Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Abiks algajale arrow Spinninguvarustus algajale kalastajale
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Spinninguvarustus algajale kalastajale Trüki E-mail
Kirjutas Aldo Tatter   
pühapäev, 26 november 2006

Mäletan seda, kui sain esimest korda proovida kalapüüki spinninguga. Sõber andis mulle proovida oma spinninguritva kinnise rulliga ning nüüd on sellest möödas võib-olla 10 aastat. Kala ma tookord muidugi ei saanud ja teise või kolmanda viskega suutsin "kinni püüda" ainult omaenda jope selja tagant. Esimestest landivisetest õnnestusid vaid mõned üksikud nii nagu ma olin soovinud.

Nüüd olen juba proovinud erinevaid spinningupüügi meetodeid ning tabanud spinninguga ahvenaid, hauge, kohasid, tuulehauge ja jõeforelle. Kuigi mu kogemuste pagas pole väga suur ning mul on veel väga palju õppida, saan siiski anda ülevaate sobilikust spinninguvarustusest algajale. Järgnevalt siis soovitused esimese spinningu ostuks näiteks juhul, kui sõber kutsus sind kalale, kuid sina oled siiani kalapüüki näinud ainult televiisorist.

Algaja varustus
Algaja varustus peab olema universaalne. Pole olemas täiesti universaalset spinninguvarustust, kuid sellegipoolest saab osa varustust pidada universaalsemaks. Lisaks universaalsusele peab varustus ja rakendus olema vastavuses püütava kalaga ja püügikohaga. Kolmas oluline kriteerium on varustuse maksumus ning hea varustus algajale on see, mis on talle taskukohane ning sobib kokku tema oskuste ja iseloomuga. Oskused tulenevad teadmistest ja kogemustest ning enamasti algajal kalamehel neid napib. Ka iseloom mõjutab varustuse ostu - kui kalastaja on väga tormakas ja äkilise iseloomuga, siis tasub varustuse pikema säilimise tagamiseks teha ostuvalik veidi "tugevama" varustuse seast. Kusjuures väga kerge ja tundlik varustus on ka tunduvalt kallim. Nüüd siis konkreetsemal püügivarustusest, mida võib esimest korda spinningupüüki proovida soovivale kalastajale soovitada.

Sinu esimene spinninguritv
Esimene spinninguritv võiks olla komposiidist pikkusega 2,40 m ja testiga vahemikus 5 - 30 g (enamasti 5 - 25 g või 10 - 30 g). Klaasplastist ridvad ei ole sobilikud spinningupüügiks, sest need on rasked ja rohmakad ning täissüsinik ridvad on spinningupüügis esimesi samme tegevale kalastajale liialt õrnad. Ridva test on parameeter, mis näitab ridva jäikust ning seda märgitakse üles sobiliku landikaalu vahemikuna.

Kvaliteetsemad ridvad on kahest või kolmest osast koosnevad, kuid kui pead palju reisima nö ritv kotis, siis tasub kaaluda ka teleskoopilise spinninguridva ostu. Teleskoopiline ritv käib tunduvalt väiksemaks kokku, kuid see on jämedam, suuremate rõngastega ja see ei paindu ühtlaselt. Lisaks on teleskoopridvad ka õrnemad ja lagunevad kiiremini ning kvaliteetne teleskoopiline spinninguritv maksab rohkem kui kvaliteetne kaheks käiv spinninguritv.

Image
Kahe kinnituspunktiga SIC rõngad
Ridvarõngad peaksid olema keraamilised (nö SIC rõngad) või titaanist kuigi kvaliteetseid titaanrõngaid tavaliselt komposiidist ritvadele ei panda. Kindlasti tuleb vältida plastist sisuga metallrõngaid, mis hakkavad juba varsti lagunema ning monofiili lõhkuma ja kalastaja tuju rikkuma. Ridva pikema eluea tagamiseks võiksid rõngad olla kinnitatud ridvale kahest punktist. Rullikinnitus võiks olla selline, et sul on mugav ritva õigesti käes hoida. Käepideme materjal kalapüügil suurt rolli ei mängi, kuid korkkäepide on iga ilmaga sobilik ning mõnus käes hoida.

Algajale sobilik spinningurull
Rull võiks olla keskmise suurusega lahtine rull ehk haspelrull. Keskmist suurust märgitakse Shimano rullidel mudeli tähisega 2000 või 2500, Okumadel X30. Kui mudelitähis ei anna rulli suurusest korralikku ülevaadet, siis tasub jälgida, kui palju monofiili peaks rullile mahtuma - sobilikud parameetrid on 0,25 mm - 100 m ja 0,3 mm - 100 m. Väiksematele ei mahu piisavalt palju vajaliku läbimõõduga monofiili ja suuremad on mõeldud konkreetselt merepüügiks.

Rullil peab kindlasti olema vähemalt üks kuullaager - seda siis peateljel, et rulli kerija pöörleks sujuvalt. Kuullaagrid võiksid olla ka vända teljel mõlemal pool, mis peab tagama loksumisvaba ja kerge kerimise. Seega ei tasu tõsiselt võtta neid rulle, mis kuulutavad, et nendes on 7 või 9 kuullaagrit, sest ainult 3 - 4 kuullaagrit on vajalikud. Rulli puhul on oluline uurida ka, et kas antud rullil on reaalne garantii. Reaalselt tehakse garantiiremonti või vajadusel vahetatakse rull välja juhul, kui rull on Shimano, Okuma, DAM-i, Shakespeare või Salmo toode. Kindlasti ei tohiks osta rulli turult, kus selle kvaliteet on teadmata ja garantii puudub.

Hea, kui rullil on kaasas varupool - see võimaldab poolidele kerida erineva läbimõõduga monofiilid või näiteks ühele poolile monofiili ja teisele nööri. Kvaliteetsemad poolid on kergmetallidest nagu alumiinium, kuid esimesele rullile sobib ka grafiidist rull. Esi- või tagasiduri eelistamine ei tule niivõrd selgest vahest, et üks neist oleks parem, vaid pigem harjumusest. Ise ma eelistan tagasiduriga rulle, kuid esisiduriga rullide pooldajad väidavad, et nad saavad vajadusel mugavamini ja täpsemini sidurit reguleerida. Mõnedel rullidel on veel nn kiirpäästik, mis on küll mugav, kuid sellise rulli esimeseks rulliks soetamisel tuleb hiljem tavarullidega püügiks jällegi ümber õppida.

Komplekti sobivus
Jälgida tuleb seda, et ritv ja rull omavahel hästi sobiksid ning parimat nõu varustuse valikul saavad anda tuttavad kalastajad. Juhul, kui tuttavat kalameest pole, siis tuleb lähtuda sellest kirjutisest siin ja poemüüja nõuannetest. Kahjuks on poodnikke erinevaid ning alati ei pruugi müüja jutt olla objektiivne.

Image
Soovitav ridvahoid paremakäelisele
Kindlasti tuleb ritv poes (või siis kitsa poeruumi korral veidi avaramas kohas) lahti teha ja rull külge kruvida ning seda komplekti siis hinnata. Hinnata tuleb ridva ja rulli kogukaalu ning ridva tasakaalustatust hoides ritva õigesti käes. Soovitav on paremakäelisel ritva hoida (ja järelikult ka lanti heita) parema käega ja rulli kerida vasaku käega. Ridva jäikusest ja toimest saab aimu, kui teha ritva enda ees hoides mõned äkilised liigutused üles-alla. Loomulikult tuleb jälgida, et sellise testimise käigus sa ei lööks ridvaotsaga vastu põrandat, lage või muidu esemeid. Tagajärjeks on murdnud või kahjustada saanud ritv.

