Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Spinning arrow Ahvenapüük Peipsil
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Ahvenapüük Peipsil Trüki E-mail
Kirjutas Neeme 'frits' Aria   
esmaspäev, 07 august 2006

Ahvenapüük Peipsil on tore ettevõtmine mõneks nädalavahetuse päevaks või õhtuks. Kala saada ei ole ülemäära raske ning hea võtu korral saab Peipsil püüda kümneid kilosid ilusat ahvenat. Mõnusaks püügipäeva nautimiseks peab ainult veidi ilma valima. Üritan siis lühidalt oma mõtteid jagada ahvenapüügist Peipsil.

Ritv ja rull
Sobilik on haugi spinning 2,1-2,4 m testiga 7-30 g ehk siis mitte forelli ja ka mitte merepüügi ritv. Ritvu võiks soovitavalt olla 2 tk, sest kui ahven väga hoogu satub, siis on võimalik püüda kahe ridvaga. Niikaua, kui üks rakendus vajub, kerid välja teise, võtad kalad otsast ja viskad uuesti. Seejärel paned ridva käest ära ja võtad jälle teise, millel on kalad juba langemise peal sööda alla neelanud, haagid jne. Kuid selline püük on siiski erand, tavaolukorras püütakse ikkagi ühe õngega. Rullile erilisi nõudeid ei ole. Mugavaks püügiks võiks kasutada haspelrulli suurusega 2000-2500. Kuid püüda võib ka mistahes muu rulliga, millega saab kalad kiirelt paadi juurde kerida.

Võdiku rakendus

Image
Peipsil kasutatav võdikurakendus
Rakenduse jaoks ma ei soovita kasutada nööri vaid monofiili. Pealiiniks sobib monofiil läbimõõduga 0,25-0,3 mm, kusjuures kõik lipsud peaksid olema samast monofiilist kui pealiingi. Lipsud kinnitan pealiini külge sidudes, kuid kasutada võib ka kolmikpöörlat. Kõige alla tasub siduda jigi kaaluga 8-10 grammi ning 40 cm kõrgusele alumisest võdikust veel 1-2 grammine väike võdik 20-25 cm lipsu otsas. Püüda võib nii sirpsaba kui kalakujuliste kummilutudega - alumine võdik 4-5 cm ja ülemine 1-2 cm. Värvide kohta mul selget arusaama pole, aga tundub, et erksad neoonid ja sädelevad meeldivad ahvenale enim (kuigi olen ka mustaga saanud).

Ussipüügi rakendus
Kogu rakendus tuleks teha jällegi monofiilist 0,25-0,3 mm. Pealiini otsa tuleks siduda 10-grammine tilgakujuline tina, raskem tina jääb rohkem kinni ja hakkab mööda põhja lohisedes liialt rapsima. Tinast umbes 30 cm kõrgusele tuleks siduda lips, mis ei ulatuks tinani. Konks võiks olla ussikidadega ja suurem. Tavaliselt kasutan veel teist konksu, mille kinnitan otse pealiini külge. Kui kasutada ka teise konkus jaoks lipsu, siis tuleb see panna nii palju ülespoole, et lipsude konksud kokku ei ulatuks, sest kerged konksud võivad minna viskel sassi.

Püügitehnika
Mõlemat tüüpi rakendusega toimub püük rakendust põhja peal vedades, nii et alumine jigi või siis tina lohiseks mööda põhja. Näiteks ussirakendusega on nii püüdes eriti hea kala üles leida. Paat on samal ajal triivis, kuid hea koha peale tuleks ankrusse jääda, sest ahven on parvekala. Tugeva tuulega triivis püüdes on hea kasutada triivimisankrut, mille raskus või suurus tuleb valida vastavalt tuule tugevusele.

Püük talipüügivarustusega
Mõnikord püüan ahvenat ka üle paadiääre peipsi marmõssiga, mis on põhimõtteliselt sama nagu talimarmõss, aga tunduvalt suurem. Sellele suurele marmõssile uss otsa ja üle paadiääre (ritva ma muide käes ei hoia vaid lained ise liigutavad marmõssi). Ridvaks kasutan põhimõtteliselt puutoigast, mille otsas on jupp vanast spinningust ja kõige tipus vedrunooguti. Kui tuul on vaiksem, siis võib sama asja ka spinna otsa panna ja püüda paadist veidi kaugemalt, sest nii liigub sööt vees paremini. Marmõssi võib ka edukalt asendada väikese kummilutu tinaga (kida maha võetud). Lisaks sellele on mul alati paadis ka tavaline talipüügivarustus (sikuskad ja latid ma mõtlen, puuri ja jääkulpi pole vaja) ning teinekord olen niimoodi ka väga edukalt püüdnud.

Püügikoht ja nipid

Ahvenad
Ahvenad
Peipsil on muidugi ahvenapüügiks tegijad kohad kivivared, seda eriti siis, kui vesi on väga soe. Samas võib toimuda edukas püük ka täiesti tundmatu koha peal. Minu edukad püügid on toimunud nii kivivaredel kui ka kohtades, kus on lihtsalt kruusapõhi.

Väga oluline näitaja on kajakad. Kui ikka näed, et kajakaparv on mingile kohale maandunud ja kisades tiirutavad seal, siis võib 99% tõenäosusega sealt kala leida. Kajakad istuvad muidu ikka kaldal kivide peal ja mingil hetkel tõusevad ja põrutavad järvele. Mida tegema - sööma, mida sööma - väikest maimu, kuidas sööma - ka ahven sööb samal ajal ja ajab väikseid maime pinnale. Niisiis - kui kajakatel on söömaorgia, siis... Seda oligi vaja tõestada.

Kui ahvenaparved maime taga ajavad, siis maimuparv üritab põgeneda ja ahvenad järgnevad neile (selle indikaatoriks on pealpool vett kajakad, kes kalamehele ka parve asukoha ära näitavad). Juhul, kui võtt raugeb ning tulevad ainult mõned üksikud ja hakkab väikest kala sekka tulema, siis hakkad mõtlema, et peaks vist lanti vahetama ja et näe nii vähekest seda võttu oligi jne. Tegelikult oled sa lihtsalt hetkeks parvest maha jäänud ja piisab, kui ankur üles tõsta ja veidi triivi lasta või mootoriga tõrts sõita nö parvele ette. Teinekord piisab 15-20 meetrist triivimisest ja saab jälle ankrusse jääda.

Kuid mida teha siis, kui kajakaid näha pole? Kindel moodus kala leidmiseks on triivimine (õnged las lohisevad mööda põhja järgi). Kui peaks näkkama, siis kohe ankur sisse või isegi veidike maad tagasi, sest õnged ju ei lohise paadi all vaid meetreid tagapool.

Ja kui kala ikka üldse ei võta, siis soovitan ise võtta...
Kohtumiseni Peipsil!

Viimati uuendatud ( esmaspäev, 29 jaanuar 2007 )
 
< Eelmine   Järgmine >
Foorum