Foorumi esilehtLogi sisseRegistreeruPortaali

Ahoi, Külaline.
Foorumisse postitamiseks
pead sisse logima.
Kui sul pole veel kontot,
siis loo konto.
Kui sinu konto aktiveerimise e-mail läks kaduma, siis kliki siin.
12.12.19 06:32

Kasutajanimi, salasõna
Unustasid salasõna?
Otsi foorumist

Statistika
Postitusi : 14060
Teemasid : 1468
Kasutajaid : 16402

Viimati registreerus: fannyzo11
Kasutajate nimekiri
Hetkel foorumis

Rohkem statistikat...
Emajõe Nupuklubi  |  Viimased postitused
Lehed: [1] 2 3 4 ... 10
 1 
 postitatud: 13.11.19 10:15 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus puhh
Kudepesadel ei tohi ka lubadega trampida. Minu teada on vette minek osades kohtades kogunsiti keelatud. Vähemalt vanasti Jägalal näiteks.
Aga mis puutub ornitoloogidesse, siis see on oluliselt tugevam organisatsioon olnud. Ja juba aegade hämarusest. Tänaseni suudavad väga kiiresti mingi kaitsevöönd tekitada kui looduskaitselise pesitseja avastavad.

 2 
 postitatud: 06.11.19 12:27 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Janno
Ruitlane on huvitava vinkliga välja tulnud. ainet mõtisklusteks.
http://www.kohalik.info/arvamus/roovpuudja-on-ka-inimene/

Röövpüüdja on ka inimene

Autor Olavi Ruitlane.
5. november 2019

Lõheliste kudeaeg kestab ja västrapoisid passivad ahingutega jõgede ääres. Teised poisid, inspektorid ja vabatahtlikud kudevalvajad passivad esimesi. Vahel joppab ühtedel – leiavad rahuliku hetke, et paar kala ära torgata, vahepeal joppab kaladel ja mõni kuderahu rikkuja saab trahvi maksta. Kui tal on midagi maksta, inimesel, kes toitub kudema hakkava või kudenud kala kõlbmatust lihast, ei pruugi hinge taga midagi ollagi? Samas näitab elu, et nälg pole see esimene asi, mis jõe äärde ajab, ja kaldaid pidi roidab paraku ka marjakalade pealt teenivaid tüüpe. Õigel ajal õiges kohas olles ja valet asja ajades võib korraks lihtinimese kohta päris kenasti teenida.

Avalik arvamus on keskkonnahoidlik, üldsus ei mõista röövpüüdjat, aga et probleemiga edukalt võidelda, tuleks. Paraku ei mõista ka röövpüüdja ennast, kuigi ta võiks.

Asi algab sellest, et meis on alles inimliigi säilimiseks vajalikud instinktid, need pole kuhugi kadunud ega kaogi. Ehk et me oleme siiamaani kütid ja korilased ja et meil on jätkuvalt vaja endid toita, katta, meil on vaja paljuneda ja oma järeltulevate põlvede eest hoolitseda. Ainult, et inimeste majanduslik, hariduslik ja muu selline ebavõrdsus tagab neile erinevad  võimalikud jahipiirkonnad ja saagid. Seega, kui ühtedel on võimalik parvlaeva või mõne muu tehingu juures kuuekohalist altkäemaksu võtta ja teisele on jõukohane öö jooksul neli või viis lõhet lüüa, on erinevate jõuvahekordade juures põhimõtteliselt tegemist ühe ja sama asjaga. Mõlemad ajavad läbi vale enda ja oma leibkonna suhtes kõige õigemat asja. Me elame kapitalismis, me konkureerime kõiges ja kõigega ja instinktide tasemel pole meil bioloogilist õigust meile avanenud konkurentsieelis kasutamata jätta.

Nii et pole vahet, kas me võitleme korruptsiooni või  röövpüügiga, me võitleme mõlemal juhul inimestega, kellel on endi seisukohast õigus ja see teeb selle võitluse keeruliseks.

Tõeline korrumptant ei lähe ahinguga jõe äärde saagi olematu kasuteguri tõttu. Ta on ratsionalist. Lihtne külamees, kellel kalast kubisev jõgi jahipidamiseinstinkti üle pea lööb, annab endale kusjuures täpselt sama õigustuse: „No lõin kaks kala toidulauale, olematu kahju, kes sellest vaesemaks jäi?“ Sa võid temaga vaielda, aga ta jääbki korrutama: „Ma lõin kaks kala, vaata, mida nemad teevad – kaks milli siit, kaks sealt.“ Ja tal on jälle õigus. Aga kui küsida ta käest, kui palju tal neid kahte purulahjat, praktiliselt söömiskõlbmatut  kala tegelikult vaja oli, jääb ta tõenäoliselt vastuse võlgu. Ta ei tea oma instinktidest midagi, näljas pole ta ka, jõe äärde tuli sõiduautoga, sellel on talverehvid all ja kindlustused-ülevaatused makstud.

