jaz
Kalastushuviline

Postitusi: 13
|
 |
« Vastus #8 postitatud 22.02.11 22:10 » |
|
Mul on samad kahtlused mis Sirpel. 30 a jooksul kah neid igasuguseid näinud (poolile keritutest kuni pardas traadil rippuvateni välja), kõigi lomad vead. Miskitpärast too kast korgiriba(konksude säilitamine)/ liivaga(söödastatud konksud kihtidena, tavaliseltt paber kihtide vahel) on ainus mis ajale vastu pidanud ja endiselt kasutuses. Kõik need topsid ja muu nänn muidu head (vist?) kuid uss seal paigal ei püsi. Vähemalt mitte see uss kellega püüda tasub - st uss mis ka konksu otsas veel elumärki näitab. Liivas/mullas ta seisab paigal, liivas paremini. Võib muidugi nende topside põhja liiva panna aga milleks siis seda topsi vaja? Ise olen oma söödaõngedele (kevadel ujuvad lisakorkidega tuulekapüügiks ja sügisel ilma ujuvuseta lestapüügiks) teinud kasti vaheseina piludega, sealt siis lipsud läbi ja konks on teiselpool vabalt rippumas, kas söödaga või ilma. Õngi nõudes siis läheb liin oma kohale, lips teisele poole koos kaladega, konksud irrutan hiljem, kui jada väljas. See viimane jutt rohkem küll lestapüügi kohta käis, tuulekapüügil on jada sees ja sõuad mööda seda edasi-tagasi, korjad kalad ja söödastad samas. Ussiõngedel ikka korgiriba ja liiv, sõidan mootoriga sisse või vean pükstega käies lihtsalt järgi nagu kelku. Parim õngekasti toorik on muide termokast, see millega kala veetakse tööstuslikult - ujub ja hea käidelda. On küll standardmõõdus suur kuid nt lestapüügil kus 100 õnge toob 45-60 kala täpselt paras:-) Väiksemaid, poes müüdavaid säilituskaste võib ka kasutada aga nad on pehmemast materjalist ja seepärast olen nad ikka lõpuks välja praakinud, lagunevad ja nagu ikka, ebasobival hetkel. Ussiõngedega kala kasti muidugi ei pane, ikka läheb kas võrkkotti või pütti, sõltuvalt siis kas jala või paadiga. Libekala puhul lips läbi noaga, teiste puhul tõmban jõuga välja kohapeal. Kui ei tule siis nuga aitab. Selgituseks - ma ühe ranna keelt kasutan, pole kõigile arusadav vast: söödaõng ikka jadaõng aga söödastatakse veeskamisel. Püütakse teatud kalaliike (just nagu valida saaks), siuke rohkem massikala püük. Ussiõng ka jälle jadaõng aga selline peenemat sorti, paremate/peenemate liinide-lipsude-konksudega, söödastatakse ussi-kreveti jms peenema nänniga ja enne veele minekut. Elusööda jadaõng on see robustsem variant, lihtsalt söödaks maimud ja söödastatakse jälle veeskamisel. Nüüd on jälle ajaloost tuntud (püüti aktiivselt möödunud sajandi 70-datel meie kandis) mailijada lubatud ridaka loaga kasutada aga see siis omaette teema juba ja vajaks seletamiseks joonist kah ilmselt. Ei erine põhimõttelt elussöödaga söödastatud ridaõngest, lihtsalt on omapärase ujukite ja raskuste süsteemi abil tehtud kõlblikuks püügiks suurema söödakalaga - tavaline ridakas läheks lootusetult sassi. Jada undasid, tegelikult.
|