Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
05.12.19 23:48

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14060
Teemasid : 1468
Kasutajaid : 16111

Viimati registreerus: betsywx11
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Kalapüük  |  Koos kalale  |  Teema: Põhja-Norra ookeanipüük 09 Skjervoj, Spakenes
Lehed: 1 [2] 3 4 5 ... 16   Alla
Trüki
Autor Teema: Põhja-Norra ookeanipüük 09 Skjervoj, Spakenes  (Loetud 235156 korda)
millimeeter
Tegija
**
Postitusi: 56


« Vastus #15 postitatud 21.10.08 16:18 »

just nii kui kirjas Paltuse kohta sai tehtud 2008 kevadel Andörjas ja lotovõit lasi ennast oodata ca 3 minutit. Ülejäänud 5 päeva oli selles osas "bez võigrasa"...
IP
otse
Tegija
**
Postitusi: 83



« Vastus #16 postitatud 21.10.08 21:39 »

minu teada neid juhuseid eestijopedel palju old kus paltus järgi ujub. seega siis regioon teada kus ta on ja tee igast ilmaimesi ja ei saa teda võtma.minu arvamus et paltus ehe joppamise kala.pealegi kui kerge lootus olekski spets püügiga teda tabada siis seal põhjas püügipäevi niigi vähe et ainult paltuse peale raisata nagu mõtetu, ennem juba muud kala püüda ja siis loota joppamise peale.
IP
sirpe
Tegija
**
Postitusi: 49



« Vastus #17 postitatud 24.10.08 04:14 »

To Marti! Kuhu te jala lähete? Püüate kaldalt või?. Piibud on teil ka kangesti pikad. Meie läksime ikka väga rahulikult ja olime 17 h. kohal. Peame sidet!
IP
ehitusmees
Tegija
**
Postitusi: 349



« Vastus #18 postitatud 26.10.08 12:03 »

Uurisin ka natuke "kasskala" või merihundi kohta:
 - kasvab kuni 125 cm pikaks;
 - kaalu kuni 20 kg;
 - elab kuni 20-aastaseks;
 - tööstuslik püük on 25 aastaga langenud 95%;
 - kuulub ohustatud liikide hulka;
 - värvilt hall, triipudega, vanemad kalad lähevad sinakaks, mõned isegi siniseks;
 - lemmik toit (üllatusena) on merisiilik;
 - toitub ka krabidest, tigudest, suurtest merekarpidest, meretähtedest ja muudest molluskitest;
 - üllatav, aga kasskala ei toitu teistest kaladest;
 - Norrakeelne nimetus "gråsteinbit", tõlkes midagi halli-kivi-närija-laadset;
 - nahk on nii paks, et sobib isegi parkimiseks;
 - koeb talvekuudel;
 - koeb alates 6-st eluaastast;
 - mari on kollakas, läbipaistmatu;
 - mari viljastatakse mitte tavapäraselt merepõhjas, vaid sisemiselt;
 - isakala kaitseb peale kudemist pesa 4-9 kuud, kui pesakond on piisavalt tugev iseseisvaks eluks;
 - kasskalal on teadaolevalt suurima läbimõõduga marjaterad - 6 mm;
 - kassi võib leida nii rannikumadalikelt kui ka 450 m sügavuselt;
 - toitub aladel, kus kasvab merikapsast ja muid sarnaseid taimi;
 - kasskala on ülepüügi tõttu kiiresti ammenduv kala;
 - veri sisaldab looduslikku antifriisi, mis aitab tal eksisteerida ka külmemates piirkondades;
 - tähtis koht ookeani ökosüsteemis, hoiab tasakaalus merisiilikute ja rohe-krabide populatsioone;
 - kasskala on ka indikaatoriks põhjakalade (nt tursa) heale populatsioonile;
 - angerjaline kehakuju teeb kasskalast suht aeglase ujuja;
 - muide kutsutakse kasskala otsetõlkes ka hunt-angerjaks;
 - kasskalal on suus 3 rida hambaid;
 - reeglina paikne kala;
 - meeldib külm vesi, 1-2 C, vahel isegi -1 C,
 - meeldib sügavusel 76-120 m;
 - põhjaelukas, elab koobastes ja urgudes;
 - maksast saadavat õli võrreldakse isegi tursamaksaõiga;
 - püügikala põhiliselt kaaspüügina tursa püüdmisel;

