaotad kehasoojust.

Image Jõuetu, vigastatud, purjus, jaheda vee tõttu shokis või teadvuseta inimene ei kontrolli oma keha vees. Pildil on kujutatud asend, mille keha vees olles automaatselt võtab. Keha on ujuv, kui kopsudes on veel õhku ja mingi raskus ei tiri seda vee alla. Kui kopsudesse satub vesi, vajub inimene kiiresti põhja.

Juhul kui päästmist tuleb kaua oodata, on oluline, et seljas ei oleks mitte ainult päästevest, mis sind kohe pinnale tõstab, vaid selline vest, mis sind ka kauem veepinnal hoiaks. Kui oled kukkunud jahedasse vette, tulebki päästmist ootama jääda ja kehasoojust ja energiat hoida. Kauge kalda poole ujudes kaotab keha kiiremini soojust. Sel juhul on oht muutuda apaatseks enne, kui paigal kägaras olles abi oodates.

Mis vahe on ujuvvestil ja päästevestil?

Päästevest aitab kõiki vettekukkunuid - ka neid, kes mingil põhjusel ei ole pärast vette kukkumist teadvusel (füüsiline vigastus, põrutus, alajahtumine, hingamisraskused). Päästevest toob hädasolija vee peale, vajaduse korral keerab inimese õigetpidi ja hoiab pead veest väljas. Sellised päästevestid on kraega. Automaatselt või manuaalselt täituvatel päästevestidel on üldjuhul pead toetav krae olemas. Päästevahendite klassifitseerimisel kasutatakse vastavas standardis mõistet kandevõime ning neid tähistatakse 50 N, 100 N, 150 N, 275 N (N - njuuton).

Ujuvvest (kasutatakse ka väljendit ohuvest või ohutusvest) on vaid lühiajaliseks veesviibimiseks, eeldusel, et pärast vettekukkumist saab või aidatakse inimene kiiresti veesõidukile või kaldale. Ujuvvest ei taga automaatselt keha õiget asendit vees ega ole mõeldud tundidepikkuseks veelpüsimiseks. Ujuvvesti on mugav kanda ka siis, kui veesõidukis tehakse tööd ja see vest ei vaja suurt hooldust. Ujuvvest ei ole päästevest!

Image Image

50 N ujuvvest tavakasutajale, kandevõimega 5 kg, mõeldud täiskasvanud ujumisoskusega isikule kaitstud veekogul või sporditegevuseks, kui läheduses on teisi inimesi ja abi saab kiiresti. Ujuvvest kaitseb hukkumisest vaid neid, kes on teovõimelised ega ole kaotanud teadvust. See vest ei hoia inimese pead veepinnal iseenesest, inimene peab olema suuteline end püsti hoidma. 50 N vest on veespordiks tõhus ainult siis, kui sobib kasutaja mõõtmetega. Näiteks võib liiga suur vest veesuusatajale kukkudes pigem kahju tekitada.

Põhimõtteliselt on ujuvvest lühiajaliseks veesviibimiseks, kui on kindel, et kiiresti kindlale alusele tagasi jõutakse või toimetatakse. Hinna poolest on ujuvvest soodsaim, aga tasub hoolikalt mõelda, et sellest võib elu päästmiseks väheseks jääda.

NB! Täiskasvanu ujuvvest ei ole mõeldud lastele (alla 30-kilosele inimesele). Laps, keda ei ole õpetatud, kuidas pärast vettekukkumist tegutseda, peab kandma vaid spetsiaalseid lastele mõeldud päästeveste. Olenemata sellest, kas laps oskab ujuda või mitte. Ohutuse huvides peaks laps kandma päästevesti ka sadamas liikudes, kai ääres ja ankrus seisval laeval. Uskuge, lapsevanemad, et te ei jõua vettekukkujat nii kiiresti päästa, kui vaja oleks. Mõelge näiteks sellele, kui kiiresti oskavad lapsed laualt asju maha tõmmata. Õnnetused juhtuvad veelgi ootamatumalt.

On ka ujuvveste laste jaoks, aga need on mõeldud vaid veespordiks, näiteks kui lapsed teevad purjetamistrenni või võistlevad Optimistidega. Nendel juhtudel on treener, kaaslased, kohtunikud või lisajulgestus koos professionaalsete päästjatega lähedal, mistõttu on kiire abi pärast vettekukkumist tagatud. Veespordiga tegelevaid lapsi on ka õpetatud, kuidas käituda pärast vette kukkumist.

Päästevestid

Kolm põhilist päästevesti kategooriat on: 100 N, 150 N ja 275 N. Päästevesti ostes pöörata tähelepanu sellele, et see oleks rahvusvaheliselt aktsepteeritud (CE-märgistusega). Kõigil vestidel on helkurribad ja vile.

Päästevest EN395 (100 N)

Image Image

100 N päästevest kandevõimega 10 kg ja on mõeldud kasutamiseks suhteliselt kaitstud vetel - sisevetel ja kalda ääres, kui ei ole tormi. Selle täiskasvanud kasutaja peaks siiski suutma end ka päästevestita veepinnal hoida, veelgi parem, kui ta oskaks ka ujuda. Samas hoiab see ilusa ilma korral ohutult vee peal ka hädalist, kes ei oska ujuda. Laste päästevestid on samuti alates 100 N. See päästevest ei taga sajaprotsendiliselt hädasolija õigesse asendisse keeramist, aga kerges riietuses teadvuseta isiku keerab selili. 100 N vest ei pruugi aidata, kui isik kannab rasket riietust, mis võib vett täis imenduda ja kaalu veelgi suurendada. 10 sekundiga on inimene õiges asendis. 100 N päästevest keerab vees kõhuli hulpiva inimese õigesse asendisse (seliliasendisse) nii, et jalad liiguvad pea (näo) alt läbi ja nägu tõuseb veepinnale.

Päästevest EN396 (150 N)

Image Image

150 N päästevest, mis on kandevõimega 15 kg, on mõeldud ka inimesele, kes ei oska ujuda. Kõikides vetes kasutamiseks, välja arvatud väga karmides ilmastikutingimustes. Teadvuse kaotanud inimest hoiab see vee peal ka siis, kui on seljas rasked ja vett täis riided, kuigi õigesse asendisse pööramine võib võtta kauem kui 10 sekundit. Enamik selle kategooria veste täitub gaasiga automaatselt. 150 N päästevest pöörab inimese õigesse asendisse üle külje.

Päästevest EN399 (275 N)

Image Image

275 N päästevest (ujuvusega 27,5 kg) on mõeldud eriti ränkade mereolude jaoks. Tagab inimese õigesse asendisse sättimise alla viie sekundiga, ka siis, kui inimesel on seljas raske riietus koos lisavarustusega. Kahtlemata parim teadvuse kaotanud inimese jaoks. Parempoolsel pildil on päästevestiga inimese õige asend vees.

    Levinud väärarusaamad
  • Minuga ei juhtu midagi, seepärast ei kanna ma paadis vesti.
  • Päästevesti kannavad vaid lapsed ja lemmikloomad, täiskasvanutel pole seda vaja.
  • Oskan ujuda, järelikult ei ole vesti tarvis kanda.
  • Oskan ennetada õnnetust ja olen kukkumisest enne toimumist teadlik.
  • Kui kaatril või paadil on rohkem kui üks tekk, ei pea väikelaevas liikumiseks vesti üldse kandma, ka mitte ülemisel tekil.

Mida veel silmas pidada?

Jahtide, kaatrite ja paatidega liigeldes tekib tõepoolest küsimus, miks ilusa ilmaga ja näiliselt ohutus olukorras on vaja päästevesti? Kui veesõidukis on palju inimesi ja istutakse vaid ühes kohas, siis tõepoolest nagu ei oleks vaja... Aga tavaliselt liigutakse veesõidukis palju ringi ja kui vesti ei ole seljas, ei hakka keegi ka kajutiukse poole ronimiseks või ohtliku ala läbimiseks iga kord vesti selga panema. Väike vääratus on seda tõenäolisem, et veesõiduki tekk ei ole niisama kindel pind nagu kallas. Olen kogenud olukorda, kus ilm on kiiresti tuuliseks muutunud ja jahi pautimisel on see ootamatult suure kreeni võtnud ning üks pardal viibijatest peaaegu vette kukkunud.

Enne päästevesti ostmist tuleb mõelda sellele, milleks vesti on vaja kasutada. Hoolikalt tuleb valida ka vesti suurust, et see võimalikult hästi selga sobiks. Müügil on vestid erineva suuruse ja kaaluga inimestele. Paljud päästevestidesse põlglikult suhtujad teavad vaid kohmakaid korkveste, mida reisilaevadel näidatakse. Tegelikult on kaasaegsed vestid väga mugavad. Gaasiga täituvad päästevestid on kallimad, aga neid on mugavam kanda. On nii manuaalselt aktiveeritavaid kui ka automaatselt täituvaid veste. Mõlemal juhul on veel kolmaski võimalus - juhul kui gaasiballoonid ei tööta - puhuda päästevest ise täis. Siiski tasub eelistada vesti, mis täitub vette sattudes automaatselt. Päästevest, mis ei ole gaasiga täitunud ja on ainult seljas, ei ole veel päästevest.

Vestide eest tuleb ka hoolt kanda, et neid saaks aastaid kasutada. Automaatselt täituvate vestide balloone tuleb igal aastal kontrollida, et see oleks vajalikul hetkel töökorras. Päästeveste tuleb hoida korras ja kuivas. Soolasesse vette sattunud veste on mõistlik hiljem mageda veega üle pesta.

Vee ääres - nii sadamas kui ka rannas - viibivad lapsed ei ole alati vanemate või teiste inimeste silme all. Soome sadamates on tavaline, et lastel on ka kail liikudes päästevestid seljas. Igal juhul tuleb meeles pidada, et veekeskkond ei ole võrreldav maa peal liikumisega. Lisaks sellele, et peab olema hästi ette valmistatud ohuolukordadeks, tuleb osata ka teistele abi anda. Päästevest ei ole tüliks, vaid näitab, et selle kandja on õnnetusjuhtumiteks ette valmistatud.

Paadist pole kasu, kui puuduvad aerud, mootor, puri.
Pole kasu ka kalaleminekust, kui õnge või võrke kaasas ei ole.
Samuti pole kasu päästevestist, kui seda ei kanta!

Väikelaevade kasutamise nõuded, augustist 2006.
§ 4. Liiklemine veekogul
(3) Lahtisel väikelaeval peavad kõik väikelaeva pardal olijad sõidu ajal kandma päästevesti. Tugeva tuule ja lainetuse puhul või pimedal ajal sõidu ajal peavad kõik väikelaeva tekil olijad kandma päästevesti ja purjejahil lisaks ohutusvööd.

Nõuetest olenemata on mõistlik veel viibides päästevesti kanda.

Ohutut kojujõudmist!

Mairold Vaik
Veeteede Ameti väike- ja siseveelaevade osakond

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 02 juuli 2007 )
 
< Eelmine   Järgmine >
Foorum