Esileht arrow Kalamehetarkus arrow Elektroonika arrow Sissejuhatus kajaloodide maailma
 
 
Navigatsioon
Esileht
Kalamehetarkus
Väikelaevad
Galerii
Foorum
Jututuba
Sõnastik
Kaardid
Lingid
Tere Külaline.
Kasutajanimi:

Salasõna:

Jäta meelde

Unustasid salasõna?
Registreeru
Sissejuhatus kajaloodide maailma Trüki E-mail
Kirjutas Aldo Tatter   
laupäev, 29 juuli 2006

Artikkel on tõlge Frank Rossi artiklist "Sonar Guide", aadressilt: www.cabelas.com.

Viimastel aastatel on kajaloodide tehnoloogia fenomenaalse kiirusega arenenud ning innovatiivsed lahendused jõuavad kiirelt ka tavakasutusse. Uusi kajaloode reklaamitakse erinevate tehniliste terminite ja keeruliste kaubamärkidega, mis teevad seadmete ostu ebameeldivalt segaseks.

Image

Alustame algusest
Sina soovid seadet, mis võimaldaks kala üles leida ja edukalt püüda. Küsimus on kõikide kalade puhul sama - kus kalad asuvad ja mis sügavusel. Uuendused kajaloodide signaalide tekitamisel, analüüsil ja lõpptulemuse kuvamisel on väga oluliselt suurendanud lihtsust ja täpsust kalade leidmisel ja identifitseerimisel. Kuid ostjatele on valiku tegemiseks oluline ka teada mida ta ikkagi vajab ja miks. Seega - enne kui minna kajaloodi ostma tasub endale selgeks teha terminite tähenduse ja kajaloodi toimimise põhimõtted.

Sissejuhatuseks tuleb märkida, et kajalood on nagu GPS seadegi tsiviilkasutusse võetud sõjalise otstarbega seadme kärbitud versioon. Kajalood annab saatjast välja elektroonilise impulsi, mis kantakse vees edasi helilainena samamoodi nagu sõjalaevad otsivad allveelaevu. Helilaine põrkab tagasi veekogu põhjalt ja vahepealsetelt takistustelt (veealustelt objektidelt) ning kajaloodi aju analüüsib tagasi peegeldunud laineid ning kuvab veealust olukorda visuaalselt ekraanil. Informatsiooni sisu ja detailsuse saab kasutaja enamasti ise sobivaks seada. Keerukamatel kajaloodidel tuleb juba võrrelda lisafunktsioone - eriti võimalust kasutada (mere)kaarte ja muid navigeerimist hõlbustavaid funktsioone nagu GPS. Alles teise ja kolmandana kriteeriumina tasub seadmeid võrrelda hinna ja tootja järgi. Kuid alustame siis põhitõdedega.

Kajaloodil on 4 olulist osa, mis määravad ära seadme kalade leidmise oskuse: võimas saatja, korralik andur, tundlik vastuvõtja ning kõrge resolutsiooni ja kontrastsusega kuvar. Kokkuvõtlikult võib märkida, et "mida rohkem, seda uhkem", kuid tuleb teada, et kui palju on piisav sind huvitavate kalade efektiivseks leidmiseks ja tabamiseks.

Võimsus
Vaatame kõigepealt saatja võimsust. Kajaloodi saatja väljundvõimsust kirjeldab suurus peak-to-peak. See kirjeldab vahelduvvoolu pinge negatiivse ja positiivse amplituudi väärtuste mõõtetulemuste resultaati. Enamasti väljendatakse saatja võimsust vattides (W). Vatt on võimsuse mõõtühik, millega saab väljendada ka edasi antava energia hulka. 1 vatt on võimus, mille tekitab ühe voldise pinge korral ühe amprise voolutugevusega vool. Alalisvoolu korral kirjeldab saatja omadusi suurus RMS. RMS väärtus on võrdne 0,707 kordse vahelduvvoolu pinge tippväärtusega.