Mida teha? Et aktsepteeritav looduskäitumine jõuaks ka rohujuuretasandile, tuleks alustada kõigepealt ülaltpoolt asjade korrastamisega, praegune olukord on pehmelt öeldes silmakirjalik, kuna sügiseti on kudema siirduva meriforelli ja lõhe, kaasa arvatud marjakala püük merest nakkevõrkudega seadusega lubatud.

Teiseks – mis signaali annab inimestele kalastuskaartidega kindlatele jõgedele tähtajaliste lõhe- ja meriforellipüügilubade välja andmine? Et raha eest, ametlikult võib endale lagastamist lubada, kala püüda, kudepesadel tallata? See on normaalse looduskäitumise seadustatud paroodia ja kui ma end röövpüüdja nahka paneksin, oleks see üks minu teguviisi esimestest õigustustest.

Kolmandaks. Lindude pesitsusaegadel on nii paljudes kohtades kehtestatud liikumispiirangud, miks ei rakendata seda kudeajal forelli- ja lõhejõgedel? Täielik viibimiskeeld. Praegu passivad ontlikud onklid jõgede ääres, västrad-kongitsad põues, jälgivad kalu, ootavad rahulikult, millal õhk puhtaks läheb, et oma tegemised ära teha. Miks seda nende jaoks nii lihtsaks teha?

 3 
 postitatud: 08.07.19 16:01 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Urmas Osula
https://majandus24.postimees.ee/6725202/eesti-esirikas-asub-ehitama-uudset-puidutehast

Midagi tselluloositehase vastastele.

 4 
 postitatud: 08.04.19 11:39 
Autor Aldo Tatter - viimane postitus Janno
Tartu zeitung kirjutab:

https://tartu.postimees.ee/6561908/rentnik-tahab-tasuta-omandada-emajoe-suursoo-looduskeskuse

Kavastust mõni kilomeeter eemale Kantsi kõrtsi varemetele rajatud Emajõe Suursoo looduskeskuse
uhkest hoonest pole seni õnnestunud elavalt kasutatavat inimese ja looduse kohtumiskohta teha,
maja ei ole huvilistele pidevalt avatud. Nüüd tahab sellele keskusele elu sisse puhuda Luunja vald,
soovides hoone ja selle ümbruse ka tasuta võõrandada.

Emajõe Suursoo looduskeskus kuulub riigimetsa majandamise keskusele (RMK),
mis 2016. aasta juulist loobus seal looduskeskuse pidamisest.
Mullu septembris andis RMK keskuse ja selle ümbruse viieks aastaks rendile Luunja valla sihtasutusele Luunja Jõesadam.

Suured võimalused

Läinud neljapäeval peetud istungil kiitis Luunja vallavolikogu heaks looduskeskuse, selle abihoone ja osa maa tasuta omandamise plaani.
«Keskus asub Luunja valla territooriumil ning see on hea asukoha ja suurte võimalustega koht,» põhjendas Luunja vallavanem Aare Anderson soovi.
«See on korralikult väljaehitatud paik Emajõe ääres, mida saab kasutada avalikes huvides. Selle eesmärgiga keskus ehitatigi.»

Kuigi keskus asub sisuliselt inimtühjas paigas, liigub seal palju rahvast.
Teisipäeva pärastlõunal istus jõe ääres kolm kalameest, lühikese ajaga sõitis keskusest mööda mitu paati.

«Sügisel oli parkla kalameeste autodest punnis, kõik ei mahtunud sinna äragi,»
lisas Luunja vallavolikogu esimees ja sihtasutuse Luunja Jõesadam juhatuse liige Radž Sauk.
«Isegi aasta viimastel ja uue aasta esimestel päevadel käisid inimesed siin matkarajal.»

Nüüd tahabki vald rahva tuua ka keskuse hoonesse. Läinud sügisest on Luunja keskkooli õpilased seal käinud kord nädalas avatud õppes.
Keskuses on kavas korraldada koolitusi, seminare, õppepäevi ja kultuuriüritusi ning osutada seal ka üritusteenuseid.
«Parklad, õpperajad ja slipp peavad jääma kasutamiseks kõigile,» toonitas vallavanem.

