Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
23.09.19 21:08

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14055
Teemasid : 1467
Kasutajaid : 13783

Viimati registreerus: suect18
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Täika  |  Müük  |  Teema: M: Ridaõng
Lehed: [1]   Alla
Trüki
Autor Teema: M: Ridaõng  (Loetud 15508 korda)
MaxMan
Kalastushuviline
*
Postitusi: 3


« postitatud 15.10.10 14:34 »

Eesti käsitöö. 50 konksu. Pealiin ja lipsud punutud nöörist. Konksud kidadega. Topsisüsteem välistab ussiga söödetud konksude sassi mineku. Kast immutatud linaseenmeõli värnitsaga. Foto on siin http://maxman.planet.ee/Myyk/kast3.jpg
Hind 650eek.
Tel. 56 50 33 73
IP
vertuska
Tegija
**
Postitusi: 29



« Vastus #1 postitatud 16.10.10 13:49 »

Kus neid filmi totsikuid nii palju said? Oleks ka vaja.
IP

Töö teeb vabaks!
MaxMan
Kalastushuviline
*
Postitusi: 3


« Vastus #2 postitatud 16.10.10 14:06 »

Tutvused
IP
talupoeg
Tegija
**
Postitusi: 173


« Vastus #3 postitatud 17.10.10 11:46 »

haiglates liigub igasuguses suurutes proovitopsikuid küsida sealt varustaja number ja kombes.Näiteks sealt  http://www.bioanalys.ee/index.html
IP

adraga vees
Janno
Nupuklubi
*
Postitusi: 285



« Vastus #4 postitatud 17.10.10 20:07 »

ma selle pildi pealt - ja vana ridaõnglejana nõukaaja lõpu pärnu lahelt - ei saa esimese matsuga aru, kuidas see söödastatud õng sisse peaks minema? vanal heal konksude liiva sisse matmisel oli see mugavus, et liin jooksis ludinal kastist välja. seega sai ka üksi lastud. aga see poltide vaheline haspeldamine ja totsikud lisaks näib tiba ülekonstruituna...


IP
MaxMan
Kalastushuviline
*
Postitusi: 3


« Vastus #5 postitatud 18.10.10 03:11 »

Pilt on selles mõttes illustratiivne, et see on nö. transpordiasendis (et postiga koju toimetada). Aga mõnele ongi nii meeldima hakanud pärast. St. algajatel püsib asi kindlamini koos :)
Poldid saab paari liigutusega välja kerida.
Topsist jookseb asi välja täpselt sama ludinal kui rennist (enda kogemused) ja ehk isegi pareming veeli, kuna ei haagi kohe taha kõrvalolevat lipsu.

Ise oen uut kasti alustanud sedasi.... söödastad ära... lased sisse... ... välja võttes kerin teise lihtsalt laia lauajupi ümber või kaussi (kala olemasolul lõikan lipsu läbi ja eemaldan kala).... väljakerides (kui just limane pole) jätan ta järgmise püügini seisma).... Uuesti kasutamisel söödastan ta uuesti sinna kasti ja jooksvalt asendan puuduolevad lipsud.

Edu!
IP
papsik
Vana kala
***
Postitusi: 151



« Vastus #6 postitatud 27.10.10 08:59 »

Vaata MaxMan, sellise kasti tegemine puidust eeldab teatud kogemust. Arvesta sellega, et tegemist pole miski köögilaualeivakastiga, vaid ikkagi kalapüügivahendiga, millel palju karmim kasutus.
IP
sirpe
Tegija
**
Postitusi: 49



« Vastus #7 postitatud 21.02.11 21:04 »

Miks ma küll ei usu, et sellist sasi on võimalik sisse lasta.  Normaalsele õngepüügile läks mees 6-9 kasti õngedega(300 kastis) Ussidega olid ilusti liiva sees, kui niglit söötsid olid järjest korgi sisse vajutatud.
IP
jaz
Kalastushuviline
*
Postitusi: 13


« Vastus #8 postitatud 22.02.11 22:10 »

Mul on samad kahtlused mis Sirpel. 30 a jooksul kah neid igasuguseid näinud (poolile keritutest kuni pardas  traadil rippuvateni välja),
kõigi lomad vead. Miskitpärast too kast korgiriba(konksude säilitamine)/ liivaga(söödastatud konksud kihtidena, tavaliseltt paber kihtide vahel) on ainus mis ajale vastu pidanud ja endiselt kasutuses.
Kõik need topsid ja muu nänn muidu head (vist?) kuid uss seal paigal ei püsi. Vähemalt mitte see uss kellega püüda tasub - st uss mis ka konksu otsas veel elumärki näitab. Liivas/mullas ta seisab paigal, liivas paremini. Võib muidugi nende topside põhja liiva panna aga milleks siis seda topsi vaja?
Ise olen oma söödaõngedele (kevadel ujuvad lisakorkidega tuulekapüügiks ja sügisel ilma ujuvuseta lestapüügiks) teinud kasti vaheseina piludega, sealt siis lipsud läbi  ja konks on teiselpool vabalt rippumas, kas söödaga või ilma. Õngi nõudes siis läheb liin oma kohale, lips teisele poole koos kaladega, konksud irrutan hiljem, kui jada väljas. See viimane jutt rohkem küll lestapüügi kohta käis, tuulekapüügil on jada sees ja sõuad mööda seda edasi-tagasi, korjad kalad ja söödastad samas.
Ussiõngedel ikka korgiriba ja liiv, sõidan mootoriga sisse või vean pükstega käies lihtsalt järgi nagu kelku. Parim õngekasti toorik on muide termokast, see millega kala veetakse tööstuslikult - ujub ja hea käidelda. On küll standardmõõdus suur kuid nt lestapüügil kus 100 õnge toob 45-60 kala täpselt paras:-) Väiksemaid, poes müüdavaid säilituskaste võib ka kasutada aga nad on pehmemast materjalist ja seepärast olen nad ikka lõpuks välja praakinud, lagunevad ja nagu ikka, ebasobival hetkel. Ussiõngedega kala kasti muidugi ei pane, ikka läheb kas võrkkotti või pütti, sõltuvalt siis kas jala või paadiga. Libekala puhul lips läbi noaga, teiste puhul tõmban jõuga välja kohapeal. Kui ei tule siis nuga aitab.
Selgituseks - ma ühe ranna keelt kasutan, pole kõigile arusadav vast: söödaõng ikka jadaõng aga söödastatakse veeskamisel. Püütakse teatud kalaliike (just nagu valida saaks), siuke rohkem massikala püük. Ussiõng ka jälle jadaõng aga selline peenemat sorti, paremate/peenemate liinide-lipsude-konksudega, söödastatakse ussi-kreveti jms peenema nänniga ja enne veele minekut.
Elusööda jadaõng on see robustsem variant, lihtsalt söödaks maimud ja söödastatakse jälle veeskamisel. Nüüd on jälle ajaloost tuntud (püüti aktiivselt möödunud sajandi 70-datel meie kandis)  mailijada lubatud ridaka loaga kasutada aga see siis omaette teema juba ja vajaks seletamiseks joonist kah ilmselt. Ei erine põhimõttelt elussöödaga söödastatud ridaõngest, lihtsalt on omapärase ujukite ja raskuste süsteemi abil tehtud kõlblikuks püügiks suurema söödakalaga - tavaline ridakas läheks lootusetult sassi. Jada undasid, tegelikult.
IP
Lehed: [1]   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi