Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Talipüük arrow Haugi tirgutamine jääpealt
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Haugi tirgutamine jääpealt Trüki E-mail
Kirjutas sepaonu   
esmaspäev, 07 november 2005

mh, luuseridHaugi saab täiesti plaanitult talvel püüda sikutiga. Ise püüan Keila jõel ja Kasari harude peal. Keila peal, kus jõgi ülemjooksul suhteliselt madal, seal talvel haug aukudesse koguneb. Kasari harud on sügavamad, seal haugi otsida tasub piki roogu 1-3m kaldast tihtilugu, oleneb ka jõe profiilist, et kuidas kaldast sügavaks läheb. Järvedes ei oska haugi isegi otsida, olen ikka roogude ääres üritand aga saamine on ikka mu meelest võtuajaga seotud.

Taktika haugipüügi juures selline, et puurin auke piisavalt ette niipalju, kuipalju ma läbi püüda viitsin. Ühes augus üldjuhul üle 30ne korra ei sikuta, enamasti isegi vähem, kümmekond väikest tõstet põhja lähedal, kergete tõstetega üles kuni meetrini, pikka paus, langetamine, vahest kordan seda kaks korda ja edasi, järgmine auk. Kuna haug närib ainult teatud aegadel, siis päev otsa mööda neid auke käia on igav, targem millegi muuga tegeleda ja aegajalt haugiringil käia. Siiski tasub katsetada, sest võtuajal sikutades on elamus vägev.

Ilma liialdamata võin öelda, et täitsa tavaline on Kasaril ja Keila jõel 20-30s järjestikku, ca5m vahedega puuritud augus sikutades paari tunni sees saada paarkümmend võtet ja kümme kala jää peale. Olen ka poole tunni sees saanud kümme kala jääle ja ühest august tihti 2-3 kala, a see erand. Suuri hauge pole mul olnud, Keila kalad on jäänud keskmiselt poole kilo ja kilo vahele, ehk kaasa võtan murdosa. Kasaris kala on kobedam olnud, kilo ja kilopeale üsna palju, pooleteistjapeale kalu siiski iga kümnes või harvemini.

Sellest saamisjutust ei maksa hasarti minna, asi ikka tasakaalus on, saamakorrad on nullitamiskordadega õiges vahekorras, mul ca 1/5le-1/10le, oleneb, mis periood talvel, põhjendada ei oska seda. Käin ja proovin, kui palju nullikordasi, vahet pean, aga vahest püüame edukalt nädala jooksul, enamasti siis ka kohale läheme ikka selleks kellaajaks, kui eelmine päev näris.

Minu meelest talvel parim haugitapja on põiklant 5-7cm. On olnud palju kordasi, kus 3-5cm kasutajad nullitavad ja suurte põikidega püüdjad saavad kalu. Pakun, et suur põik inertsemalt liigub vees ja äkki haug iga konna ei raba ka, talvel energiat kokku hoidma peab. Põikide värvide kohta ei oska soovitusi anda, ise püüan loomulike värvidega.

Haugile sobiv sikuritv peaks olema selline, et kui haugi otsa haagite, siis on võimalus seda murdjat ka taltsutada, mitte kahe sekundi pärast vakkima hakata. Tamiil peaks olema vastavalt vaadetele piisav, rull selline, et saaks kiirelt järgi anda, jupp kevlarit enne sikut või terastross vastavalt maitsele, kes neid hambakaitseid ei kasuta, peab aegajalt leppima sikukaotustega. Kongitsat tülikas kaasas vedada aga aitab ka suuremad kalad jääle.

Kes extra ei viitsi haugi püüda, võiks proovida muu püügi vahele, näiteks suurema põigiga vanad augud läbi pumbata, kui tuleb selline juhus.

Kivi kotti.
Viimati uuendatud ( neljapäev, 29 detsember 2005 )
 
< Eelmine
Foorum