2017. aastal avaldas RMK keskuse rendikuulutuse, kus oli kirjas, et rentnikul tuleb arvestada 8000 – 10 000-eurose haldus- ja hoolduskuluga aastas.
Vald kavandab keskuse tegevuskulud katta omatuludest ja valla eelarvest. Lisaks saab taotleda toetusi.
«Tunneme, et oleme piisavalt võimekad siin toimetama ja keskust elavdama, et see ei läheks avalikust kasutusest välja,» ütles Aare Anderson.

Luunja jõesadamal on esimene tööplaan tehtud.
«Hoone on korralik. Aga selleni pääsemiseks vajaliku silla palgid on mädanenud, kuuldavasti on see juba teine sild, mis ära mädaneb,»
ütles Radž Sauk. «Selle asemele peaks raudsilla tegema.»

Uuendamist vajab suur terrass, tarvis on parklat suurendada ning õue lisada lampe ja pinke.
«Need tööd võtavad palju raha, rentnikuna on jama nii suuri investeeringuid siin teha,
sellepärast tahamegi keskust valla omaks saada,» sõnas Radž Sauk.

Tasuta võõrandamise protsess on alanud. «Tegime tasuta omandamise ettepaneku koos rentimisega,» selgitas vallavanem.
«Kõigepealt on tarvis teha maatoimingud. Osa maast saab meile, osa, sh matkarada, jääb riigile.
RMK-lt oleme saanud head tagasisidet. Lõppotsuse teeb valitsus.»

RMK-le ei ole Luunja vallalt Emajõe Suursoo looduskeskuse tasuta võõrandamise taotlust laekunud,
sellepärast ei ole RMK juhatus saanud seisukohta võtta, teatas kolmapäeval RMK kinnisvaraosakonna juhataja Andrus Lauren.

Kuulus koht

Aegu tagasi oli looduskeskuse asemel Emajõe ääres laevatee valvamiseks ja tollimaksu kogumiseks linnus,
mis hävis 16. sajandi lõpus Liivi sõja ajal. 18. sajandil kerkis linnuse asemele Eesti väidetavalt ainus jõekõrts.
Kantsi kõrts elas üle teise maailmasõja, lagunema hakkas maakivihoone pärast 1970. aastat.

Kantsi kõrtsi varemetel valmis Emajõe Suursoo looduskeskuse 506-ruutmeetrine hoone 2004. aasta septembris.
Keskuse rajamiseks kulus toona 18 miljonit krooni ehk ligi 1,2 miljonit eurot.
Alguses haldas looduskeskust keskkonnaamet, 2009. aastast on see RMK valduses.

Kellele tasuta?

Kas kõik soovijad võivad riigi vara, näiteks Emajõe Suursoo looduskeskuse tasuta omandada?
Vastab keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna jurist Glen Roosaar
Riigivara on võimalik tasuta omandada seaduses sätestatud juhtumitel. Sealhulgas võib riigivara tasuta võõrandada,
kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
Võõrandamisel peavad olema täidetud tingimused. Tegemist peab olema juhtumiga, kus riigivara tasuta võõrandamine
on seaduse kohaselt lubatud ja põhjendatud; vara pole riigile vajalik tema ülesannete täitmiseks;
omandaja kannab omandamise kulud ja vabariigi valitsus annab tasuta otsustuskorras võõrandamiseks nõusoleku.
Et riigivara võõrandatakse tasuta ainult seaduses sätestatud juhtumitel ja seaduses sätestatud isikutele,
toimub võõrandamine otsustuskorras (konkreetsele isikule), avalikku enampakkumist ei korraldata.
Vastav taotlus tuleb esitada keskkonnaministeeriumile või vara suhtes volitatud asutusele, kõnealusel juhul RMK-le.
Eeltoimingud teeb RMK, võõrandamise otsustab keskkonnaminister ja võõrandamiseks on vajalik vabariigi valitsuse nõusolek.

 5 
 postitatud: 18.08.18 08:30 
Autor priit1980 - viimane postitus priit1980
müüdud

 6 
 postitatud: 02.08.18 14:55 
Autor siiliema - viimane postitus siiliema
Tere!
Kahjuks on koostöö Tartu noorte kalastusringi juhendajaga katkenud, otsime uut. Trennid toimuvad kord nädalas, 2h nädalavahetustel, lisaks võistlustel osalemine (bussi juhtimine, juhendamine kohapeal). Asutusel on olemas nii buss kui paat ja kutse augusti viimaseks nädalaks Tamperesse kalastama. Täpsem info 5220963, Anne.

Lehed: [1] 2 3 4 ... 10

© 2005-2013 Emajõe Nupuklubi