Ilmselt sa ostjana ei soovi kulutada raha seadmele, mis võimaldab tunduvalt rohkem, kui sinul ealeski vaja läheb. Kalastusvete, millel sa kala püüad, sügavus ja kvaliteet on määravaimad aspektid. Kui sa enamasti kalastad madalatel järvedel, siis on anduri kõrge sagedus tunduvalt olulisem, kui anduri suur väljundvõimsus. Sogane vesi ja suuremad sügavused nõuavad rohkem võimsust ja madalamat laine sagedust, et lained jõuaksid veekogu põhja ja muidugi ka tagasi. Võimsus muutub oluliseks ka siis, kui paadi kiirus muutub arvestatavaks võrreldes helilaine kiirusega. Väga nõrk või aeglane signaal võib informatsiooni tagasi tuua juba liiga hilja.

Andur
Selleks, et valida andur, mis vastab kõige paremini sinu nõudmistele, tuleb õigesti valida anduri töösagedus, anduri vaatevälja nurk ja paigaldusmeetod. Anduri ülesanne on sama nagu antennil - saata välja signaale (helilaineid) ja vastu võtta kaja (peegeldunud laine). Andureid saab kinnitada paadi ahtripeeglile, läbi paadi põhja või isegi spetsiaalse vedamispüügimootori külge kasutades eri kinnitusabinõud. Andur peab sobima saatjaga ja vastu pidama saatja kõrgele võimsusele ning muutma võimalikult väikese võimsuse kaoga elektrivoolu helilaineteks. Andurid, millel on rohkem võimsust suudavad paremini vahet teha veekogu põhjatüübil (pehme või kõva) ja kinni püüda väiksemaid kajasid, mis on vajalik sügavas vees või väikeste kalade avastamiseks.

Anduris on tehislik kristall, mis on tehtud kas plii tsirkonaadist või baarium titanaadist. Kemikaalid on segatud kokku, valatud vormidesse ja seejärel kuumutatud kuni on tekkinud karastunud kristallid. Peale jahutamist kantakse kristalli mõlemale küljele voolu juhtiv kate ja joodetakse külge klemmid, mis võimaldab kristalli ühendada anduri kaabliga. Kristalli kuju määrab ära nii tema töösageduse kui ka vaatevälja nurga. Enamike kajaloodide andurites kasutatakse ümaraid kristalle. Kristalli paksus määrab ära tema töösageduse ja diameeter määrab ära vaatevälja nurga. Näiteks 192 kHz sageduse juures on 20-kraadise vaateväljaga kristall umbes 2,5 cm diameetriga, kuid 8-kraadise vaateväljaga kristall on umbes 5 cm diameetriga. Kuigi see tundub olema ebaloogiline, on suurema diameetriga kristallid väiksema vaatevälja nurgaga.

Selleks, et sa saaksid valida kalastamiseks sulle kõige paremini sobiva vaatevälja nurgaga anduri, arvesta järgnevat. Mida suurem on vaatevälja nurk, seda vähem tundlikum on ta sügavates vetes, kuid see annab madalas vees suurema ala kohta infot. Sinule sobivaima vaatevälja nurga saad teada järgnevast valemist, mis ütleb kui suurt põhja ala tekkiv koonus katab.

Valem on tan(1/2 vaatevälja nurk) x sügavus x 2 = ringi diameeter, mida kajaloodi andur põhja peal näeb. Näiteks, kui vee sügavus on 6 meetrit ja anduri vaatevälja nurk on 24°, siis ringi diameeter, mida andur põhja peal näeb on: d = tan 12 x 6 x 2 = 2,55 m

3D ja mitu kiirt
Juhul, kui sa soovid põhjareljeefi ekraanil võimalikult realistlikult kuvada, siis selleks on olemas 3D kajaloodid nagu näiteks Humminbirdi 3D Paramount. Humminbirdi tootevalikus on üldse viit eri tüüpi kajaloodi andureid: ühe kiirega, kahe kiirega, kolme kiirega ning lainurk-küljele ja kuus kiirt, mida kasutatakse just 3D kajaloodidel.