Õige õngenöör
Nüüd peaks olema sobilik ritv ja rull välja valitud, kuid edasi tuleb valida ka muu pisivarustus. Esimene dilemma - nöör või monofiil? Mina soovitan esimesele spinningule kindlasti monofiili. Kuigi nöör aitab päästa jõe vastaskalda okstesse või pilliroogu lennutatud landi, on nöör algajale liiga kulukas investeering. Korralik monofiil on heast nöörist kuni 10 korda odavam. Kui esmane investeering ei panegi juukseid katkuma, siis kalli nööri rikkumine esimesel kalapüügil paneb kindlasti kiruma igaühe. Nööri rikkumise põhjuseks on võimalik saside ja sõlmede tekkimine oskamatult lanti heites. Samuti on nöör tundlikum rulli, rullipooli ja ridvarõngaset kvaliteedi suhtes. Seega - alustuseks ikkagi monofiil. Monofiili läbimõõt võiks olla 0,27 - 0,28 mm, maksimaalselt 0,3 mm. Paremad on pehmed monofiilid ehk sellised millel puudub mälu.

Landid
Lante on igas kalastustarvetepoes ilmselt kõige kirevam ja suurem valik ning tihtipeale on lahtide soetamisel raske jääda mõistlikkuse piiridesse. Nagu ikka tuleb meelde tuletada lantide põhitõde - landid tehakse pigem selleks, et peibutada kalamehi mitte kalu ehk siis lante tasub osta ettevaatlikult ja läbimõeldult. Järgnev soovitus landivalikule on minu subjektiivne valik ning mind pole vaja kritiseerida, kui selline valik ei meeldi või kala ei too.

Mina valiksin algajale kalastajale, kes soovib püüda järvedel ja väiksematel jõgedel ahvenat, haugi ja turba, järgnevad landid: mõni lipplant nr 3 ja nr 4 (Mepps, Blue Fox), paar plekklanti (Kuusamo Räsanen ja Professor), vähemalt üks rohuvaba lant (Rapala Minnow Spoon ühe kaitstud konksuga) ja risuse põhjaga jõgedel püüdmiseks mõned jigi-landid (Predator 3, Relax) ja mõni jigipea kaaluvahemikus (5 - 12 g). Lipp- ja plekklantide põhivärvid on vaskne, hõbedane ja kuldne, kuid ühest värvisoovitust ei ole kunagi võimalik anda.

Tarvikud
Image
Taskusse mahtuvad landikarbid
Kuna landid on suhteliselt õrnad ning samas on lantide konksud ka teravad, siis ei saa üle ega ümber lantide hoidmiseks mõeldud kastist või karpidest. Kui on plaanis edaspidi kalastada jõgedel, kaldal üles- või allavoolu jalutades, siis on mõistlikum valida mõned väiksemad plastikust karbid, mida on võimalik pista taskusse. Kui aga hakkad kalastama paadist või kaldalt ühes kohas seistes, siis võiks soetada sobiliku kalastustarvete kasti.

Varustuse täielikuks ja õigeks komplekteerimiseks tuleks osta haugipüügil vajalikud trossid (15 - 20 cm) ning lisaks veel väikesed lõksud juhuks, kui sa ei kasuta trossi ehk siis turva ja ahvenapüügil. Lisaks on lipplantidega püüdmisel monofiili keerdumise vältimiseks pöörla kasutamine rangelt soovitatav. Kuigi varustust saab täiendada lõputult on nüüd esialgne spinningisti stardikomplekt olemas ning võid seada sammud veekogu äärde.

Kokkuvõte
Eespool kirjeldatud komplekti ostes sa ei eksi, sest sellist varustust läheb sul vaja ka edaspidi püügioskuste edenedes. Sellise komplektiga saab püüda jõgedel, järvedel ja merel paadist. Merekaldalt püüdes võiks ritv olla jäigem ja pikem ning väikestel ojadel võiks pisikeste lantidega täpsete heidete tegemiseks ritv olla lühem ja minimaalse testiga ning ka rull väiksem. Mugavalt saab sellise varustusega püüda nii ahvenat kui haugi, mis on suure tõenäosusega esimesed spinninguga tabatavad kalad. Väga hästi saab selle varustusega püüda ka koha, turba, säinast ja jõeforelli ning arvestades võimalust, et spinningu saab vähese vaevaga rakendada ümber põhjaõngeks, saab püüda ju ka näiteks siiga, lesta, latikat ja teisi lepiskalu.

Viimati uuendatud ( kolmapäev, 28 veebruar 2007 )
 
Foorum