Näed siis, midagi uut ka vahelduseks sekka.
IP
kolviku
Tegija
**
Postitusi: 173



« Vastus #19 postitatud 26.10.08 19:41 »

hea inff,tore kui keegi viitsib.
IP
ants ookean
Kalastushuviline
*
Postitusi: 6



« Vastus #20 postitatud 26.10.08 19:49 »

Täpselt sama mõte. Tänud!
IP
millimeeter
Tegija
**
Postitusi: 56


« Vastus #21 postitatud 27.10.08 10:40 »

Kui kass teistest kaladest ei toitu (kummaline - landiotsa ta ju jääb??),  siis tuleks vist kassi edukaks püügiks mingi krabilaadne peibutis hankida ?
IP
millimeeter
Tegija
**
Postitusi: 56


« Vastus #22 postitatud 29.10.08 15:00 »

Huvilistel võimalus "kuiva trenni" teha ja kevadeks kaardid ette valmistada. http://kart.kystverket.no/default.aspx?lang=eng Vasakult rippmenüüst (Shoose basemap) valida sjokart (WMS) - siis märkida ära huvipakkuv piirkond ja sinna siise zuumida. Pärast võimalus ka kaart välja trükkida...
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #23 postitatud 03.11.08 09:35 »

Sihkesi tikutopsisuurusi aknaid vist päris keeruline suureks paberkaardiks kleepida?  Mis selle väljatrükitud paberiga pärast teha?
Landiga kasskalapüügiks vihje - iga kord lastakse siku kokreetselt põhja ja tirgutamistakt nii aeglaseks, kui triiv võimaldab. Kevadel võib ``kassimaaks`` osutuda suht madal piikond 6-35m, kus lood mitte sttagi ei näita ja kassi tuleb robinal. See tirgutamistakti poole aeglasemaks tegemine võib kalasaaki poole võrra tõsta.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
onumarti
Tegija
**
Postitusi: 47


« Vastus #24 postitatud 05.11.08 12:00 »

Sa Sirpe läksid siis ikka väga aeglaselt,kui vaid 17 h. kohal said olla...irw! no ja selle jala minekuga on nii,et rongi abi ei kasuta.On keegi sellel ajal krabi püüda proovinud?Kes miskit selle idee peale kosta mõistab?
IP
sirpe
Tegija
**
Postitusi: 49



« Vastus #25 postitatud 13.11.08 19:30 »

No Mardi onu. Mitte muhvigi ei saa aru, millega lähete. Krabisid püüdsime öösel ja õhtul kahvaga. Need pole aga need söögi krabid, pigem sööda krabid. Palju teid siis tegelikult oo?
Äkitselt tähendaks üks suurem omnibuss võtta?
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #26 postitatud 14.11.08 09:11 »

