Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
18.11.19 12:50

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14057
Teemasid : 1467
Kasutajaid : 15475

Viimati registreerus: willaul11
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Jutupaun  |  Muud jutud  |  Teema: Huvitavad ajaleheartiklid
Lehed: 1 ... 60 61 62 [63]   Alla
Trüki
Autor Teema: Huvitavad ajaleheartiklid  (Loetud 1578483 korda)
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 286



« Vastus #930 postitatud 06.11.19 12:27 »

Ruitlane on huvitava vinkliga välja tulnud. ainet mõtisklusteks.
http://www.kohalik.info/arvamus/roovpuudja-on-ka-inimene/

Röövpüüdja on ka inimene

Autor Olavi Ruitlane.
5. november 2019

Lõheliste kudeaeg kestab ja västrapoisid passivad ahingutega jõgede ääres. Teised poisid, inspektorid ja vabatahtlikud kudevalvajad passivad esimesi. Vahel joppab ühtedel – leiavad rahuliku hetke, et paar kala ära torgata, vahepeal joppab kaladel ja mõni kuderahu rikkuja saab trahvi maksta. Kui tal on midagi maksta, inimesel, kes toitub kudema hakkava või kudenud kala kõlbmatust lihast, ei pruugi hinge taga midagi ollagi? Samas näitab elu, et nälg pole see esimene asi, mis jõe äärde ajab, ja kaldaid pidi roidab paraku ka marjakalade pealt teenivaid tüüpe. Õigel ajal õiges kohas olles ja valet asja ajades võib korraks lihtinimese kohta päris kenasti teenida.

Avalik arvamus on keskkonnahoidlik, üldsus ei mõista röövpüüdjat, aga et probleemiga edukalt võidelda, tuleks. Paraku ei mõista ka röövpüüdja ennast, kuigi ta võiks.

Asi algab sellest, et meis on alles inimliigi säilimiseks vajalikud instinktid, need pole kuhugi kadunud ega kaogi. Ehk et me oleme siiamaani kütid ja korilased ja et meil on jätkuvalt vaja endid toita, katta, meil on vaja paljuneda ja oma järeltulevate põlvede eest hoolitseda. Ainult, et inimeste majanduslik, hariduslik ja muu selline ebavõrdsus tagab neile erinevad  võimalikud jahipiirkonnad ja saagid. Seega, kui ühtedel on võimalik parvlaeva või mõne muu tehingu juures kuuekohalist altkäemaksu võtta ja teisele on jõukohane öö jooksul neli või viis lõhet lüüa, on erinevate jõuvahekordade juures põhimõtteliselt tegemist ühe ja sama asjaga. Mõlemad ajavad läbi vale enda ja oma leibkonna suhtes kõige õigemat asja. Me elame kapitalismis, me konkureerime kõiges ja kõigega ja instinktide tasemel pole meil bioloogilist õigust meile avanenud konkurentsieelis kasutamata jätta.

Nii et pole vahet, kas me võitleme korruptsiooni või  röövpüügiga, me võitleme mõlemal juhul inimestega, kellel on endi seisukohast õigus ja see teeb selle võitluse keeruliseks.

Tõeline korrumptant ei lähe ahinguga jõe äärde saagi olematu kasuteguri tõttu. Ta on ratsionalist. Lihtne külamees, kellel kalast kubisev jõgi jahipidamiseinstinkti üle pea lööb, annab endale kusjuures täpselt sama õigustuse: „No lõin kaks kala toidulauale, olematu kahju, kes sellest vaesemaks jäi?“ Sa võid temaga vaielda, aga ta jääbki korrutama: „Ma lõin kaks kala, vaata, mida nemad teevad – kaks milli siit, kaks sealt.“ Ja tal on jälle õigus. Aga kui küsida ta käest, kui palju tal neid kahte purulahjat, praktiliselt söömiskõlbmatut  kala tegelikult vaja oli, jääb ta tõenäoliselt vastuse võlgu. Ta ei tea oma instinktidest midagi, näljas pole ta ka, jõe äärde tuli sõiduautoga, sellel on talverehvid all ja kindlustused-ülevaatused makstud.

Mida teha? Et aktsepteeritav looduskäitumine jõuaks ka rohujuuretasandile, tuleks alustada kõigepealt ülaltpoolt asjade korrastamisega, praegune olukord on pehmelt öeldes silmakirjalik, kuna sügiseti on kudema siirduva meriforelli ja lõhe, kaasa arvatud marjakala püük merest nakkevõrkudega seadusega lubatud.

Teiseks – mis signaali annab inimestele kalastuskaartidega kindlatele jõgedele tähtajaliste lõhe- ja meriforellipüügilubade välja andmine? Et raha eest, ametlikult võib endale lagastamist lubada, kala püüda, kudepesadel tallata? See on normaalse looduskäitumise seadustatud paroodia ja kui ma end röövpüüdja nahka paneksin, oleks see üks minu teguviisi esimestest õigustustest.

Kolmandaks. Lindude pesitsusaegadel on nii paljudes kohtades kehtestatud liikumispiirangud, miks ei rakendata seda kudeajal forelli- ja lõhejõgedel? Täielik viibimiskeeld. Praegu passivad ontlikud onklid jõgede ääres, västrad-kongitsad põues, jälgivad kalu, ootavad rahulikult, millal õhk puhtaks läheb, et oma tegemised ära teha. Miks seda nende jaoks nii lihtsaks teha?
IP
puhh
Tegija
**
Postitusi: 142



« Vastus #931 postitatud 13.11.19 10:15 »

Kudepesadel ei tohi ka lubadega trampida. Minu teada on vette minek osades kohtades kogunsiti keelatud. Vähemalt vanasti Jägalal näiteks.
Aga mis puutub ornitoloogidesse, siis see on oluliselt tugevam organisatsioon olnud. Ja juba aegade hämarusest. Tänaseni suudavad väga kiiresti mingi kaitsevöönd tekitada kui looduskaitselise pesitseja avastavad.
IP

Internetis kala küll, nahh sinna Peipsile ronida.
Lehed: 1 ... 60 61 62 [63]   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi