Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
19.08.19 22:28

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14055
Teemasid : 1467
Kasutajaid : 12588

Viimati registreerus: mariannezc60
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Varustus  |  Püügivarustus  |  Teema: Müüa; multirull Penn....
Lehed: [1] 2 3 4   Alla
Trüki
Autor Teema: Müüa; multirull Penn....  (Loetud 87746 korda)
jurakas
Kalastushuviline
*
Postitusi: 31


« postitatud 15.02.08 21:28 »

ja Power Pro nöör.
Multirull PENN 321LH GT2, ehk siis vasaku käe kerimisega. (mahutab ca 0,40mm ca 300m.)  Hind 1700kr.
Nöör "Power Pro" ,220m, 100Lb, ehk siis ca 45kg tõmbetugevust ja lm. on ca 0,40mm. Hind 500kr. (üks parimaid nööre mida ilmapealt saada)
Komplekt sobib ideaalselt Norra püügiks.
IP
Arx
Nupuklubi
*
Postitusi: 303



« Vastus #1 postitatud 16.02.08 01:29 »

Eks sa kui paljukordi Norras käinuna, tead nende nööride hingeelu muidugi hästi..  ah et parim?
nuu jahh
pane paar pilti ka juurde, kus 30+ kala sellega paati toodud, siis usun
ps. seda ma usun et rull hea ja kestev on, kuna kasutan ise sama marki rulle.
IP

Õnne ja Armastust Teile !!!
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #2 postitatud 16.02.08 15:16 »

Ilmselt targad usa kalamehed ongi juraca tarkuse otsene põhjus.
Kuna targa juraca reaalne ookeanipüügi kogemus piirdub ühe norras veedetud päevaga, siis räägiks mõned asjad lahti selle nööri asjus.
Nööri tõmbetugevus kala väsitamise juures ei pea olema mega. Kui rulli lõppukeeratud pidur ei pea, siis pole selle tõmbetugevusega miskit peale hakata. Reaalsuses näeb asi välja nii, et vääramatu jõud veab nööri välja, pidur on lõpuni kinni keeratud, pöidlaga surud veel pooli kinni, kõik suitseb ja kala läheb. See väide, et aga ma panen siis kongitsavarre ümber ja hoian on loll jutt, konks rebitakse kalast välja või kõveraks. Konkreetne GT2 ei pea isegi 26kg tõmmet, rääkimatta 100lbs-st.
Suure tõmbetugevusega nöörid on vastavalt ka jämumad ja triivist, tõusust ja mõõnast tekkiva voolu takistus nööri suhtes ka suurem, seega tuleb kasutada raskemaid lante.
Nööri suurest tõmbetugevusest on reaalselt kasu kahes asjas. Kui lant jääb põhja kinni, siis lootus seda kätte saada on seda suurem, mida suurem on tõmbetugevus. Arxil on mu teada kasutusel Penn51kg nöör ja lante vist eriti põhja ei jäta. Juracale annaks siinkohal muidugi miinuspunkte ebastiilse esinemise eest, kuna ostis Penni rulli ja mittepenni nööri. (Arx, sa oled mulle kaks õlut sees.)
Teine praktiline väärtus on see, et jämumad nöörid kestavad kauem.
Juraka rull on hangitud usa-st. Juhiks tähelepanu, et Penni toodetakse kahte tõugu, esimene on made in usa ja teine on made by penn, ju miski malaisia vms odavam tootjamaa, ehk esimene variant oleks kindlam valik kvaliteedi osas.
See mudel ise 320/321 on minu meelest väga mõistlik suurus, kuigi üldises ookeanipüügi skaalas on ta suuruse poolest altpoolt teine Penni valikus. Soomes näiteks seesama rull kasutusel vedamisrullina. Raskemaid rulle, kui see 320/321 ei soovitaks üldse, kui pole kindlat soovi ja füüsilist jõudu püüda üle 100m sügavustest. Raske kalavarustus = igav ja raske püügipäev.
Kes vasakukäelist head rulli tahab eestis osta, peaks juhust kasutama, vasak käsi üldiselt tellimise peale värk isegi soomes, netipoodides saadaval. Hind pole paha üldse.
Mul omal ka see rull kasutusel, kaalu, hinna ja kvaliteedi hea suhe.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
jurakas
Kalastushuviline
*
Postitusi: 31