Kuningkrabi on skjervojs olemas. Mitte sellistes kogustes, nagu norras kella ühe-kahe peal aga olemas.
Olenevalt aastaajast on krabi erinevatel sügavustel. Septembri lõpus olen küsinud kirde norras, et kus praegu on ja saanud vastuseks, et üle 100m sügavustes, juulis olen saanud vastuseks, et ka 10m sügavuses, läbi terve aasta ei tea muidugi asjast, võibolla piirkonnast ka sõltub.
Mul oli plaan selle aasta augustis ise püüda kirdes aga jäi püüdmatta. Põhjus oli selline, et üks kohalik mereröövel oli püüdnud ja smugeldand lõunanorra restodele kolmpool tonni sõrgu ja kohalik võim ja maksuamet jms olid seal tagajalgadel. Sõber ütles, et ära jama, ma toon sulle selle päti käest, tõigi miski 30kg, õgisime nii et vähe pold. Koivad grillitakse või keedetakse ja siis pannakse hauduma maitsestatud kastme sisse, et see imenduks. Nirvaana. Rohke kogus valget veini aitab seda rohkem makku ajada.
Püütakse muidu mõrraga. Uurisin suvel ühe sihkese mõrra ehitust, üks tuttav norsk oli just ostnud. Tundus olema 1800X1200X1200 kandis mõõtudega, kaks koonust, ülipaks ja tugev lina, jäika küljekontuuri polnud, ehitus oli selline, et ülemine tasapind jäiga raamiga ja alumine jäiga raamiga, ülemise raami küljes pulkud, alumise küljes raskused, lastakse alla, pulkud tõstavad kogu krempli kanttahukaks. Oli jae maksnud 6000nok, arvatavasti loodud kestma. Tänu oma kokkulahti süsteemile ka hea röövpüüdja variant.
Ma seadusi ise pole lugenud selle krabi koha pealt. Mõned aastad tagasi oli jutt, et ainult litsentsi ja kvoodiga meeste rida, kõigil ülejäänutel keelatud. Nüüd siin vist eelmine aasta toimus muutus.(ilmselt said nii mõnedki aru, et see loom on viirus ja liigub piki rannikut kiirusega ca 20km aastas lõuna poole) ja lubati igal kohalikul püüda 10 per molu, mille peale kaks mu sõpra muigasid, et kui on lubatud kümme, siis püüame sada.
Igasugusel kalaturistil norras peaks olema keelatud mõrraga püük. Kui keegi tahab skjervojs mõrraga või võrguga püüda, siis ma ise paluks teha seda nii, et eelnevalt uurida, kuidas asjad käivad ja rääkida läbi Annaga, et me nüüd teeme pätti. Omamoodi ja omapäi tehtud lollustest võib tõusta paksu pahandust.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
JAN
Nupuklubi
*
Postitusi: 589



« Vastus #27 postitatud 14.11.08 11:19 »

Püütakse muidu mõrraga. Uurisin suvel ühe sihkese mõrra ehitust, üks tuttav norsk oli just ostnud. Tundus olema 1800X1200X1200 kandis mõõtudega, kaks koonust, ülipaks ja tugev lina, jäika küljekontuuri polnud, ehitus oli selline, et ülemine tasapind jäiga raamiga ja alumine jäiga raamiga, ülemise raami küljes pulkud, alumise küljes raskused, lastakse alla, pulkud tõstavad kogu krempli kanttahukaks. Oli jae maksnud 6000nok, arvatavasti loodud kestma. Tänu oma kokkulahti süsteemile ka hea röövpüüdja variant.
 Omamoodi ja omapäi tehtud lollustest võib tõusta paksu pahandust.

Discovery kanalilt jookseb sari "deadly catch" vms tõlkes surmav püük. Sääl käib karm andmine krabipüügis mõrdadega, Soovitan vaadata. Olen säält niipalju aru saanud, et tegu on rangelt limiteeritud ja kontrollitud püügiga. Püük käib kellast kellani 24 tundi päevas. Nagu kell kukub nii on püük läbi.

Teiseks ei soovita minna oma nn nõukaaegse tarkusega Norasse Eesti mainet peesse keerama plaanides ette miskit illegaalset püüki. Sääl on säädusel teine tähendus kui meitel siin, st säädused on täitmiseks.

Krt! aga see va kuningkrabi on ikka [piiks] mõnus suupooline küll!!!
IP

Pole olemas kehva kala, on kehv kokk!
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #28 postitatud 14.11.08 12:30 »

Õhtuse orgia jäätmetest saab sihkese asja omiku kohvekõrvale teha
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
onumarti
Tegija
**
Postitusi: 47


« Vastus #29 postitatud 14.11.08 15:10 »

Ja-jah...ega ma mõelnudki krabile" traalipüüki" korraldada,pidasin plaani,et kui teda käepäraste vahenditega peaks olema võimalik sel ajal tabada,oleks mõni õhtu õllekõrvast teinud...Peaks ju ka miski pusa sisse mässitud täpi-rajakaga kannatama miskit kätte saada.?
Mul Sirpe oli selline plaan küll,et kuna meid 3 majatäit on,siis uurin juba suurt bussi,mille juht võiks olla huvitatud kalapüügist,et siis kohal oldud nädala eest bussirenti ei tahaks maksta...kui plaanist asja saab ja summad söödavad on,annan Sullegi teada,äkki tõesti koopereeruks-tõsi,50 kohaline buss võib kogu selle stafi ja 30 molo jaoks isegi napiks jääda.Plaan tahab veel töötlemist!
Kuulmiseni!
IP
Lehed: 1 [2] 3 4 5 ... 16   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi