Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Kalamehejutud arrow Jutuvõistlus 2006: Kuradi kurat
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Jutuvõistlus 2006: Kuradi kurat Trüki E-mail

Suvehommik
"Kuradi kurat", vannub isa.
Mina võtan veel ühe batoonikese, teen selle otsast paari ampsuga pliiatsi, kirjutan õhku s-tähe ja söön kommi ära. Leiget "Kellukese" limonaadi joon peale.
Päris mõnus.

"A kes need on üldse?" küsin.
"Eks nad Vastse-Roosa mehed vast on. No on vaja neil siia ronida!"

Istume isaga mäe otsas küüni varjus ja põrnitseme üle niidu jõe poole. Juulikuine päevane kuumus hakkab ennast juba koguma. Isa on just poe juures käinud (sealt siis mu kommi ja limpsivarud). Sel ajal kui isa ära oli, ukerdas üle kõrbenud heinamaa hall tolmune villis jõe äärde. Sinna, kust elektriliin üle jõe tuleb. Kolm meest astusid autost välja ja hakkasid askeldama. Mina kiikasin õue pealt, mis seal tehakse, aga ei saanud sotti. Ja kui isa tagasi jõudis, siis läksin talle vastu oma komme saama ja uurima, et ei tea, mis need onud seal toimetavad.

Mehed lõikavad võsast pika peenikese lati, löövad selle otsa risti teise oksa ja panevad moodustisele mingid traadid ja juhtmed külge. Sellega sudivad tükk aega, enne kui saavad asjanduse elektriliinile rippuma. Siis mässavad midagi veel juhtmete ja traatidega.

"Iss, mis nad teevad?"
"Kala püüavad."

Ma mõtlen järele. Kümneaastasel minul on kalapüügist ikka äärmiselt ähmane ettekujutus. Juttudest ja lauludest on igale lapsele selge, et kala püütakse õngega. Või võrguga. Olen lugenud Durelli raamatut "Minu pere ja muud loomad", kus kala meelitati tulega kohale ja püüti ahinguga. Samast allikast teadsin, et mingitmoodi püütakse kala dünamiidiga.

"Mis kala nad püüavad?"
"Havi...või hõrnast...või mis seal üldse on."
Isa ise pole mul suurem asi kalamees.

"Aga miks sa vihane oled?"
"Elektriga püüavad ju!. Kui elektriga püüda, surevad ju kõik ära seal...suuremad havid ja väiksed maimud ja... Loodame et mõni ull` vähemalt ise surma ei saa."

Päev kisub palavaks. Kalamehed-elektrikud on suurema osa riietest seljast visanud ja kaovad vaheldumisi kõrge perve alla. Sellise ilmaga tahavad kõik vees käia. Mina mõtlen järele.

"Aga kas konnad ja vesiämblikud surevad ka ära?"
Need on mu lemmik-jõeelanikud. Erinevalt kaladest olen ma neid ka lähedalt näinud ja katsunud.
"Eks vast ikka, jah".
Ehmun

"Kas terves jões või?"
"Ei mitte terves jões, seal ikka, kuhu elektrilöök läheb. Eh jah, ega nad sittagi ei saa sealt seda kala, on jah sügavam koht, aga selle suvega on vesi ikka madal."

Isa kaalub asja veel natuke.
"Ega kellelegi kaevata ka ei saa, oma kandi mehed ikkagi. Käin toa juures ära, siis lähen vaatan. Vast lähevad ära, kui mõistlikult rääkida. Või vähemalt näen, kas on ikka need mehed...auto nagu oleks see..."

Isa läheb saia ja vorsti sahvrisse viima.

Mina mõtlen, milline jõgi nüüd välja näeb. Mu kujutluses seal vesi ei voola ja kaldad on ka millegipärast pruuniks kõrbenud. Kõik kohad on surnud kalu ja konni täis. Ma saan aru küll, et nii see tõenäoliselt pole. Aga igaks juhuks ma kuni sügiseni sinna kohta jõe ääres ei lähe. Mine tea, mis jama seal on.

Ja ujumiskoht on niikuinii mujal.

 
< Eelmine   Järgmine >
Foorum