« Vastus #3 postitatud 16.02.08 18:42 »

tegin copy paste :-)
sepa,
esiteks mitte ühe, vaid kaks püügipäeva.
Põhjus miks on jäänudki aint kaheks päevaks on see, et minujaoks oli see üle paadiääre solgutamine ja üles-alla pumpamine igav püük.
Teiseks,
 enamus nööre mida mina olen eestis kasutanud; Fireline, Ron Thompson, Spro, Atemi, Corastrong, Rabala, Whiplash pro, spiderwire ja ka "no name"si mida müüakse x-krooni meeter, siis julgen rahulikult väita, et enamusel, samuti sinul pole nii palju kogemusi erinevate nööridega, kui minul.
Nii 4-7a tagasi kasutasin nööre igal pool, haugi, ahvena ja punase püügil.
Põhi koht, kus nööri olen kasutanud on Narva jões lõhet püüdes.
Narva püük on selline,  kus nöör saab meeletut vatti, Norra püük jääb sellele alla.
See aasta enamus kohalikel venelastel (autoriteetidel) oli seal kasutusel Power pro. Ja tunnistasid, et ongi parim nöör.
Üks tähtis asi mis ka välja koorunud, et paksem-jämedam nöör kestab kauem.
Ja su jutt miskist vääramatust jõust-kalast on ju naljanumber, mehi vast Norras käinud juba 50 ja rohkem, ja püügipäevi neil kokku teeb meeletu arvu. Ja jutt "vääramatu jõust", mida justkui kartma peab, seda kuulu järgi juhtunud Norras 1-2 korda.
Ja mida sellest siis kartma peab, kui nöör tugev???? 
Et keegi lõhub rulli ära, või tõmbab su üle ääre vette!?
Kolmandaks,
kvaliteetne nöör ongi see mis kirjutab karbile reaalsed numbrid, või valetab suti.
Enamus nöörifirmad kirjutavad karbile lm. mis pole ligilähedanegi reaalsele nööri mõõdule.
Näiteks paljukiidetud wihplash pro 0,17 mida mina viimati Narvas kasutasin oli üle mõõtes 0,24mm.
Ja  0,28 wihplash pro (paljud kasutavad Norras) ongi reaalselt ca 0,40 lm. nöör.
Mõõtsime nii, et võtsime micromeetri ja tekitasime surve nöörile, aga mitte teda lapikuks surudes. Ja siis proovisime selle möödu (pilu) sees seda nööri liigutada ühele-teisele poole.
Neljandaks,
Triivimine või tõus-mõõn Norras, kus tekkib vool ja sellest tingituna jämedama nööri ebaparaktilisus on samuti ülepingutatud.
Kuna otsas olevad landid on suure kaaluga ja alati võib otsa panna 50 või 100g raskema landi. Ära ei tohi ka unustada seda, et norras vesi soolane ja see jälle üks nöörihävitaja.
Ainuke reaalne koht, kus jäme nöör on miinuseks, on siis, kui peaksite lanti viskama, mitte tirgutama ja sellest johtuvalt häviksite viskepikkuses.
Seda selle rulliga Norras teha pole vaja.

Lõpetuseks,
Norra sobibki pigem tugevam (0,35-0,45 lm), kui nõrgem ja sellest tulenevalt väiksema tõmbejõu ja kestvusega nöör.
Hea kvaliteetne nöör on üks kindel põhjus, et saad nautida püüki.
Ja minu pakutav nöör ongi parim Norra .-)