Image Nende ühe kiirega andur katab 16-24 kraadise vaatevälja nurga, mis sõltub konkreetsest seadmest ning see andur sobib sügavustesse 200-300m. ID+ ™ kalade identifitseerimise süsteem märgib ekraanil ära kala suuruse ja sügavuse, kui see on anduri tekitatud koonuses avastatud.

Image Kahe kiirega andur pakub laiemat vaatevälja ja sobib sügavustesse 200-600m sõltuvalt mudelist. Lisaks täpsemale keskmisele kiirele tekitab andur veel teise 53-kraadise koonuse, mis ümbritseb peamist kiirt ja laiendab kalade avastamise ala. Vastavalt sügavusele on ka andurile nähtava ala suurus ehk kui sügavust on 2 meetrit, siis 53-kraadine kiir näitab kalu koonuses, mille põhja diameeter on 2 meetrit. Kahe kiire ID+ kalade identifitseerimise süsteem on alati ekraanil nähtav: kalad keskmises koonuses moodustavad ekraanil sirged ning kalad laias koonuses moodustavad kalakaari.

Image Kõige suurema vaatevälja nurgaga andur on kolme kiirega, mis katab koguni 90-kraadise koonuse ja sobilik sügavus võiks olla 200-300m. Täpne keskmine kiir määrab ära kala asukoha ja detailse veekogu põhjastruktuuri ning 2 laia kiirt vaatavad vasakule ja paremale, mis võimaldab veekogu põhjal katta vee sügavusest 2 korda suurema diameetriga ala. Kalad keskmises koonuses moodustavad ekraanil sirged ning kalad laiades koonustes moodustavad kalakaari ning sealjuures märgitakse ära, kas kala on vasakul või paremal pool.

Image Lainurk-küljele kasutab samuti kolme kiirt, et jälgida nii põhja kui kalda struktuuri. Keskmine anduri kiir on võimeline läbima kuni 40m nagu ka vasakule ja paremale vaatavad kiired.

Image Kuus eraldi kiirt võimaldavad suurepäraselt joonistada välja mistahes kujundi 3D ekraanile, mis näitab arusaadavalt põhjastruktuuri ja veekogu põhjal asuvaid esemeid. Kuus kiirt katavad 53 kraadise koonuse kuni 80 meetri sügavuseni.


Anduri ümbrised
Andurid on erinevate suuruste ja kujuga, kuid andur peab asuma kaitsvas ümbrises. Enamik andurite ümbriseid on tehtud plastikust, kuid läbi paadipõhja kinnitatavad andurid on tavaliselt pronksist.

Vastuvõtja
Vastuvõtja täidab mitut keerukat ülesannet, kuna ta peab kiiresti eraldama mürast õiged signaalid. Selleks tuleb summutada väljasaadetavad signaalid ning võimendada andurini tagasi jõudnud signaalid. Vastuvõtja peab ka suutma eristada objekte, mis on teineteisele väga lähedal ning näitama neid ka äratuntavalt ekraanil.

Ekraan
Lõppkasutajale on õige ekraani valik üks olulisemaid otsuseid kajaloodi valimise juures. Must-valge või värviline, kontrastsus ja detailsus - palju keerukaid otsuseid. Detailsusega seonduv kõige olulisem omadus on võimalikult väike ekraani punkt (pixel). Kui sa oled kunagi luubiga vaadanud ajalehte, siis sa mõistad paremini punktide olulist rolli informatsiooni edastamisel, sest sarnaselt ajalehele moodustavad kajaloodi ekraanile visuaalse pildi tuhanded punktid. Mida rohkem on ekraanil punkte, seda sujuvamad on jooned ja kujundid ning paremini on eristatavad erinevused põhja struktuuris. Väiksema punktide arvuga ekraanid kuvavad pilti, mis on rohmakam ja nurgelisem.

Image Kõrgem resolutsioon (rohkem vertikaalseid punkte) ja suurem kontrastsus annavad tulemusena palju selgema pildi, millelt on objekte parem tuvastada. Ekraanide mõõtmed suurenevad iga aastaga ja hetkel on suure ekraani standardiks saanud 640 horisontaalset punkti ja 480 vertikaalset punkti. Need, kes on kasutanud vanemaid kajaloode nõustuvad sellega kindlasti, et tänapäevased seadmed on võrreldamatult parema kvaliteediga. Tänapäevased seadmed näitavad ekraanil kala pildina proportsioonis kala tegeliku suurusega, suudavad hinnata veekogu põhja koostist, kuvavad vee temperatuuri, paadi kiirust, ja muud navigeerimisalast informatsiooni.

Järgmine oluline küsimus on, et kuhu ekraan paadis paigaldada? Kas see paigaldatakse õue, otsese päikesevalguse kätte või näiteks hämaramasse roolimajja? Mõned ekraanid töötavad ereda päikesevalgusega paremini kui teised ning teada on ka see, et mida suurem on kontrastsus seda paremini kuvab ekraan juhul, kui päike paistab otse ekraanile peale. Revolutsiooniline värviline LCD tehnoloogia on viinud ekraanid täiesti uuele tasemele. Must-valge tehnoloogia korral pidi sul olema eelnev kajloodide kasutuskogemus, et osata ekraanilt vajalik informatsioon välja lugeda. Kuid nüüdsetel kõrgresolutsiooniga värvilistel ekraanidel kuvatakse kalu mitmevärviliselt ja kalad lausa kriiskavad silma.

Enamik tänapäevastest keerukatest seadmetest kuvavad kalu ekraanil kalakaarte asemel sümbolitena, mis varieeruvad suuruse poolest ja on proportsioonis kalade tegeliku suurusega. See on igati abiks kui on näiteks soov püüda just suuremaid kalu. Kui see kajaloodi funktsioon on välja lülitatud, siis on võimalik ekraanil detailsemalt näha helilainete poolt avastatud veealust olukorda. Nii on võimalik näha söödakalu, kalade liikumist jne. Lisaks kõigele muule on Humminbird Matrixil lisavõimalusena veel WeatherSense funktsioon, mis jälgib ja kuvab õhurõhku.

Sagedus
Põhilised kajaloodide töösagedused on 50 kHz, 192 kHz ja 200 kHz. Igal sagedusel oma eelised ning neid peab teadma, enne kui minna kajaloodi ostma. Lisaks sellele on mõned kajaloodide mudelid suutelised töötama nii madalal kui ka kõrgel sagedusel.

Veel on looduslik võime summutada kõrgema sagedusega helilaineid rohkem kui madalama sagedusega helilaineid - seega 50 kHz signaal annab infot tunduvamalt sügavamate alade kohta kui 192 kHz signaal. Kuid sellel on ka omad miinused - madalamal sagedusel töötavad andurid on suurema vaatevälja nurgaga ja sellepärast on need kehvema täpsusega ja eristavad halvemini erinevaid veealuseid objekte. Pealegi on need andurid rohkem vastuvõtlikumad "mürale". Kuigi kõrgema sagedusega andurid (192-200 kHz) on väiksema vaatevälja nurgaga, sobivad need helilainete lühema maa läbimise tõttu madalamatesse vetesse. Kõrgema sagedusega andurid avastavad veealuseid objekte paremini ja annavad ka täpsema pildi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et seadmed ookeanile ja kaugemale avamerele peavad olema komplekteeritud 50 kHz anduriga ja madalamates vetes ning mageda veega veekogudes annab kvaliteetsema tulemuse kõrgema sagedusega andurid. Kalamehed, kes kalastavad nii magedas- kui soolases vees, võiksid kaaluda kajaloodi soetamist, mille andur toimib mõlemas re¸iimis. Paindlikkus õigustab siin igal juhul juurdemakstavat raha.

