Põhja-Norra ookeanipüük 08 kevad. Skjervøy.

[kolviku]

krt ma ostsin Ago käest korralikud neopreen kindad-ei saanudki kasutada(liiga ilus ilm).Rohkem extreemi ei teeks paha.

[millimeeter]

Sellesmõttes kummaline, et samal ajal (mai lõpus) paarsada kilomeetrit Skjervøy`st lõunasse (Andørjas) näris tursk küll korralikult. Kassi oli jälle vähevõitu rsk. Mitte ei kipu vahetama võibolla veidi vähem kala sitema ilma vastu ja just seetõttu saigi pandud 2009 aasta bronn samasse kohta juba paika 23. maiks. Sepa ju enne just ütles, et mais püüavad turistid :)

[miha]

Vaidleks vastu selle varakevadise asja koha pealt . Võib vaadata ka viimast  Kalastaja nr. kus tursa bioloogia lahti kirjutatud. See on nii et tursk koeb märts aprill ja ka mai.(ja veel pikemalt) Nagu Sepp kirjutab on jah töönduslikpüük sel ajal Olin kevadel mai lõpus ka Norras ,tursal mari sees. Ja tursa kudu aeg on väga pikk. Kala on vaid vaja üles leida ei muud. Turska sai [piiks] aga mitte Skjervoist. Eelistan ikka head ilma . Istu ja pane kärakat seda saab kodus  teha ja ikka risk ka juures kehval ilmal
Kõige parem võtt on ikka peale kudu . Kudu ajal tursk ei toitu. Soovitus veel meestele kes lähevad tehke selgeks tõusu ja mõõna värk. Millel on väga suur seos kala võtuga. Kivi  kotti sügistele tursa ped.

[sepaonu]

Eks see kudeaeg võib piirkonniti erinev olla. Ma näen konkreetselt seda, et olles käinud skjervojs poolest aprillist kuni mai lõpuni, siis kõige sitem on olnud poolest maist mai lõpuni. Aprill ja mai algus on head olnud.
Ilmadega on nii, et olulist temparatuurimuutust ei pruugi kuu aja jooksul olla, kalapüügiks sobilik ilm tuleb sademetest ja tuulest, kui ikka marutab, siis marutab. Pooles aprillis on saadud olla palja ülakehaga ja pooles mais lumetormis, seega aastast ja konkreetsest nädalast sõltub. See pilt tursajutu juures kalastaja ajakirjas on tehtud 16-24 aprill kalastusnädalal, ilm kompu. Kaks korda mai alguses olles olen kuulnud ka seda, et hilja sõbrad, hilja, kuigi ise jäin suht rahule.
Ma üsna kindlalt aprillis lähen järgmine kevad, kahte majatäit seda meelt mehi tean ka veel. Neliteist päeva sügisese norrani. Rsk.

[kolviku]

kust te võtate et turska polnud? Üks ööse üksinda kast turska ja eelmine päev täis kast korralikus mõõdus( 3-5kilo enamus) 3 peale.Tursk mu arust kivide peal,lähedal oli.Ja L-is sees ,päris kaldalähedale hoidis.Bruno seal lammutas pea iga viskega-ul spinnaga.

[sepaonu]

Tursk on kala vahemikus 10-20kg, sellest vahemikust väljas on plönnid.

[Meelis 'HrKala']

Õgus sepa. Kuidas Sul see aasta oli, kas said ikka tursapede staatuse kätte, või jäid plönnipedeks ??? :)

[sepaonu]

Meil oli paadis ainult kaks ülekümpi ja need olid ronnul. Masendav. Ja lood ütles nende saamise ajal, et siin on parveke söödakala ja kohe oli paar kolli neid õgimas ka. Kõik käib sööda järgi, kui on söödakala, on kohe sööjaid ka.
Ma tegin omale bronni ära 14-21 aprill 2009. Samal ajal on veel üks vana norsk oma majatäiega.

[kolviku]

mulle ka 2 kohta paluks

[otse]

sihin ise sellist kohta http://www.soroy-havfiskesenter.no/article/archive/15/  seal esimese lõigu viimane lause kinnitab eespool jutuks olnut.

[sepaonu]

Soroya ja Skjervoj on tegelikult suhteliselt lähedal üksteisele. Ole rääkis, et vahest käib ise ka püüdmas soroya lähedal. Kui vaadata püügipäevikut aastate lõikes, siis soroyalt sellisest kohast nagu Sorvaer käiakse kiirete paatidega Storskalltarenil, mis asub Arnoja(elli suurem saar) kohal põhja pool ja suur enamus suurtest on sealt madalikult pärit.

[otse]

Mina olen kalu 10-20 kg vahemikus väga vähe saanud, aga neid välja tirida on tõsiselt kaif.Seega loodan, et varem minek õigustab ennast.Võtan riski ilma osas ja ega jänes pole kunagi shampust joonud.

[Andres "naaskel"]

Nonii, homme start tursaväljadele. Nagu ma aru saan, on veel minejaid. Kes siis ja kuhu? Ise Torsvaagi.

[sepaonu]

Ma hakkan ka homme liikuma, kaheksase viikinguga. Seekord peksan teepeal kraave ja poriloikusi vahelduseks. Soomes ühe Tornio lisajõe peal veedan vähemalt ööpäeva, siis Teno lisajõe peal peatun, aga pole kindel, kas jõge või järve peksan. Siis lõpppeatuseks on Syltefjord, kus siis ookeanipüük põhiline aga ka kahe järve äärde ronin.
See poriloigu ja kraaviteema mul seekord kohustuslik, kuna kolm, kes mul kaasas, pole kalamehed, niisama mägedes ja looduses turnijad ja kivinuusutajad. Üks veel oma naine, veedame osa aega koos, enne kui ookeanile unustan ennast.

[limonka]

Kasutan siinkohal võimalust tervitada kõiki Norrapervosid. Lihtsalt niisama, seoses hea ilmaga.