Ja kogu jutt pole norimine ega ülbamine, lihtsalt sepa jutust jäi arusaamatuks, millist nööri siis kasutada Norras.
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #4 postitatud 16.02.08 20:18 »

tegin copy paste :-)
sepa,
esiteks mitte ühe, vaid kaks püügipäeva.
Põhjus miks on jäänudki aint kaheks päevaks on see, et minujaoks oli see üle paadiääre solgutamine ja üles-alla pumpamine igav püük.
*****Ilmselt sa pole tulnud lihtsalt selle peale, et ``kohustust`` üle ääre solgutada pole. Võib püüda Jigiga pildudes, vedada voblerit, tonkatada jms

Tsitaat
Teiseks,
 enamus nööre mida mina olen eestis kasutanud; Fireline, Ron Thompson, Spro, Atemi, Corastrong, Rabala, Whiplash pro, spiderwire ja ka "no name"si mida müüakse x-krooni meeter, siis julgen rahulikult väita, et enamusel, samuti sinul pole nii palju kogemusi erinevate nööridega, kui minul.
**** Millest selline enesekindel väide, et mul pole erinevate nööridega kogemusi? Ma olen ostnud kõiki neid nööre ja kasutanud.

Tsitaat
Nii 4-7a tagasi kasutasin nööre igal pool, haugi, ahvena ja punase püügil.
Põhi koht, kus nööri olen kasutanud on Narva jões lõhet püüdes.
Narva püük on selline,  kus nöör saab meeletut vatti, Norra püük jääb sellele alla.
**** Mille poolest ? Katsu rehkendada kilogramm/meetreid norra püügis ehk kui palju pinge all meetreid keritakse selles püügis. Narvas pillutakse ju tühja põhiliselt, mis vatti see nöör saab?

Tsitaat
See aasta enamus kohalikel venelastel (autoriteetidel) oli seal kasutusel Power pro. Ja tunnistasid, et ongi parim nöör.
Üks tähtis asi mis ka välja koorunud, et paksem-jämedam nöör kestab kauem.
Ja su jutt miskist vääramatust jõust-kalast on ju naljanumber, mehi vast Norras käinud juba 50 ja rohkem, ja püügipäevi neil kokku teeb meeletu arvu. Ja jutt "vääramatu jõust", mida justkui kartma peab, seda kuulu järgi juhtunud Norras 1-2 korda.
Ja mida sellest siis kartma peab, kui nöör tugev???? 
Et keegi lõhub rulli ära, või tõmbab su üle ääre vette!?
**** Kartma ei pea midagi, konkreetne jutt oli selline, et nööri tõmbetugevusest pole kasu kala väsitamisel, kuna rulli pidur ei pea sama palju, nagu on tõmbetugevus. Saad sellest aru? Illustratsioon vääramatu jõuga illustreeribki seda . Sa saad kala hoida ainult selles tõmbetugevuses, kui palju su rulli pidur maksimaalselt peab.

Tsitaat
Kolmandaks,
kvaliteetne nöör ongi see mis kirjutab karbile reaalsed numbrid, või valetab suti.
Enamus nöörifirmad kirjutavad karbile lm. mis pole ligilähedanegi reaalsele nööri mõõdule.
Näiteks paljukiidetud wihplash pro 0,17 mida mina viimati Narvas kasutasin oli üle mõõtes 0,24mm.
Ja  0,28 wihplash pro (paljud kasutavad Norras) ongi reaalselt ca 0,40 lm. nöör.
Mõõtsime nii, et võtsime micromeetri ja tekitasime surve nöörile, aga mitte teda lapikuks surudes. Ja siis proovisime selle möödu (pilu) sees seda nööri liigutada ühele-teisele poole.
Neljandaks,
Triivimine või tõus-mõõn Norras, kus tekkib vool ja sellest tingituna jämedama nööri ebaparaktilisus on samuti ülepingutatud.
Kuna otsas olevad landid on suure kaaluga ja alati võib otsa panna 50 või 100g raskema landi.
**** Loomulikult võid ja peadki kasutama raskemat lanti, kui nöör on jäme ja peenike nöör annab võimaluse kasutada kergemat lanti. Need nööri jämeduse ja vastava landi kaalu erinevused tulevad esile kiire triiviga, saab püüda küll jämu nööri ja raske landiga, aga milleks peab tegema seda?