GPS ja navigeerimine
Kui sa juba korra oled leidnud kajaloodiga õige koha, siis paadi liikumise tõttu võib õigesse kohta tagasi pöördumine olla keerukas. Kalamehed, kes püüavad kalda lähedal, millel on visuaalseid navigeerimist hõlbustavaid objekte, pole see raske. Kuid kalameestele, kes püüavad avamerel on õigesse kohta naasmine tunduvalt keerukam ülesanne. Võimekamate kajaloodidega saab selle keeruka ülesande lahendada lihtsalt - tuleb vaid vajutada 'teekonnapunkti' nuppu, mis tekitab sellele kohale visuaalse märgi ja salvestab koha geograafilised koordinaadid. See võimaldab probleemideta mistahes hetkel samasse kohta naasta.

Teekonnapunkti võib pidada isegi elektrooniliseks aadressiks, mida saab enda jaoks salvestada ja teistega jagada ning mille abil saab sinna konkreetsesse punkti navigeerida. Tänu GPS süsteemi mõistlikule täpsusele saad sa merel väga täpselt minna tagasi kohta, kust sa said kala näiteks 10 aastat tagasi. Mõned kalamehed võivad seda nimetada kalastusmäluks, kuid kalad on vastavalt aastaaegadele kindlates kohtades nagu kellavärk. Keerukamad seadmed võivad salvestada kuni 1000 teekonnapunkti ja 100 teekonda, millel on kuni 100 teekonnapunkti.

DGPS on süsteem, mille esmaselt võttis kasutusele Ameerika Ühendriikide rannavalve ja mis praeguseks on saanud maailmameredel standardiks parandades GPS seadmete täpsust kordades. DGPS kasutab lisaks satelliitidele ka kindlaid maapealseid antenne, mis on mõeldud arvutama ja kõrvaldama tava GPS süsteemi mõõtmisvigu (algselt ka Selective Ability vigu). Süsteem saadab pidevalt DGPS seadmetele vajalikke korrigeerivaid parameetreid.

WAAS on satelliitide süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Riikliku Lennundusameti poolt, et parendada GPS süsteemi täpsust. WAAS parandab GPS täpsust vähemalt 7 meetrini ja süsteem kasutab geostatsionaarseid satelliite, mis asuvad ekvaatori kohal. Sellepärast muutub vastuvõtu nurk ja levi järjest väiksemaks mida rohkem põhja poole liikuda. Satelliidi ja GPS seadme vahel peab olema otsenähtavus ning lisaks lokaalsetele takistustele tekitavad WAAS levi kaotust ka maastikuvormid, eriti mägedes ja tihedas metsas.

Kaardindus
Mitmed Humminbirdi ja Garmini seadmed on sisseehitatud kaartidega, mis pakuvad lihtsamaid (mere)kaarte antud geograafilises punktis. Kui sa soovid kalastada suurel alal või mitmetes kohtades ning sellepärast ei suuda meeles pidada kõikide kohtade põhjastruktuuri, siis tasuks mõelda juba kaardifunktsioonidele nagu MapCreate ™ Lowrance seadmetel. Lowrance ja Eagle seadmetel on kaardifunktsioonid sammukese edasi arendatud, mis näiteks võimaldavad sul endal teha ja lisada kaarte. Kaartide vahetamiseks ja sisestamiseks seadmesse saab kasutada ka eelsalvestatud mälukaarte soovitud piirkonna kaardiga.

Soovitud kaardiosa mälukaardile salvestamiseks kasutatakse arvutitarkvara MapCreate, mis tähendab, et mugavaks merekaartide vahetamiseks peab sul olema arvuti ja vastav programm. MapCreate tarkvara võimaldab sul ise piiranguteta teha detailseid ja oma soovitud kaarte, lisaks sellele sisaldab see tarkvara ka lisavõimalusena kaartidele kanda söögikohti, sadamaid, bensiinijaamu jms (Points-of-Interest). Kõige olulisem on see, et MapCreate on ühilduv ka Navionics® merekaartidega, mis tuleb küll soetada eraldi, kuid neid kaatre on võimalik samamoodi salvestada mälukaartidele ning sisestada kajalood-kaardiplotter seadmetesse. Navionics merekaarte on saadaval kõikide merede jaoks ning need sisaldavad vete sügavusinfot ning navigatsioonimärke.

Kaasaskantav kajalood
Kui sa soovid paindlikkust ja kajaloodi kasutada näiteks paadil ja ka jääpüügil, siis tasub kaaluda spetsiaalset teisaldatavat komplekti. Kaasaskantava komplekti andur kinnitatakse paadis enamasti ahtripeeglile iminapaga. Humminbird Piranha 1 ja 4 ja SmartCast on spetsiaalselt loodud teisaldatavaks. Sellised seadmed lisavad kajaloodile kasutusvõimalusi.

Kajalood vedamispüügil
Image Kalastajad, kes tegelevad vedamispüügiga kasutades seadet downrigger, peaksid tõsiselt kaaluma kajaloodi Bottomline Master NCC 5300 soetamist. Seda võib nimetada lausa navigeerimiskeskuseks, kuid selle põhiline kasu vedamispüügi harrastajatele on täielik kontroll downriggeri üle. Ühe nupuvajutusega saad sa veetavat lanti tõsta või langetada, panna selle jälgima põhjaprofiili või valida eelseatud sügavusi. Sellel kajaloodil on andur, mis vaatab põhja ja mõlemale poole kõrvale ning tulemus kuvatakse 240x400 resolutsiooniga ekraanil.

Asukoha määramine ja automaatne paadi juhtimine
Asukoha määramisega kajaloodidel on palju funktsioone, mida ei leia teistelt kajaloodidelt. Esmajärjekorras paistavad need silma võimalusega suhelda vedamispüügimootoriga ja seda ka juhtida. Selliste seadmetega saab näiteks ette anda kindla sügavuse ning kajalood juhib paati ise hoides kogu aeg sama eelseatud sügavust. See annab kalamehele võimaluse keskenduda olulisematele asjadele kui seda on paadi juhtimine. Teine asukoha määranguga kajaloodide iseäralik funktsioon on ajaloo sirvimise võimalus. Kui sa vajutad ajaloo sirvimise nuppu, siis on sul võimalik vaadata 6 viimase ekraani jagu informatsiooni, mis on kasulik kui sa soovid ilma tagasi pöördumata detailsemalt õppida seda püügikohta tundma. Sellised kajaloodid on küll toredad seadmed, kuid ohutuse seisukohalt on vaja ka nende seadmete tööd kontrollida.

Lisafunktsioonid
Mida keerukamaks lähevad kajaloodid ja mida rohkem lisafunktsioone me võime seadmetelt leida, seda kallimaks need lähevad. Enamasti tõstavad sellised lisafunktsioonid, nagu vee temperatuuri ja paadi kiiruse mõõtmine, ilma andmete kuvamine, GPS, kaardilpotter ning vedamismootorite juhtimine tuntavalt kajaloodide hinda. Kuigi nendel funktsioonidel ei pruugi olla mingit seost kala ülesleidmisega, on need sellegipoolest kasulikud kalade püügil või siis kalapüügi strateegia valikul või hilisemal analüüsil. Samas kui sul on juba vee termomeeter olemas ja oled rahul oma paadi kiiruse mõõtesüsteemi täpsusega, siis pole ka vastavad kajaloodi lisafunktsioonid sinule vajalikud.

Selleks, et olla oma kajaloodi ostuga rahul ka peale 3 kalastusreisi, on vajalik täpselt läbi mõelda kus sa hakkad seadet kasutama ja palju lisafunktsioone sa tegelikult vajad. Mida rohkem sa kajaloodide kohta tead, seda rohkem sa muidugi veenad ennast kõiki neid lisafunktsioone vajavat. Teada on ka see, et need kalamehed, kes on korralikult läbi lugenud seadmega kaasa tuleva omaniku käsiraamatu on tunduvalt rohkem rahul oma ostu ja seadmega. Samuti võimaldab oma kajaloodi põhjalik tundmine ka seadmest maksimumi "välja pigistada".

Viimati uuendatud ( pühapäev, 30 juuli 2006 )
 
< Eelmine
Foorum