Tsitaat
Ära ei tohi ka unustada seda, et norras vesi soolane ja see jälle üks nöörihävitaja.
Ainuke reaalne koht, kus jäme nöör on miinuseks, on siis, kui peaksite lanti viskama, mitte tirgutama ja sellest johtuvalt häviksite viskepikkuses.
Seda selle rulliga Norras teha pole vaja.

Lõpetuseks,
Norra sobibki pigem tugevam (0,35-0,45 lm), kui nõrgem ja sellest tulenevalt väiksema tõmbejõu ja kestvusega nöör.
Hea kvaliteetne nöör on üks kindel põhjus, et saad nautida püüki.
Ja minu pakutav nöör ongi parim Norra .-)

Ja kogu jutt pole norimine ega ülbamine, lihtsalt sepa jutust jäi arusaamatuks, millist nööri siis kasutada Norras.
**** Igaüks püüab millise nööriga tahab ja kuidas tahab. Mina tõin välja erinevused, mida peenema või jämedaga nööriga püügi puhul peab arvestama. Väärarusaam norra varustuse osas(noh, võtame jämu nööri, suured kalad seal) on tavaline ja mõistlik on märkida, et jämust nöörist kala ohjeldamisel kasu pole, kui rull peab oluliselt vähem, landikadu jälle väiksem jämu nööriga, püüdma peab raskema landiga, kui nöör jämu jms. Need mõned korrad, kui lõpuni kinnikeeratud piduriga veetakse kogu nöör välja ja plaks, need näitavad, et peab täpselt nii palju, kui palju peab pidur ja pöidlanahk.
Muideks Spåkenesi 108kg paltus võeti 0,2 nööriga, vastas ta siis mõõtudelt või ei vastand, vahet pole.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
jurakas
Kalastushuviline
*
Postitusi: 31


« Vastus #5 postitatud 16.02.08 23:14 »

sepa,
teeme asja lihtsaks, kuna mina sulle ei pea midagi seletama ja sina mulle.
Aga et, ka teised aru meie teemast saaks, siis teen lihtsalt.
Plussid ja miinused.
Aga ennem,
Sa vist ei mäleta enam Narva jões toimuvat.
Nimelt seal just on tegemist väga tugeva voolu, ehk veemassi liikumisega ja see tähendab, et pead valima optimaalse nööri läbimöödu, et kuni 20-50g raskusega kombata põhja ja veel tunda seda. Kui teha seda jämeda nööriga, siis veevool lükkab nööri kaardu ja tunnetus kaob.
Seega peab narvas püüdma võimalikult peenikese aga samas ka võimalikult hea ja tugeva nööriga, et toimuks sööda tunnetamine põhjas ja kuna püük käibki 100% põhja kombates (teadupärast koosneb Narva jõe põhi paekihtidest) siis landi-putuka kinniäämisoht palju suurem, kui Norras.
Ja kui iga mõne viske tagant ongi sööt kuskil paekihi vahel, siis lahti saab seda aint tõmmates, kuni miski (konks, lips, pöörel, nöör) järgi annab.
See kõik seabki nöörile hoopis suurema vastutuse, kui Norras.

Su väide, nagu käiks Norras meeletu triivimine ja tohutu veeliikumine võib jätta mittekäinutele vale arusaama.
Tõesti seal tõus ja mõõn suur, aga seda miskid tunnid ööpäevas ja mõnes  (kitsaskaelas, kaeltes jne) kohtades võib tõesti tekkida paadil triiv, mis tähendab, et näiteks 250g landi pead vahetama 350g vastu, või enam.
See tähendab ju aint ühte üleskerimist ja landi vahetust, ajaliselt 2 minutit.
Tormituultega vaevalt et paadiga peale minnakse, kuna see eluohtlik ja sellest tulenevalt kaob tuuletriiv ära.
Aga enamus püüki toimub vast ikka nö. seisvas vees, kus need tegurid ei ole segavad.
Niiet, jämedama nööri,
MIINUSED;
    peab raskema landiga püüdma, kui on triiv (justkui ümber lükatud).
    suure kala otsas olemisel võib sulle teha karuteene, kuna lõhub sind või
       riistad. (Illustratiivne näide).
    ....
    ....aidake, mulle ei meenugi rohkem.

PLUSSID;

   vastupidavam, kui peenem nöör (teenib kalameest kauem)
   landi kinnijäämisel suur võimalus, et siiski saate kätte (puhas rahaline
   võit)
   suure kalaga võitlemisel, siiski võimalus, et ei katke ja kala väsitamine
      lõppeb kalamehe võiduga (kui oskused ja riistad alt ei vea)
    jne.
    jne.

Lõpetuseks;
Ikka julgen soovitada Norra nööri mille reaalne lm. võiks jääda 0,35-0,45mm juurde.

   Sepa, tülis ei ole, sõbrad ikka!?  :-)
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #6 postitatud 16.02.08 23:54 »

Ära vassi jurakas.
Su algne narva teema:
**Narva püük on selline, kus nöör saab meeletut vatti, Norra püük jääb sellele alla.** Keeras nüüd vooluks, põhjakompimiseks ja paekivikihiks blabla**landi-putuka kinniäämisoht palju suurem, kui Norras.
** Sa pole Norra hambaid näinudki
**Tõesti seal tõus ja mõõn suur, aga seda miskid tunnid ööpäevas ja mõnes (kitsaskaelas, kaeltes jne) kohtades võib tõesti tekkida paadil triiv, mis tähendab, et näiteks 250g landi pead vahetama 350g vastu, või enam.
See tähendab ju aint ühte üleskerimist ja landi vahetust, ajaliselt 2 minutit.
Tormituultega vaevalt et paadiga peale minnakse, kuna see eluohtlik ja sellest tulenevalt kaob tuuletriiv ära.
Aga enamus püüki toimub vast ikka nö. seisvas vees, kus need tegurid ei ole segavad.**
kle, sa oled ju ainult trukaarikute ilmaga Lauklinet näinud. Mida sa võiksid teada norrast, ilmast ja triivist ?
Võta oma suvise pipiga reisi marsruudiks Oslo kõrguselt Nordkappi kõrgusele, saad natuke parema ettekujutuse asjast
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
jurakas
Kalastushuviline
*
Postitusi: 31


« Vastus #7 postitatud 17.02.08 00:21 »

jälle copipaste....
sepa rsk,
ära ole laialivalguv :-)
Narva just selline ongi,
just täpselt paekilt ja põhjalt püük.
Pole nagu kuulnud, et mõni Norras käinu päevaga 30 lanti põhja jätab.
Narvas käinutest tean hulgim mehi, kellega nii juhtunud.
Üks kohalik venelane mulle hästi seletas, kui ostab narva jõele plekki mis stantsiga 4mm plekist välja löödud, siis alla 100tk (ühte malli) korraga ei osta, aga enne hooaja lõppu peab tavaliselt veel korra tellima.
Ja seda teeb mees, kelle jaoks Narva jõgi kodujõeks.

Ja minu Norras vähekäimine ei puutu asja, või on mu eelnevates kirjutistes midagi valesti!?
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #8 postitatud 17.02.08 00:35 »

Ma ei oska sulle muud soovitada, kui otsi üks kohalik venelane norrast, las räägib sulle lugusi.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
jurakas
Kalastushuviline
*
Postitusi: 31


« Vastus #9 postitatud 17.02.08 00:44 »

ära vassi sepa,
 narva teema tõin esile sp. et seal nööril hoopis suurem rõhk kui norras ja minuarust ma selle ka ära tõestasin.
Veelkord, ei venelased, ega minu vähekäimine ei puutu asja.
IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #10 postitatud 17.02.08 01:05 »

vassidvassid
Mitte midagi peale selle sa ei tõestanud, et sa norrast tervikuna kottigi ei jaga.
Sinu vähekäimine puutubki asja. Võrdled narva kohaliku juttu meeletust landikaost norraga, millest sa ei tea midagi.Sa pole lihtsalt näinud selliseid Norra Narvasi, kus on lõhedega graniit ja mitte tasapinnaline. See ongi point. Ma olen püüdnud sellistes kohtades, kust ei tule ühegi triiviga läbi, viis minutit sellises kohas püüki maksab 600nok kohalikus letihinnas.
Su võrdlus on umbes selline, et Lätis on landikadu rohkem, kui Leedus, ühtlasi on ka suurem rõhk nööril Lätis.
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
jurakas
Kalastushuviline
*
Postitusi: 31


« Vastus #11 postitatud 17.02.08 01:41 »

ihii,
su oma viimased sõnad ju enda eelnevatele väidetele vastu töötavad.
Kui asi nii hull Norras, siis tulebki ju jämedamat nööri kasutada, et ehk saab sealt kus "viie minutiga jääd 600-st nokist ilma", et ehk saab siis vähe väiksema summaga hakkama.
Sa ise pead ka jämedamat nööri kasutama, see sõbralik soovitus.
Näed, saimegi koos su nõrgale kohale pihta ;-)
Narvast ja Norrast aga niipalju, et siiki jagan mõlemit püüki.
Või on mul midagi arusaamatuks jäänud, ülikeerulises, peenmehaanikast ja teadmistes pulbitsevas Norra püügis!?
IP
jurakas
Kalastushuviline
*
Postitusi: 31


« Vastus #12 postitatud 17.02.08 02:03 »

ülikeerulisest ja peennüanssidest koosnevast Norra püügist veel niipalju, et kas tõesti vähegi kalapüügis A ja B teadev kalamees peaks esmakordselt sinna püüdma minnes hulgim kohtumisi läbima, ja ehk mõne paksu teemakohase köite läbi lugema ja siis ehk eksamigi tegema.
Arumaeisaa, mida sa sepp jahud vähekäimisest, äkki mingit uut spets norra sidumissõlme teadma pean, või kajaloodi mingi teise nurga alt vaatama, et sügavust või kala leida!?
Noeisaaaru!!!
Ära ainult hakka nüüd rääkima, et kohta tuleb tunda ja eelnevad 10 korda samas kohas käimist on kasuks, et paremat saaki või tulemust saada.
blablalba,"
Seda mulle küll vaja rääkida pole.
Ootan huviga sepalt kasulikke Norra püüginippe, samas võimalik, et need on nii keerulised, et vajan ettenäitamist, kuna kirjutisest ei pruugi need tavalisele kalamehele arusaadavad olla.

IP
sepaonu
Vana kala
***
Postitusi: 744



« Vastus #13 postitatud 17.02.08 11:41 »

Ma räägin sellest, et kui narvas on paas ja lõhed, siis norras on lõhenenud graniit.Poindiks on see, et väide nagu narvas saaks nöör jubedat vatti ja norras pohui, ei pea paika, ühes kohas on pöördpaas, teises graniidilõhed. Ühest küljest on jämedast nöörist kasu, et lant kas pöördpaasi vahelt või graniidipraost kätte saada, teisest küljest on jämedast nöörist takistus jõevoolust või triiviga tekkivast takistusest. Sa ajad ikka jämeda nööri juttu, et pane jäme nöör :

***ihii,
su oma viimased sõnad ju enda eelnevatele väidetele vastu töötavad.
Kui asi nii hull Norras, siis tulebki ju jämedamat nööri kasutada, et ehk saab sealt kus "viie minutiga jääd 600-st nokist ilma", et ehk saab siis vähe väiksema summaga hakkama.
Sa ise pead ka jämedamat nööri kasutama, see sõbralik soovitus.
Näed, saimegi koos su nõrgale kohale pihta ;-) ***

Vaata nööri tugevusest pole kasu, kui terve lant on kaljupraos, maakera ei saa paati pumbata. Sa ei pane ju narva 100lbs nööri, et äkki saab konksud sirgeks või terve narva jõe põhja kaldale tõmmata. Kui terve lant on praos, siis tuleb puruks tõmmata nöör.

***ülikeerulisest ja peennüanssidest koosnevast Norra püügist veel niipalju, et kas tõesti vähegi kalapüügis A ja B teadev kalamees peaks esmakordselt sinna püüdma minnes hulgim kohtumisi läbima, ja ehk mõne paksu teemakohase köite läbi lugema ja siis ehk eksamigi tegema.
Arumaeisaa, mida sa sepp jahud vähekäimisest, äkki mingit uut spets norra sidumissõlme teadma pean, või kajaloodi mingi teise nurga alt vaatama, et sügavust või kala leida!?
Noeisaaaru!!!
Ära ainult hakka nüüd rääkima, et kohta tuleb tunda ja eelnevad 10 korda samas kohas käimist on kasuks, et paremat saaki või tulemust saada.
blablalba,"
Seda mulle küll vaja rääkida pole.
Ootan huviga sepalt kasulikke Norra püüginippe, samas võimalik, et need on nii keerulised, et vajan ettenäitamist, kuna kirjutisest ei pruugi need tavalisele kalamehele arusaadavad olla.***

see ongi vassimine

Mismoodi see jutt haakub nööri jämedusega ja sellest tulenevate asjadega või  Narva ja Norra püügiomapärade võrdlemisega nööri suhtes?


Püsiks teemas ja arutaks nööri asja?




***Narva püük on selline, kus nöör saab meeletut vatti, Norra püük jääb sellele alla.
***See kõik seabki nöörile hoopis suurema vastutuse, kui Norras.
***narva teema tõin esile sp. et seal nööril hoopis suurem rõhk kui norras ja minuarust ma selle ka ära tõestasin.
***(teadupärast koosneb Narva jõe põhi paekihtidest) siis landi-putuka kinniäämisoht palju suurem, kui Norras.
***Narvast ja Norrast aga niipalju, et siiki jagan mõlemit püüki.

Kas sulle ei tundu, et nende eelnevate punktide kaitsmisel, kus sa võrdled ühte jõelõiku ja tervet maad, et kogemuste pagasit jääb natuke väheks?
IP

Lindistan päikseloojanguid kõrvade vahele
jurakas
Kalastushuviline
*
Postitusi: 31


« Vastus #14 postitatud 17.02.08 12:08 »

sa ikka tähtsamad punktid minu kirjutistest oskad oskuslikult välja jätta...

NB! Kirjutasin;
 Narvas on vaja leida OPTIMAALNE nööri läbimööt, kuna väga tugev jõevool, mis kaladalt püüdjale on risti, veab jämeda nööri kohe kotti, ehk kaardu ja sellest tulenevalt on püük võimatu ja puudub tunnetus.
Seega ei saa seal rullile kerida 100lb nööri, kuigi väga tahaks. Ja sp. tulebki valida väga hea ja kvaliteetne nöör millel veetakistus väiksem, samas oleks piisavalt tugev, et pidevalt kinni jääv peibutis kätte saada.
Norra hammastest rääkides, saan aru küll kuhu sihid, et terve lant võib kinni jääda jne.
Sa räägid sellest nii, nagu see olekski seal alati nii, et kui lant jääb kinni, siis 100% tervelt kaljuprakku.
Jälle tekitad kalameestes segadust.
Just nii juhtub väga harva ja enamus lante saadakse siiski kätte (su enda väide Arxi penn 51kg nöörile ja olematule landikaole)
Ka minu 2 päevalisel sealsel kalapüügil õnnestus meil paadipeale (4 meest) ilma jääda aint mõnedest lantidest.
See nüüd koht, kus saad hiilata ja teatada et ma püüdsin kindlasti kohas, kus all liiv ja see polegi üldse Norra värk.

Ehk siis kõik minu eelkribatu tähendabki endiselt seda, et jämedama nööriga NORRAS püüdes PUUDUVAD MIINUSED.

 Või pean ma kahtlustama kõige hullemat???
Et sul kalameestele pakkuda aint peenemat nööri või sul otsene huvi, et kalameestel seal lähekski palju lante!?
IP
Lehed: [1] 2 3 4   Üles
Trüki
Alamfoorumisse:  


© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi